ENShI BERÝ

01 jeltoqsan 2023 2219 0
Оqý rejımi

Qazaq halqynyń ulǵa enshi, qyzǵa jasaý berý salty qaı zamanda, qaı dáýirde shyqqanyn eshkim dóp basyp aıta almaıdy. Esesine, óte erteden qalyptasqan, ata-ananyń buljytpaı oryndaıtyn paryzy ekenin bári bilgen. Ǵasyrlar qoınaýynan jetken osy kóne dástúr jaıly el ishinde ártúrli ańyz-áńgimeler jetkilikti. Sonyń biri - Alasha hannan bastaý alatyn úlgisi. "Keregemiz - aǵash, atamyz - Alash, ózimiz - qazaq" dep halqymyz kúni búginge deıin ózin Alashtyń urpaǵy sanaıdy. Sol Alasha babamyzdyń úsh uly bolǵan eken. Babamyz qartaıyp, jaryq dúnıedegi júrer jolynyń aıaqtalar mejesine jetkende búkil mal-múlki tórtke bólinipti.

Ush uldyń úlesin teńdeı berip, tórtinshi bóligin:

"Bul - qara shańyraqtyń qory, qonaq sybaǵasy, kópke ortaq dastarqan úlesi", - degen eken. Álgi "dastarqany qazaqtyń - bólinbegen enshisi" deıtin dala qaǵıdasy osydan shyqqan deıdi.

Qazaq salty boıynsha áýlettiń úlken balalary jeke otaý kóterip, enshi alyp bólek shyqqanda, ata-ananyń tútinin tútetip, urpaq ósirgen jeri "qara shańyraq", "úlken úı" dep atalady. Áke-shesheniń qolynda olardyń "sútkenje" dep áteýirlegen kishi balasy qalady. Sol kenjesi es bilgennen bastap "qara shańyraqtyń murageri" bolatynyn, úlken úıdiń jaýapkershiligin, ata-anany kútip qamqorshysy bolý mindet-paryzyn sanasyna sińirip, zerdesine jetkizip ósiredi, sol baǵytta tálim-tárbıe bergen. Óıtpegende she, qara shańyraq keıingi ósip-óner urpaq úshin qadirli de qasıetti orda sanalady. Sol úıden taraǵan barlyq úrim butaqtyń ár kez basy qosylyp, yntymaq-birlikke dáneker bolatyn qutty mekeni. Úlken úıge odan órbigen barlyq otaýlar, uzatylǵan qyzdar, quda-jekjattar, naǵashy-jıender asa qurmetpen qarap, ártúrli yrym-kádelerin, sybaǵalaryn ákelýdi ózderine borysh kóripti. Ásirese Naýryz, Aıt kezinde, eń aldymen, qara shańyraqqa sálem berip, ata-baba rýhyna Quran baǵyshtaıdy. Olardy eske alyp, ıgi isterin keıingi urpaqqa úlgi etedi.

Kenje bala ata-ana ómirden ozǵan soń "úlken úıdiń" tolyq mándi tabıǵı murageri bolady.

Kenjeni "qara shańyraq" ıesi retinde barlyq aǵaıyn-týǵandar da qurmetpen ári tektep tárbıelep otyrady, "úlken úıge" laıyq beldi, bedeldi bolýǵa baýlıdy. Bul - ata dástúrimiz. Kenje qara shańyraqtyń qojasy bolǵanymen áýlet tizginin ustamaıdy. Salt boıynsha áýletti basqarý jasy úlken aǵaǵa tıesili.

Úlken aǵalar óz arasynan qarym-qabileti, aqyl-parasaty bar, aýylǵa uıytqy, birlikke tııanaq bolatyn biliktini belgileıdi.

Sonymen, halqymyzdyń ulǵa enshi, qyzǵa jasaý berýi perzentterine dúnıe bólip berip, ata-ana paryzyn óteýi ǵana emes. Bul urpaǵyn erte bastan azamattyq jaýapkershilikke, óz aldyna derbes tirshilik joldaryn úırenýge, sharýanyń kiltin taýyp, yǵy-jyǵyn túsinýge, baılyq pen baqytqa eńbek etip, ter tógip jetsin degen kóregendiginen shyqqan. "Ákeniki balaǵa mal bolmaıdy" degendi de qazaq aıtqan. Óziniń óresine, kúsh-qaıratyna júginbese, birdi ekeý etip bosaǵasyn bekitpese, áke bergen daıyn dúnıe kópke barmaıdy degendi uqtyrady. Enshi berýdiń ekinshi bir mańyzdy jaǵy da bar. Áke-sheshe baqılyq bolǵan soń artynda qalǵandar mal-múlikke talasyp, daý-damaıly keleńsiz iske baryp, kózdiń qurty - dúnıe úshin baýyrlar alakóz araz bolyp, bereke-birlikke kesiri tıip, dosqa kúlki, dushpanǵa taba bolmaýdyń aldyn alǵan qazaqtyń tekti salty.

Amal qansha, dástúr jalǵastyǵy úzilgendikten ulttyq tárbıeniń kemistigin bul kúnde aıaq basqan saıyn kezdestirip jatyrmyz. Enshige talasyp sheshesin sotqa bergen bir ataqty adamnyń balasyn kórdim. Ákesiniń arýaǵyn syılaǵandvqtan atyn ataýǵa aýzym barmaıdy. Aıtaıyn dep aıtpaısyń ǵoı jáne qazaqqa belgili bir aǵamyz dúnıe salǵan soń kópke barmaı jubaıy da qaıtys boldy.

Sol kisilerdiń bir ul, bir qyzy bar edi. Kezinde ekiniń biriniń qoly jete bermeıtin Máskeý, Lenıngrad qalalarynda oqytty. Sol shirkinder ata-anasynan qalǵan páterge talasyp, áke-shesheniń artynan shý jasady.

Bedeldi úlken aqsaqaldar aqyl aıtyp, jón siltep toqtatpaqshy bolyp aldaryna barǵanda:

"Eto ne vashe delo, ýhodıte otsıýda!" - dep qarııalardy aıdap shyqqan.

Bul ne sonda?

Munyń bári - qasıetinen aınalaıyn qara qazaqtyń qarapaıym tekteý, tyıym tárbıesin kórmegen "mádenıetti teksizderdiń" bet-beınesi.

 

Zeınep Ahmetova "Kúretamyr"

 

Pіkіrler Kіrý