DUǴANYŃ QABYL BOLMAÝYNYŃ 7 SEBEBI...

17 qarasha 2021 7413 0
Оqý rejımi

Adamdar: «Biz Alladan duǵa tileımiz, biraq Alla bizdiń duǵalarymyzdy qabyl etpeıdi. Qasıetti Quranda Alla Taǵala: «Maǵan jalbaryńdar! Tilekterińdi qabyldaımyn»[1] dep aıtty emes pe?» - dep aıtady. Sonda bir ǵulama: «Senderdiń duǵalaryń qabyl bolmaıdy, óıtkeni onyń qabyl bolýyna jeti sebep kedergi keltiredi», - dep jaýap bergen eken.

- Qandaı sebepter? – dep suraıdy adamdar. Sonda ǵulama bylaı dep jaýap beredi:

«Birinshiden, sender Allanyń ashýyna qaldyńdar, Onyń razylyǵyn alýdy qalamadyńdar, ıaǵnı, sender Alla Taǵalany ashýlandyratyn amaldar jasadyńdar. Sender mundaı amaldardy jasaýdy qoımadyńdar da, ókinbedińder de.

Ekinshiden, «Biz Allanyń quldarymyz» deısińder de, biraq Allanyń shynaıy quldary jasaıtyn amaldardy jasamaısyńdar.

Úshinshiden, Qurandy oqısyńdar, alaıda ony dáriptemeısińder, oqyǵandaryń jóninde oı júgirtpeısińder, Quranǵa saı áreket etpeısińder.

Tórtinshiden, «Biz Muhammedtiń (s.ǵ.s.) úmbetimiz» deısińder de, biraq onyń (s.ǵ.s.) súnnetin ustanbaısyńdar, ıaǵnı, sender kúmándi ári tyıym salynǵan taǵamdy jeısińder ári ony jeýden ózderińdi tyımaısyńdar.

Besinshiden, «Bul baıansyz dúnıe Alla úshin masanyń qanatyndaı ǵana» deısińder de, biraq, aqıqatynda, júrekterińdi osy dúnıege baılap qoıasyńdar.

Altynshydan, «Bul dúnıe ýaqytsha» deısińder, alaıda jasap jatqan amaldaryń – bul dúnıede máńgi qalatyn sııaqty jasalatyn amaldar.

Jetinshiden, «Fánı dúnıeden aqyret artyq» deısińder, biraq ózderiń aqyretke daıyndalmaısyńdar da bul dúnıeni aqyretten artyq dáriptep ketesińder».

Fakıh (r.a.) bylaı aıtqan: «Allaǵa duǵa jasaıtyn adamnyń qarny haramnan taza bolýy kerek, óıtkeni tyıym salynǵan nárse duǵanyń qabyl bolýyna kedergi keltiredi».

Saıd (r.a.) esimdi sahaba: «Ýa, Alla Elshisi, men Allaǵa duǵa jasaımyn, biraq meniń duǵam qabyl bolmaıdy», – deıdi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı dep jaýap bergen eken: «Áı, Saıd, haramnan saqtan. Eger haramnyń bir kesegi bolsyn adamnyń ishine túser bolsa, onda qyryq kún boıy onyń duǵasy qabyl bolmaıdy».

Duǵa jasaǵan adamda asyǵystyq bolmaýy kerek, óıtkeni Alla Taǵala Ózine duǵa jasaǵandardyń duǵalaryn qabyl etpeı qoımaıdy. Duǵa aıtylǵan kezde nemese birshama ýaqyt ótken soń, ne bolmasa aqırette qabyl bolady delingen.

Musa (ǵ.s.) Perǵaýynǵa jáne onyń taıpasyna laǵynet aıtady, al Harýn (ǵ.s.) Alla Taǵaladan bul duǵanyń qabyl bolýyn tileıdi. Alla Taǵala olarǵa Qasıetti Quranda bylaı dep jaýap bergen: «Ekeýińniń tilekteriń qabyldandy. Onda týra jolda bolyńdar da, bilmeıtinderdiń jolyna ermeńder!», - dedi»[2]. Bul jóninde Ibn Abbas (r.a.) bylaı aıtqan: «Duǵa jasalǵan ýaqyt pen onyń qabyl bolýynyń arasynda qyryq jyl ótken».

Keıbir ǵalymdar «Tórt adamǵa baqyt joq» dep aıtady:
- Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) salaýat aıtpaıtyndarǵa;
- azanshynyń sońnan azan sózderin qaıtalamaıtyndarǵa;
- jaqsylyq jasaýǵa qol ushyn bermeıtinderge;
- namazdan soń ózi úshin jáne ózge de musylmandar úshin duǵa jasamaıtyndarǵa».

Abdýlla Antakı bylaı aıtqan: «Kelesi bes amal júrektiń dárisi bolyp tabylady»:
- taqýalarmen dos bolý;
- Quran oqý;
- ishti haramnan bosatý;
- túndi qulshylyqpen ótkizý
- tańsáride Allaǵa duǵa jasaý.

 


[1] «Múmin» súresi, 60-aıat.

[2] «Iýnýs» súresi, 89-aıat.

Pіkіrler Kіrý