Áıelderdiń juma kúngi ádepteri

01 qarasha 2019 457 0
Оqý rejımi

Juma – árbir musylman úshin meıram, duǵa-tilekter men izgi nıetter qabyl bolatyn qasıetti kún.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Jamaǵat bolyp juma namazyn oqý – árbir musylman úshin paryz. Bul úkim tórt adamǵa júrmeıdi: qul, áıel, sábı jáne naýqas adamdar»[1], – degen.

Bul kúni áıel adamdar ne isteýi kerek?

1. Tańerteń erterek turyp, ǵusyl dáretin alyp, ádemi kıimderińizdi kıińiz.

2. Otbasyńyzdy, balalaryńyzdy bul qasıetti kúnmen quttyqtańyz.

3. Úıińizdi tazalańyz (jumysqa ketetin bolsańyz, beısenbi kúni jınap qoıyńyz).

4. Shelpek, baýyrsaq, táttilerińizdi pisirińiz, meıramdy balalaryńyz da sezinsin (jumysta bolsańyz erterek daıyndyq jasańyz, nandy ashytyp ketseńiz, keshke jumystan kelip pisire salasyz).

5. Allaǵa shúkirshilik etip, kóbirek duǵa jasańyz. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.):

«Juma kúnniń ishinde bir sát bar, ol ýaqytta musylman Alladan birnárse surap, duǵa etse, oǵan mindetti túrde jaýap qaıtady. Bul saǵatty asyr namazynan keıingi ýaqyttan izdeńder», – degen.

6. «Káhf» súresin oqýdyń mańyzy óte zor.

7. Keshke otbasylyq asqa jınalyp, balalaryńyzǵa da bul kúnniń mańyzy jaıly, meıram ekenin aıtyp, Allaǵa kóbirek shúkirshilik etińizder.

8. Dastarhan basynda jaqsy áńgimeler aıtyp, dúnıeden ótken ata-ana, jaqyn-týystarǵa Quran baǵyshtaǵan durys.

P.S. 8-naýryz, jańa jyl t.b. meıramdar bolsa alyp-ushyp júgiretinimiz ras. Al, Juma kúni Alla bizge kúnálarymyzdan tazaryp, týra jolǵa túsýge bir qadam bolsa da jasaýǵa, keregimizdi surap, duǵa jasap, Rabbymyzǵa jaqyndaı túsýge (apta saıyn) zor múmkindik jasaıdy. Endeshe, múmkindikten qapy qalmaı, Allanyń izgi quldarynyń biri bolýǵa jazsyn!

 


[1] Ábý Dáýit, Baıhaqı.

Pіkіrler Kіrý