Culy jáne onyń paıdasy

20 maýsym 2018 1884 0
Оqý rejımi

Suly – jer betinde 4000 jyldan buryn paıda bolǵan dándi daqyl. Ol týraly alǵashqy jazbalardy Gretsııa men Úndistannyń medıtsınalyq traktattarynan kezdestirýge bolady, al bul ósimdiktiń dánderi ejelgi jerleýlerdi qazǵanda tabylǵan. Sulynyń tarıhı otany Monǵolııa men Qytaı bolyp sanalady, qazirgi kezde ol kóptegen eýropalyq elderde ósedi. Suly botqasy aǵylshyndardyń dástúrli tańǵy asy ǵana bolyp qoımaı, Ulybrıtanııanyń ulttyq sımvolyna aınaldy.

Ejelgi Qytaı, Mysyr men Úndistannyń shıpagerleri onymen aýrýlardy emdegen jáne jalpy nyǵaıtatyn ári tynyshtandyratyn qural retinde qoldanǵan.

Qazir sulydan jasalatyn eń tanymal ónimder – suly qaýyzy, pechene men un.

SULYNYŃ HIMIIaLYQ QURAMY MEN QUNARLYLYǴY

Sulynyń paıdasy onyń baı quramymen baılanysty. Bul daqylda salmaqty qalyptandyratyn, qandaǵy holesterın quramyn qajetti deńgeıde ustap turatyn,  tamyrlardy aterosklerozdy túıinderden tazalaıtyn kóptegen paıdaly zattekter bar. Bular  V, F, A, E, krahmal, kómirsýlar, aqýyzdar, maılar, fermentter, amınqyshqyldary, mıneraldy tuzdar, Efır maıy jáne qant.

Sonymen qatar, mıkroElementterdiń biregeı jıyntyǵynda atap ótken jón: hrom, tsınk, kremnıı, kalıı, mys, selen, bor, volfram, ıod, qalaıy, tıtan, strontsıı, tsırkonıı jáne marganets.

Biraq, bárinende sulynyń quramynda as qorytýda jáne zat almasýǵa qatysatyn pantotendi qyshqyl kóp.

Bul daqyl dıetalyq ónim bolyp sanalǵanymen, aıtarlyqtaı qunarly. 100 gramm ónimde 300 kkal bar.

SULY DÁNINIŃ QURAMY:

• Krahmal 60%-ǵa deıin

• Aqýyz 14%-ǵa deıin

• Maılar 9%-ǵa deıin

SULYNYŃ PAIDALY QASIETTERI MEN QARSY KÓRSETILIMDERI

• Suly búkil aǵzany jalpy nyǵaıtatyn qasıetke ıe.

• Onyń quramynda dárýmender men mıneraldardyń úlken toby bar. A, E dárýmenderi shash pen tyrnaqtyń ósýine, saýlyǵyna, teriniń serpimdiligine paıdaly bolsa, B, F dárýmenderi júıke júıesiniń durys jumys isteýine áser etedi, asqazan-ishek joldaryna oń yqpal etedi, kúrdeli kómirsýlardy glıýkozaǵa aınaldyrady.

• Qan quramyndaǵy qant deńgeıin azaıtady, sondyqtan sulyny qant dıabetine shaldyqqan adamdardyń tutynǵany jón.

• Sulynyń paıdaly qasıetteriniń biri ol organızmdegi artyq suıyqtyqty shyǵarady, isinýlermen qosa zııandy zattardy da shyǵarady. Bul jaǵynan, sulyny uzaq medıkamentozdy emnen keıin paıdalanǵan jaqsy.

• Sonymen qatar, ol nesep-tas aýrýymende kúresýge kómektesedi.

• Holesterındi túsirýge áser etedi.

• Suly asqazan-ishek jolynyń qyzmetine oń áser etedi: tynyshtandyrady, búkil as qorytý júıesin qalypqa keltiredi. Sulynyń ishekke paıdasy – ol ish qatýmen kúresedi.

• Júıke júıesin nyǵaıtady, kúızelis kezinde kómektesedi.

• Sulynyń sýy men tunbasy ystyqty túsiretin, terletetin qasıetke ıe.

• Suly baýyrǵa óte paıdaly. Belgili bolǵandaı, baýyr – bizdiń qan túzý múshemiz. Onda búkil toksınder men shlaktar jınalady. Baýyrymyzdy tazalaı otyryp, biz aǵzamyzǵa jańa kúsh beremiz.

• Suly azǵanyń aýrýǵa tótep berý qabiletin arttyrady.

• Jóteldi óte jaqsy emdeıdi jáne qalqansha bezge óte paıdaly.

• Suly dánderinde quramy boıynsha bulshyq et aqýyzdaryna jaqyn amınoqyshqyldar bar.

• Sulynyń quramynda paıdaly fermentter men organıkalyq qosyndylar bar.

Biraq, sulynyń paıdaly qasıetterimen qosa, qarsy kórsetilimderiniń de bar ekenin bilgen jón.

QARSY KÓRSETILIMDERI

Sulyny ót joly aýrýlarynda, búırek jetkiliksizdiginde baıqap qoldanǵan jón. Árqashan emdeýshi dárigermen keńesken jáne ózińizge qatysty erekshelikterdi naqtylap alǵan jón. Sulyny aǵzanyń jeke qabyldamaýy.

Sulyny qoldaný aıasy óte keń. Suly halyq medıtsınasynda, kýlınarııada, kosmetologııada, tigin jáne qaǵaz óndirisinde, qurylys materıaldary óndirisinde paıdalanylady. Sonymen qatar, sulynyń sharýashylyqta alar orny erekshe. Birinshiden, ol – qunarly mal azyǵy. Suly dáni mal azyǵynyń qundylyǵynyń halyqaralyq ólshem birligi bolyp sanalady. Basqa daqyldardyń dánderimen aralastyrylǵan suly jas tólderdiń aǵzasynyń tez jáne myqty bolyp qalyptasýyna jaǵdaı jasaıdy. Suly qosylǵan kontsentrli azyq qus sharýashylyǵynda keńinen qoldanylady. Sulynyń sabany basqa daqyldardyń sabanyna qaraǵanda qorektik zattarǵa baı jáne malǵa jaǵymdy bolady.

TUMAÝǴA QARSY SULY RETsEPTI

1 staqan suly dánderin alyp, ony jýyp jáne oǵan 1 lıtr sý quıý kerek. Túnge qaldyryp, tańerteń bastapqy kezdegi suıyqtyqtan jartysy qalǵansha ony otqa qoıamyz. Súzip, daıyn qaınatpany bir kúnde jyly kúıinde ishý kerek. Sonymen qosa, 2 staqan aırandy aldyn-ala úgitilip, aralastyrylǵan 5 dana sarymsaqpen kúni boıy ishemiz.

Qurǵaq jótelge qarsy suly retsepti

Sulydan sút qaınatpasyn ázirleý úshin qaýyzymen birge 1 staqan suly kerek. Ony aldyn-ala jýyp, kastrólge ústine 1 lıtr sút quıamyz. Ony 1-3 saǵat boıy álsiz otta buqtyramyz. Osy ýaqyt arasynda sút sarǵaıýy múmkin, bul qalypty reaktsııa.

Budan soń, qaınatpa súzilip, oǵan sary maı (50 gramm maıǵa 1 staqan sút) jáne bal (1 as qasyq bal 1 staqan sútke) qosylady. Barlyǵyn jaqsylap aralastyramyz. Qaınatpany kúni boıy jarty staqannan táýligine 6 retke deıin qabyldaıdy. Biraq, mindetti túrde bul suıyqtyqtyń bir staqanyn qabyldaý kerek!

Maı men baldy qalaýyńyzsha azaıtyp ne kóbeıtýińizge bolady. Alaıda, bul eki ıngredıent jóteldiń kez-kelgen túrinde mańyzdy.

Pіkіrler Kіrý