Dinge senbeıtinder erte

05 qarasha 2019 221 0
Оqý rejımi

«Eger kimde-kim Meniń nasıhatyma teris qarasa, onda onyń ómiri tarshylyqqa túsedi. Qııamette biz olardy kórsoqyr qalpynda jınaımyz»[1]

«Kimdi durys jolǵa salǵysy kelse, Alla onyń kókiregin Islam úshin keń ashady. Al, kimdi azdyrǵysy kelse, onyń kókiregin taryltqany sonsha, (Islam dinine sený-ılaný) olar úshin taýǵa shyǵýdan da qıyn seziledi. Alla ımansyzdardy osylaı qınaıdy»[2]

Allaǵa senbeıtin, senim qaǵıda-laryn saqtamaıtyn adamdar ómirdegi barlyq jaǵdaı Alla Taǵalanyń qalaýymen bolatynyna ılanbaıdy.

Kóptegen ǵylymı tujyrymdarǵa súıensek, dinge senbeıtin pendelerdiń búkil ǵumyry ýaıym men qaıǵyǵa, qorqynysh pen úmitsizdikke toly bolady eken. Sonymen qatar, ondaı adamdardyń aǵzalary túrli aýrýlarǵa qarsy turý qabileti nashar, ıaǵnı ımmýnıteti tómen, psıhosomatıkalyq jaratylysy álsiz bolady. Sol sebepti, dinge senbeıtin adamdar tándik jaǵynan tez qartaıady.

Óıtkeni, únemi bolatyn alańdaýshylyq, sharasyzdyq, úmitsizdik, tynyshsyzdyq aǵzaǵa jáne jan-dúnıege óziniń keri áserin tıgizbeı qoımaıtynyn medıtsına mamandary da rastaıdy.

Al, shynaıy múminder, Allaǵa senýshiler, dinge boıusynatyndar rýhanı turaqty, psıhologııasy tózimdi, qıynshylyqqa sabyrly ári salmaqty bolyp keledi. Sondaı-aq, táni de uzaq ýaqytqa deıin óziniń jastyq qalpyn saqtap qalady. Densaýlyqtary kóbinese myqty bolady.

Negizinen shynaıy senim degenimiz – ómirdegi barlyq jaǵdaılardan tek jaqsylyqty kóre bilý, al qıynshylyq – ol Allanyń synaǵy dep qabyldaý ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek. Sonda adam alańsyz, tynysh ári beıbit ómir súredi.

Dinge senbeıtin jandar keı jaǵdaılarda qıynshylyqtarǵa tóze almaı, rýhanı júdep-jadap, túrli dertke, rýhanı aýrýlarǵa, uıqysyzdyqqa tap bolyp, tipti nashaqorlyqqa, maskúnemdikke salynyp jatady. Keıbiri ómirden túńilip, óz-ózderine qol jumsaıdy.

Qazirgi kúni kóptegen medıtsına mamandary adamdardyń ártúrli jaman joldarǵa, sýıtsıdke barýynyń aldyn-alatyn birden-bir jol – Qudaıǵa degen senim ekenin aıtyp keledi. Ol úshin biz jas jetkinshekterge dinı tálim-tárbıe berip, boılaryna ımandylyqtyń dánin egýimiz qajet.

Ádilhan qajy 
Aımaǵanbettegi,
joǵary dárejeli dáriger


[1] «Taha» súresi, 124-aıat.

[2] «Ánǵam» súresi, 125-aıat.

Pіkіrler Kіrý