BILIMDI BOLÝ DEGEN IMANDY BOLÝ

02 aqpan 2024 409 0
Оqý rejımi

Tumanda qalǵan kezińizdi elestetińizshi. Kózińizge túk kórinbeı, jan-jaqqa qaraýmen bolasyz.Biraq eshnárse kóre almaısyz. Janymyzdyń sol sekildi  qalyń tumanda adasyp júrgendeı kúı keshetin, qysylatyn kezi bolady. Sonda ómirdiń mánin uǵynýǵa tyrysyp,kóbelekteı shyr aınalyp,basymyz qatady. Ejelden kele jatqan osy suraqqa jaýap aıtyp  nebir kitaptar jazyldy. Adam násiline ortaq  men ne maqsatpen jaraldym degen tolǵanystyń syry - dúnıeniń baıybyna barý. Sanadaǵy samsaǵan suraqtyń jaýabyn taýyp,aqıqatty bilýde jatyr.

Ómirden mán izdeý es kirgen kezde bastalatyn protsess. Adamda oqyp -jaza alatyn daǵdy qalyptasqannan bastap    oı tolyǵa beredi.Neǵurlym bul protsess erte bastalsa Qudaıdy taný esigi de erte ashylady. Iá,barlyq adam izdep júrgen «mán» túbi qudyretti jaratýshyǵa ákep tireıdi. Alla Taǵalanyń jaratqanyn túsiný bul aqyldyń isi. Kemeńger Abaıdyń:

Aqyldy adamǵa ıman paryz,

Imandy adamǵa ǵıbadat paryz,- degen sózi osy oıymyzdy asha túsedi.

Adam Qudaıdy tanýda ǵylym-bilimniń qajettiligin baǵalaı alsa, jáne úırenetin bolsa, ómirdiń kóptegen jasyrǵan syryna qanyǵýshy edi. Jan dúnıeniń baılyǵynyń  birinshi orynda turýy-  baıandylyǵynan. Izinen ketseń  túbinde baılyq baıansyz bolyp shyǵa kelmeı me?Tán de birqalypta turmaıdy. Sulýlyǵy ketip,eskiredi. Tek ol ǵana emes janǵa jınaǵan danalyqtyń,materıaldyq baılyqtan artyq bolýynyń kóptegen ıgilikteri bar. Ony grek fılosofy Sokrattyń sózimen qanyqtyrsaq:  «Adam jan dúnıesimen baı. Adamnyń jany qandaı kúıde bolsa, adam ómiriniń ıgiligi soǵan baılanysty bolady» Oqýǵa Quran aıaty da aıryqsha mán beredi:. «Oqy! Seni jaratqan Rabbyńnyń atymen oqy! Ol adamdy uıyǵan qannan jaratqan. Oqy! Rabbyń asa ardaqty.  Ol qalammen (hat jazýdy) úıretti. Adamǵa bilmegen nárselerdi bilgizdi», «Alla aralaryńdaǵy ıman keltirgender men ǵylymda tereńdegenderdiń dárejesin kóteredi»

 Adam aqyly  izdenýmen, úırenýmen júre bara tolysady.Grekterde  jyl mezgiliniń kúntizbesin jasap jańalyq ashqan  Fales degen danyshpan bolǵan.Falestiń ol jańalyqty ashýy Mysyrda alǵan biliminiń jemisi edi.Iaǵnı tolymdy aqyl,parasat-paıym qyrýar izdenispen keledi.

Búginde qazir tehnıka zamany degen oıdy alǵa tartyp,  kitap oqýdy eskiliktiń nyshany dep mensinbeı qaraıtyn adamdardy baıqaımyz. Ári materıalstik sana adamdy jaýlap alǵanyn kórýge bolady. Ondaıda rýhanı qundylyq kómilip qalady. Iship-jeý, oınap-kúlý, kóbeıýdi ǵana oılaý, tek sol úshin qareket etý eń tómen sana belgisi. Oıshyl Shákárim:

Adamnyń syrtqy dene jaralysy,

 Nápsisi – aıýanmen anyq teńdes.

 Bólektigi – jalǵyz-aq taza aqylda,

Áliń kelse, jol tap ta osyny emdes!    

Bul jerden óner bilip,adal eńbekpen nápaqa tabý jaıyn emes,  dúnıe tabýǵa yqylasy  óz sheginen shyǵyp, qunyǵyp ketken adamnyń synǵa ushyrap jatqany kórinedi. Birdi eki qylam dep júrgende  adamnyń rýhanııatqa mán berýge  ýaqyty da jetpeıdi. Sózimizdiń basynda keltirgendeı qalyń tuman ishinde  qala beredi.Urlyq-qarlyq,adam óltirý,onyń aıaýsyz túrleri,jetimder,qarttar úıi,urys-keris,óskek-aıań, t.b jaman ister sonyń jemisi. .Qıyndyq kelse short synyp, óziń óltire salatyn qanymyzda joq kesel de salıhaly sóz tyńdap kóńilge toqı almaǵan jannyń qýystyǵynan. Rýhanı baıyǵanda adam osy syndy qarańǵylyqtan arylyp,  izdegen aqıqatyna jetedi.Imandylyq  artyp,qatygezdik azaıady. Tolstoıdyń sózimen aıtsaq adamzattyń aınalyp kelip aqyrynda aıaq tirer aqıqaty ıslamǵa keledi.

Tumar QAIRATQYZY,

L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ stýdenti

 

Pіkіrler Kіrý