Baqyttyń bir kilti – «Asyr» súresi

19 qyrkúıek 2018 2068 0
Оqý rejımi

Qasıetti Quran Kárimniń adam balasy úshin taýsylmas qazyna, sarqylmas baqyt, teńdessiz nasıhat, túbi joq tereń ilim qaınary ekendigi daýsyz. Ondaǵy árbir súre, árbir aıat, tipti árbir árip qasıetti. Qasıetti kitabymyz san ǵasyrdan beri úzdiksiz zerttelip-zerdelenip, ol jaıly mıllıondaǵan tom eńbek jazylyp kele jatsa da, onyń syrlary tolyq ashylmaǵan. Qııamet kúnine deıin ashylyp bitpek emes. Búgin Qurannyń «Asyr» súresi jaıly qysqasha áńgime qozǵamaqpyz.

«Asyr» – Qurannyń eń qysqa súreleriniń biri. Nebári úsh-aq aıattan turady. Alaıda, qysqa bolsa da, búkil Quran nasıhattarynyń mazmunyn qamtyǵan. Imam Shafıǵı bul súre jaıly: «Qurandaǵy basqa súreler túspegende, osy súreniń ózi adamdardyń dúnıe men aqyret baqyty úshin jetip artylar edi» dep tujyrym jasaǵan. 

Ǵulama at-Tabaranıdiń aıtýynsha, ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sahabalarynan eki kisi jolyǵa qalsa, ekeýiniń biri osy «Asyr» súresin sońyna deıin oqymaı tarqamaıtyn. Súrede búkil adam balasy tep-tegis zııanda ekendigi, al odan tek qana ıman keltirip, izgi ister jasap, aqıqat pen sabyrdy nasıhattaıtyndar qutylatyny aıtylǵan.

Bısmılláhır-rahmanır-rahıım.

  1. «Ýaqytqa sert!:
  2. Shyndyǵynda adam balasy zııanda.
  3. Biraq ıman keltirip izgilikterdi jasaǵandar, bir-birlerine aqıqat pen sabyrdy nasıhattaǵandar budan tys bolmaq».

Súre «Ǵasyrǵa ant!» dep bastalady. Mundaǵy «asyr» sózin ǵalymdar ýaqyt, zamana, ekinti namazynyń ýaqyty dep túsindiredi. Ony súıikti Paıǵambarymyz ómir súrgen altyn ǵasyr nemese aqyrzaman dep túsindiretinder de bar. Alla Taǵala óte mańyzdy, uly nárselerge ǵana ant etedi. Demek, tún men kúnniń almasýynan, qarańǵylyq pen jaryqtyń alma-kezek aýysýynan, adamzattyń basynan keshken nebir uly oqıǵalarǵa toly ýaqyt kóshi adam balasy úshin eń mańyzdy dúnıe.

Alla Taǵala osynaý zaman ataýlyǵa ant etip, sodan soń: «Shyndyǵynda, adam balasy zııanda» dep eskertý jasaıdy. Demek qaı dáýirde bolmasyn kópshilik adamdardyń aqıqattan maqurym qalyp zııan shegip jatqany, utylyp jatqany, ómirleri aqıqattan ada kúıde, kúná men jamanshylyqtyń qursaýynda ǵapyldyqpen ótip jatqandyǵy bul súrede anyq bildirilgen.

Adamdardyń eń úlken qazynasy  – ómiri desek, sol ómirdi olar zaıa ótkizip jatyr degen mán de bar. Mine, qarap otyrsaq, zamana aǵymyndaǵy adam balasynyń shyn beınesi osyndaı ókinishti keıipte. Al, óziniń sondaı ókinishti kúıde ekenin bilmeý, parqyna barmaý, tipti, ókinishti. Al, endi osyndaı kúıden aman qalatyn pendeler joq pa? Shyndyǵynda, tep-tegis jurttyń bári qurdymǵa batqany ma degen suraqqa Alla Taǵala kelesi aıatynda jaýap beredi. Onda bylaı delingen: «Biraq ıman keltirip izgilikterdi jasaǵandar, bir-birlerine aqıqat pen sabyrdy nasıhattaǵandar budan tys bolmaq». Osy aıattyń astaryna úńilsek, álginde aıtylǵandaı zııandyq pen ǵapyldyqtyń, adasýdyń, ókinishtiń qursaýynan tórt artyqshylyǵy bar adamdar ǵana qutylyp shyǵa alatynyn baıqaımyz. 

1. «Iman keltirgender».  Allanyń bir jáne haq ekendigine, perishtelerine, qasıetti kitaptaryna, Paıǵambarlaryna, Aqıret kúnine, Taǵdyrǵa jáne ólgennen soń tirilýge senýdi bir sózben ıman keltirý dep ataýǵa bolady. Demek musylman adam osy atalǵan aqıqatar jaıly izdenip, kitaptar oqyp, senimin kúsheıtýi kerek.

2. «Izgilikterdi jasaǵandar». Izgilik jasaý da musylman úshin óte mańyzdy nárse. Imandaryn tek til men ǵana aıtyp qoımaı, sol senimine saı ıgi ister jasaý ókinish pen zııandyqtan qutylýdyń ekinshi sharty. Jaqsylyqty adam ózi, otbasy, týystary, eli, tipti jalpy adamzat baqyty úshin jasaıdy. Adam ıman keltirgen bolsa, bul jaqsylyqtarynyń bári saýapty qulshylyq retinde jazylyp otyrady. Allanyń buıryqtaryn oryndaý men kúnáli isterden boıdy aýlaq ustaý da osy izgili jasaýǵa jatady. Sondaı-aq izgi amaldardyń eń basynda namaz qulshylyǵy jatatynyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Turmysy nashar jandarǵa beriletin sadaqa men zeket te salıhaly amaldar qatarynda atalady.

3. «Haqty nasıhattaǵandar». Úshinshi artyqshylyq adamnyń haqty, aqıqatty nasıhattaýǵa kúsh-jiger jumsaýy. Olaı bolsa, halyqty aqıqatqa shaqyryp, jaqsylyqqa baýlyp, jamandyqtan tyıýǵa kúsh salý da musylman adamnyń zııannan qutylýyna sebep bolary sózsiz. Qoǵamnyń árbir múshesi ózi ǵana baqytqa jetemin demeı, týralyq pen ádildikti ózgelerge de nasıhat etýi tıis.

4. «Sabyrdy nasıhattaǵandar». Aqıqatty nasıhattaý ońaı sharýa emes. Aqyl aıtqan adamdy jurttyń bári jyly qabyldap, nasıhatyna qulaq asa bermeýi múmkin. Qulaq asý bylaı tursyn, aqıqatty aıtqan adamnyń ózine ursyp dúrse qoıa beretinder az emes. Dinimizdiń asyl qundylyqtaryn nasıhattaıtyn adam sol qıyndyqqa shydaýy kerek. Odan bólek, búkil ómirdiń ózi san alýan aýyrtpashylyqtarǵa toly. Bireýdiń densaýlyǵy nashar, bireýdiń perzenti joq, bireýdiń bala-shaǵasy tastap ketken, bireý ata-anasynan aıyrylǵan, bireý jumysynan aıyrylǵan, bireýdiń isher asy men kıer kıimi joq degen sekildi ómirlik qıyndyqtar az emes. Musylman adamdar osyndaı jaǵdaılarda bir-birin sabyrǵa shaqyryp júredi. Qulshylyq jasaýǵa da sabyr kerek. Tátti uıqyny qıyp, tańǵy namazǵa turý, bir kúnde bes namazdy qym-qýyt tirshiliktiń arasynda qııýyn taýyp ýaqtyly oqý, erteli-kesh retin taýyp Alla Taǵalaǵa alaqan jaıyp duǵa etý – munyń bári tózimdi qajet etetin sharýalar. Sondyqtan, ózara sabyrǵa shaqyrý utylystaǵy ómirden qutylýdyń negizgi tórt tireginiń biri. Sóz sońynda, tórt artyqshylyqty taǵy bir atap ótelik. Adam balasy eki dúnıede qaıǵy-muńǵa batyratyn ókinishi mol ómirden ıman keltirip, izgi amaldar jasap, ózara aqıqatqa jáne sabyrǵa shaqyrǵandar ǵana qutylady. Kim biledi, bálkim bizdiń ata-babalarymyz «Tórteýiń túgel bolsa tóbedegi keledi» dep osy tórt aqıqatty meńzegen bolar.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, eki dúnıede baqytty bolýdy qalaǵan jandar osy súreniń mán-mazmunyna tereń úńilip, ony ómirde iske asyrýǵa tyrysqandary jón.

Pіkіrler Kіrý