ǴYLYM ÚIRENÝDIŃ ÁDEPTERI

24 sáýіr 2024 495 0
Оqý rejımi

Árbir muslyman bilimdi adal nıetpen úırenýi kerek. Maqsaty tek qana baılyq jınap, mártebege ıe bolyp, rahat ómir súrý bolsa, bul dúnıede óz eńbeginiń jemisin kórgenimen, aqyrette onyń esh paıdasy bolmaıdy. Paıǵambarymyz (s.a.s.) bylaı deıdi: «Qııamet kúni eń kóp azap kóretinder, Allah taǵalanyń iliminen paıdalanbaǵan ǵalymdar», «Allah taǵalanyń razylyǵyna laıyq bolý úshin úırenetin bilimdi tek qana dúnıeni ıelený úshin úırengen adam qııamet kúni jánnattyń ıisin de sezbeıdi», «Árbir adam úırengenimen amal etpeıinshe, ony tájirıbede qoldanbaǵansha, naǵyz bilim ıesi ǵalym bolyp eseptelmeıdi. Al, din ǵylymyn úırenip, onymen amal etpegenderge óz ilimin qyzǵanyp nemese erinip úıretpegen musylmanǵa Allah tarapynan úlken bir azap bar». «Qul bilgenimen amal etpeıinshe ǵalym bolmaıdy», «Bilim jaıynda suralǵan ýaqytta ony jasyrǵanǵa Qııamet kúni ottan aýyzdyq salynady»[1].

Haziret Omar (r.a.) «Bul úmbet úshin eń qatty ýaıymdaıtynym – ǵylym meńgergen munafyqtar» dep aıtqan. «Bilimdi munafyq degenimiz kim» degen suraqqa: «Tili ǵalym, júrek jáne amaldary nadan» dep jaýap qaıtarǵan. Bul hadıste tili ǵalym degen sózdiń maǵynasy Allah taǵalanyń ámirlerin úırenip, ýaǵyz nasıhat berip, úıretken ǵylymy tek qana tilinde qalǵan ǵalym. Óziniń jurtqa úıretkenine júrekpen senbegendikten amal etpeıtin nadandar sııaqty áreket etetin kisi.

Sýfııan Sáýrı (r.a.): «Ǵylym amal etýge shaqyrady, amal etse jaqsy, etpese ǵylym da ketedi» dep baıandaǵan.

Ibn Múbárak: «Ǵalym, ǵylym úırenip júrgende ǵalym bolady. Qashan «men ǵalym boldym» dep, ǵylymyn arttyrýdan bas tartsa, mine, sol kezde nadan bolady» deıdi.

Fýdaıl bolsa bylaı deıdi: «Meniń úsh kisige janym ashıdy:

1. Bir qaýymnyń qadirlisi bola tura, oı-sanasy qysqa bolǵan kisige.

2. Baılyqtan keıin paqyr bolǵanǵa.

3. Bul dúnıelik nárselerdiń aldynda ózin oıynshyq sııaqty qoldandyrǵan ǵalymǵa» degen eken[2].

 

Baqytjan ÓTKELBAEV

 


[1] Náýáýı Ábý Zákárııa Iahıa bın Sháráf, Rııazý-s Salıhın, aýdarma jáne túsinikteme: (Iashar Kandemır,   Ismaıl Lıýtfı Chakan, Rashıt Kúchúk), I-VIII, Stambýl 1997, 1395-1398.

[2] Ábý Hamıd Mýhammed ıbn Mýhammed, Kımıa-ıay Saadet, Stambýl 1970, 66 b.

Pіkіrler Kіrý