Erińizdiń sizdegi haqylaryn bilesiz be?

08 qarasha 2019 154 0
Оqý rejımi

Qazirgi zamanda jumys isteý sharttary men aqsha tabý joldary aýyrlap ketkenin baıqaımyz. Keıde jumys ujymyndaǵy qyzmetkerler men áriptesterdiń arasyndaǵy túsinispeýshilikter shyǵyp, ara-qatynas shıelenisip jatady, oǵan qosa, jumystaǵy qyzmetine baılanysty kóptegen qıyndyqtar týyndap jatady. Erkek syrtqa asa sezdire qoımaǵanymen, kóbinese osyndaı aýyr jaǵdaılardan júıkesi juqaryp, sharshap-shaldyǵyp, ishki dúnıesi kúızeliske ushyrap, úıge sharshaǵan kúıde keledi eken. Osyndaı jaǵdaıda úıge kelgen kúıeýi áıelinen jyly shyraımen jaǵymdy sóz kútedi, ózine kóńil bólýin qalaıdy. Buny da kóre almasa jaǵdaıy odan tómen túsip ketedi. Sózderi, áreketteri de ózgeredi.

Islam ǵalymdary «úıinde tynyshtyǵy bolmaǵan erkek dúnıe Jahannamynda júrgenmen teń» degen eken. Endigi bul jaǵdaıda, áıel onsyz da tolyp kelgen júıke ydysyn tasytatyn sońǵy tamshy bolmaýy kerek. Kerisinshe dereý jyly shyraı tanytyp, kóńilin aýlaýǵa kirisýi kerek. Ony túsinýge tyrysýy, sabyr etýi qajet. Ol úıde bolǵan kezde úı tirligine de qaramaý kerek, onyń kóńilin kóterip, ony qýantý kerek. Úı tirligi, taǵy da basqa jumystardy ol bolmaǵan kezderde jasaǵany abzal. Erlerdiń áıeldegi haqylarynyń biri – áıeliniń oǵan boısynýy. Ol – erininiń ámirine qulaq asyp, shamasy jetkenshe sózin jerge tastamaýy, onyń degenin oryndaýy jáne oǵan qarsy shyǵyp, shekten aspaýy kerek.

Eger er adam óz áıelinen sharıǵat úkimderine qaıshy keletin, dinı jáne adamgershilik kózqarasqa, uǵymǵa syımaıtyn isterdi oryndaýdy talap etse, kúnáli isterdi qolmen isteýge nemese ondaı isterge sebep bolatyn jaǵdaılarǵa baǵyttasa, ondaı jaǵdaıda, talaptary men buıryqtaryn oryndaýdan bas tarata alasyz. Mysaly, namazdy ýaqytsha tárk ete turý, namazdy keshiktirip oqý, paryz bolǵan ramazan orazasyn sebepsiz (mysaly, bala emizý, etekkir kelý, naýqastaný t.b) tutpaýyn buıyrýy jáne ony urlyqqa jumsaý, ǵaıbat sóz aıtyp, ósek tasý sekildi is-áreketterge ıtermeleýi.

Al, eriniń talap etken nárseleri áıeldi kúnáli isterge jetelemese, tyıym salynǵannan shekten asyp ketpeıtin bolsa, ondaı jaǵdaıda kúıeýiniń talaptaryn shamasy jetkenshe oryndaǵany abzal. Kúıeýińizge baǵynyp, talaptaryn oryndaýyńyz, sizdiń dárejeńizdiń túsip qalǵany emes, kerisinshe, Allanyń aldynda dárejeńizdiń artyp, saýaptaryńyzdyń eselenýine sebep bolaryn umytpańyz.

Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) kúıeýiniń razylyǵyn kúzetip, ámirine boısunǵanmusylman áıeldiń Alla tarapynan qandaı syılyqqa qoly jetetini týraly: «Eger áıel bes (paryz) namazdy ótese, Ramazan aıynyń orazasyn ustasa, uıatty jerin saqtasa (zına isterine barmasa) jáne erine boıusynsa, Jánnatqa qalaǵan esikteri arqyly kiredi», - degen (Ibn Hıbban rıýaıat etken). Sondaı-aq, ımam Ahmad te osy maǵynadaǵy: «Eger áıel bes namazdy oryndasa, ramazan aıynda oraza tutsa, uıatty jerin saqtasa jáne  kúıeýine boısunsa, aqyret kúni oǵan «Jánnátqa qalaǵan esigińnen kir» delinedi degen (Ál-Mýsnad rıýaıat etken).        

Áıeldiń erine boısunýy onyń kemdiginen nemese, erden tómen jaratylǵandyǵynan emes. Áıel de qadir-qasıeti jóninen eshteńeden kem emes. Er kisi sekildi, áıel de qurmetteýge, qadirleýge laıyq. Bul jóninde Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): «Rasynda áıelder – erlerdiń syńarlary», - degen.  Islam ǵalymdary «shaıtan kápirlermen emes, musylmandarmen álek» degen. Shaıtan áskerlerin tańerteńgisin jiberip keshke esep alady eken. Bireýi «namazyn buzdyrdym» dese, «jaraıdy» depti. Bireýi «orazasyn buzdyrdym» dese, oǵan da «jaraıdy» depti. Bireýi «haram jegizdim» degenine de «jaraıdy» depti. Basqa bireýi «kúıeýimen áıelin arazdastyrdym» degende shaıtan qýanyp, ornynan atyp turyp, «jaraısyń» depti, mańdaıynan súıip, «eń úlken isti sen atqardyń, arazdasatyn bolsa qalǵanynyń bári ýaqyt ótýimen buzylady» degen eken.Sondyqtan árdaıym saq júrip, shaıtanmen nápsiniń mundaı áreketine jol bermeý kerek.     

Kúıeýlerińizge demeýshi bolyńyzdar, jaqsy minezderińizben, jyly sózderińizben, dámdi taǵamdaryńyzben, úı tazalyǵy, tııanaqtylyǵymen nemese kúıeýlerińiz unatatyn amaldar arqyly ony úıge baılańyzdar. Ol úıge qaraı qadam basý úshin jantalasyp asyǵatyn bolsyn. Uıany urǵashy qus jasaıdy, úıdi de úı etetin áıelder ekenin umytpaıyq. Ǵabıt Músirepov atamyz aıtpaqshy, «Áıeldiń estiligi jeńse, sulýlyǵy da arta túsedi».

Pіkіrler Kіrý