Eńsesi bıik Elorda – tatýlyq besigi

06 shіlde 2020 536 0
Оqý rejımi

Osydan shırek ǵasyr ýaqyt buryn astanamyz Arqa tórine aýysqan shaqta qoǵam arasynda túrli pikirlerdiń boı kóterip, bul sheshimge kúmánmen qaraǵandardyń da qatary kóp bolatyn. Elbasymyzdyń sarabdal saıasatyn senimmen qoldap, Esildiń jaǵasyndaǵy elordamyzdyń eńseli shaharǵa aınalatynyna shák keltirmegender de kóp boldy. Árıne, alýan túrli adamdardyń arasynan ártúrli pikirlerdiń týyndaýy tabıǵı zańdylyq.

Degenmen bárine tóreshi ýaqyttyń arqasynda búginde kúlli álemge dańqy taraǵan elordamyzdyń sáýletti kóshelerinde azat eldiń baldyrǵandary asyr salyp alańsyz oınap júrgenin kórgende, kórkine kóz toımas qanshama ǵajaıyp ǵımarattardyń kún sanap kóbeıip kele jatqanyna kýá bolǵanda, álemdik deńgeıdegi basqosýlar men kezdesýlerdiń dál shahar tórinde ótip jatqanyn estigende – keýdemizdi asqaq maqtanysh kernep, osynyń bári sol kezdegi batyl qadamnyń arqasynda ekenin sezine túsemiz.

Sonaý 1999 jyly IýNESKO sheshimimen «álem qalasy» ataǵyn ıelengen astanamyzdyń alar asýy men baǵyndyrar bedel-bıiginiń kóp bolary sarapshylar úshin sol kezden-aq belgili bolǵandaı. 2000 jyldan bastap astanalar men iri qalalardyń halyqaralyq assambleıasynyń músheligine qabyldanǵan elordamyz búginde óziniń aıryqsha sáýletimen, tyńnan turǵyzylǵan tańǵajaıyptarymen tórtkúl álemniń saıahatshylaryna keńinen tanymal. Qalanyń qalyptasý jyldarynda boı kótergen «Báıterek» monýmenti, pıramıda úlgisinde salynǵan Beıbitshilik jáne kelisim saraıy, álemdegi eń bıik shatyr úlgisindegi ǵımarat «Han Shatyr» saýda-oıyn-saýyq ortalyǵy, teńizden alys ornalasqan okeanarıým «Dýman» ortalyǵy, «Astana opera» memlekettik opera jáne balet teatry, Ortalyq Azııadaǵy iri meshit – «Áziret Sultan» meshiti sekildi biregeı ǵımarattar álemniń kez kelgen qurylys nysandarymen ıyq teńestirip, darhan dalamyzdyń dańqyn asqaqtatqan álemdik týrızm nysandaryna aınalyp otyr. 30 myń kórermenge arnalǵan «Astana-Arena» jabyq stadıony, 2011 jyly álemde úzdik dep tanylǵan, 10 myń orynǵa arnalǵan «Saryarqa» biregeı velotregi, eń joǵary halyqaralyq standarttarǵa saı keletin «Alaý» muz aıdyny sekildi álemdik deńgeıde moıyndalǵan nysandardyń da qatary elordamyzda jyl sanap jalǵasyp keledi.

Bas shahardaǵy kelisti ǵımarattar men halyq ıgiligine qaltqysyz qyzmet etip kele jatqan ınfraqurylym jaıly, el Ekonomıkasyna qosqan ólsheýsiz úlesi jaıly toqtaýsyz aıta berýge bolady. Máselen, Eýrazııa qurlyǵynyń ortasynda qolaıly ornalasýy Nur-Sultan qalasyn Ekonomıkalyq turǵydan tıimdi kólik, qatynas jáne logıstıka ortalyǵyna, Eýropa men Azııa arasyndaǵy ózindik tranzıttik kópirge aınaldyrdy. Osy jyldar ishinde elorda Qazaqstandaǵy iri bıznes ortalyǵynyń birine aınaldy. Kásipkerlik mádenıeti qaryshtap damyp keledi – shaharda 128 myńnan astam shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysandary jumys isteıdi. Sondaı-aq elorda qurylys aýqymy jóninen de jeke-dara kósh bastap tur. Astana mártebesin alǵaly beri qalada 10 mıllıon sharshy metr turǵyn úı salynǵan. Az ǵana ýaqyt ishinde baıyrǵy álem astanalarymen sáýlet teńestirip, damýdyń dańǵyl kóshin bastaǵan elorda úshin bul aıtqandarymyz – tańǵalarlyq jetistik ekeni daýsyz. Alaıda bul málimetter – elorda ómiriniń bir qyry ǵana ekenin umytpaǵan abzal.

Jetistikke toly 23 jyl ishinde Nur-Sultan qalasy ertegidegideı sáýletti shaharǵa aınalyp qana qoımaı, elimizdiń mádenı-rýhanı salasynda da eleýli ózgerister engizip, álem memleketteri úshin tatýlyq pen birliktiń sımvolyndaı boldy. Búginde Nur-Sultan qalasy halyqaralyq mańyzy bar túrli forýmdar, kongrester men ózge de is-sharalar ótetin Eýrazııa keńistiginiń ortalyǵyna aınaldy. Elorda tórinde Astana Ekonomıkalyq forýmy jáne ózge de mańyzdy halyqaralyq oqıǵalar turaqty túrde ótip keledi. Astanada EQYU-nyń tarıhı sammıti, ShYU men IYU-nyń mereıtoılyq sammıtteri bolyp ótti. 2011 jyldyń basynda Elordamyz VII Qysqy Azııa oıyndarynyń qatysýshylary men qonaqtaryn qabyldasa, 2017 jyly «EXPO-2017» halyqaralyq kórmesiniń ortalyǵyna aınaldy.

Budan bólek elorda tórinde birneshe márte uıymdastyrylǵan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezderiniń orny aıryqsha. Igilik pen birlikke úndegen bul basqosýlardyń basqa emes, dál bizdiń astanamyzda ótkizilýi – táýelsiz qazaq eliniń álem aldyndaǵy abyroı-bedeliniń bıiktiginde jatyr. Ótken jyldan bastap astanamyzda Sırııadaǵy qaqtyǵystar boıynsha kelissózder ótip jatyr. Bul da Qazaqstan memleketin álemge tatýlyq pen kelisimdi ǵana jaqtaıtyn el ekenin dáleldeıtin biregeı shara.

Búginde ózim qyzmet atqaratyn respýblıkalyq «Áziret Sultan» meshiti dál osy elorda kúninde jamaǵatqa esigin aıqara ashyp, segiz jyl buryn qazaq halqynyń qýanyshyn tasytqan oqıǵa oryn alǵan bolatyn. Sodan beri bas qalamyzda taǵy da birneshe qulshylyq ordasy boı kóterip, astana aspanyn azan únimen áldılep keledi. Ortalyq Azııa boıynsha teńdesi joq alyp meshit «Áziret Sultannyń» syrtqy sulýlyǵy men ishki jaılylyǵy jaıly tańdanys bildirmegen týrıstter de kemde-kem. Resmı issaparmen astanamyzǵa at basyn tiregen kóptegen memleket basshylary men laýazymdy tulǵalardyń «Áziret Sultan» meshitin arnaıy zııarat jasap, «álmısaqtan musylmanbyz» degen qazaq halqynyń tarıhy men taǵdyryna kýá bolýy da kezdeısoq jaıt emes.

Osy oraıda Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń myna bir sózi tarıh kóshindegi elorda mártebesin aıqyndaı túsetindeı: «Osynda ejelgi Saryarqa jerinde tek astana emes, elimizdiń bolashaq besigi ómirge keldi. Astana tarıhy men qazaqstandyqtardyń taǵdyry bir-birinen ajyraǵysyz. Elorda bizdiń respýblıkamyzdyń kúsh-qýatynyń iske asýynyń, dınamıkalyq damýynyń jáne turaqtylyǵynyń kórinisi. Astana barsha qazaqstandyqtardy biriktiretin jáne alǵa qaraı qadam basqan jarqyn, qýatty, gúldengen qalaǵa aınaldy. Bizdiń elordamyz – Otanymyzdyń júregi, halyqtyń óz kúshine senimi men uly taǵdyr-talaıynyń sımvoly. Búginde Astanada, Qazaqstannyń barlyq óńirindegi sııaqty, júzden astam ult ókilderi ómir súredi. Halyqtar dostyǵy, ózara túsinistik jáne yntymaqtastyq – Astanany jáne jańa Qazaqstandy qurýdyń negizi, mine, osylar».

Qalaı aıtsaq ta, erke Esildiń jaǵasynan oryn tepken elordamyzdyń búgingi keskin-kelbeti men álem aldyndaǵy ataq-abyroıy kez kelgen qazaqstandyq úshin maqtan eterlik jaıt. Burynǵy ata-babalarymyzdyń jyrlaryndaǵy «Eńsesi bıik Aq Orda» teńeýi búgingi Nur-Sultan qalasyna qaı jaǵynan alyp qarasaq ta, ábden laıyq. Tek basymyzdaǵy osy baǵymyzdy Jaratqan Alla kópsinbeı, táýelsiz elimizdiń tuǵyryn bıik qyla túskeı!

 

Erbolat JÚSIPOV,
Nur-Sultan qalasynyń bas ımamy

Pіkіrler Kіrý