ISLAMDA TEREŃ OILANÝDYŃ (TÁFÁKKÚRDIŃ) MÁN-MAǴYNASY MEN ORNY

21 maýsym 2024 530 0
Оqý rejımi

 الحمد لله رب العالمين والصلاة والسلام على سيدنا محمد وعلى آله وصحبه أجمعين، أما بعد

Alla Taǵalaǵa sansyz madaq, ardaqty Paıǵambarymyz Muhammed Mustafaǵa, onyń otbasy men barlyq sahabalaryna salaýattar men sálemder bolsyn! 

Islam dininde aqyldyń, tereń oılanýdyń mańyzy óte zor. Ony táfákkúr dep ataıdy. Al sharıǵatta táfákkúr dep Alla Taǵalanyń álemdi jaratqan jaratylystaryna tereń oı júgirtip, ǵıbrat alýyn aıtady.

Hakim Abaı:

Talap, eńbek, tereń oı,

Qanaǵat, raqym oılap qoı!

Bes asyl is kónseńiz, – dep, «tereń oıdy» bes asyl istiń qataryna jatqyzǵany tegin emes. Atalmysh qasıetterdiń qaı-qaısysyn alyp qarasaq ta ıslamnyń rýhymen astasyp jatqandyǵyn kóremiz. Islam dini eńbekke, alǵa talpynýǵa, qanaǵat pen meıirimge jáne tereń oıǵa shaqyrady. Sonyń ishinde táfákkúr, ıaǵnı oı júgirtýdiń orny bólek.

Táfákkúr – paıǵambarlardyń ǵıbadaty, izgilerdiń ádeti, Jaratýshy Allaǵa jetkizer jarqyn jol. Tereń oıǵa boılaǵan adam álemniń jaratylysyndaǵy ásemdikti, tabıǵattaǵy tańǵajaıyp úılesimdi, Jaratýshy Allanyń bar, bir, ári asa qudiretti ekendigin uǵynyp, bas ıeri sózsiz.

Alla Taǵala Ardaqty Paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) adamzat balasyn oılanýǵa shaqyryp:

قُلْ إِنَّمَا أَعِظُكُمْ بِوَاحِدَةٍ أَنْ تَقُومُوا لِلَّهِ مَثْنَى وَفُرَادَى ثُمَّ تَتَفَكَّرُوا ...

«(Ýa, Muhammed) Olarǵa: «Senderge bar-joǵy bir ǵana nasıhat aıtamyn: Esterińdi jıyńdar, meıli juptasyp, meıli ońasha qalyp Alla úshin (menmendikti qoıyp) shyn kóńilmen aqylǵa salyp oılanyńdarshy!..» – dep aıt», – deıdi («Sábá» súresi, 46-aıat).

Bir kúni túnde Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Aısha anamyzǵa (Alla oǵan razy bolsyn) «Ýa, Aısha! Maǵan ruqsat ber! Rabbyma qulshylyq eteıin!» – deıdi. Aısha anamyz (Alla oǵan razy bolsyn) «Allaǵa ant eteıin! Men sizdi jaqsy kóremin! Sizge qýanysh syılaıtyn nárseni odan da qatty jaqsy kóremin!» – deıdi. Sosyn Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) dáretin alyp, namazǵa turady. Sodan saqalyn jas jýyp, jer sýlanǵanǵa deıin jylap turyp namaz oqıdy. Bilál (Alla oǵan razy bolsyn) tań namazynyń azanyn aıtýǵa kelgenge deıin osylaı jalǵasady. Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) jylaǵanyn kórgen Aısha anamyz (Alla oǵan razy bolsyn): «Ýa, Allanyń Elshisi! Ne úshin jylaısyz? Alla Taǵala sizdiń ótken jáne bolashaq kúnálaryńyzdyń bárin keshirip qoımady ma?!» – deıdi. Sonda Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Men shúkir etýshi qul bolmaıyn ba?! Maǵan búgin túnde bir aıat tústi. Ony oqyp, oı júgirtpegen adamǵa netken ókinish?!» – deıdi. Sosyn Qurandaǵy:

وَلِلَّهِ مُلْكُ السَّمَاوَاتِ وَالأرْضِ وَاللَّهُ عَلَى كُلِّ شَيْءٍ قَدِيرٌ (١٨٩) إِنَّ فِي خَلْقِ السَّمَاوَاتِ وَالأرْضِ وَاخْتِلافِ اللَّيْلِ وَالنَّهَارِ لآيَاتٍ لأولِي الألْبَابِ (١٩٠) الَّذِينَ يَذْكُرُونَ اللَّهَ قِيَامًا وَقُعُودًا وَعَلَى جُنُوبِهِمْ وَيَتَفَكَّرُونَ فِي خَلْقِ السَّمَاوَاتِ وَالأرْضِ رَبَّنَا مَا خَلَقْتَ هَذَا بَاطِلا سُبْحَانَكَ فَقِنَا عَذَابَ النَّارِ

«Kúlli aspan álemindegi jáne jerdegi barlyq múlik pen bılik – bir Allaǵa tıesili. Allanyń barlyq nársege qudireti jetedi. Shúbásiz, kúlli aspan álemi men jerdiń jaratylýynda, kún men túnniń alma-kezek aýysyp, uzaryp-qysqaryp turýynda aqyl ıeleri úshin (Allanyń sheksiz qudiretimen men bıligin kórsetetin) ǵıbratqa toly aıqyn belgiler (dálelder) bar. Olar (ıaǵnı, aqyl ıeleri) tikesinen tik turyp ta, otyryp ta, bir búıirlep jantaıyp jatyp ta Allany eske alady hám kúlli aspan álemi men jerdiń jaratylysyna tereń oı júgirtip: «Ýa, Rabbymyz! Sen muny bekerden-beker, maqsatsyz (bosqa) jaratpadyń. Sen maqsatsyz, mánsiz is isteýden páksiń! Bizdi tozaq otynan saqtaı gór!» – dep jalbarynady», – degen aıatty oqıdy («Álı Imran» súresi, 189-191-aıattar)[1]

Sondyqtan musylman adam búkil jaratylys jaıynda táfákkúr etip, tereń oılanýy tıis. Al myna álemge tereń oı salyp, shynaıy oılanǵan adam ony jaratqan Jaratýshysynyń sheberligine kóz jetkizip, qudiretine bas ıedi. Osy sebepti ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Alla Taǵalanyń jaratylysy týrasynda oılańdar, Allanyń zaty týrasynda oılanbańdar», – degen (ımam Tabaranı).

Hakim Abaı:

Kim júrer tirshilikke kóńil bermeı,

Baqı qoımas fánıdiń minin kórmeı.

Mini qaıda ekenin bile almassyń,

Tereń oıdyń telmirip sońyna ermeı, – degen. Bul óleńniń maǵynasyna úńilsek, adam balasy alǵan bilimin ómirde qoldanyp, ár nárseniń sebebine úńilgen kezde, ómirdiń ótkinshi ekenin, baqı kózben qaraǵanda paıdasy az ǵana ekenin túsinedi. Bul – tek Jaratýshyny, adamdy, dúnıeni tanýǵa degen qulshynystan, tereń oılanýdan týatyn nárse ekenin uǵynamyz.

Adam balasy durys táfákkúr etýi úshin, tereń oılanýdyń mańyzy men onyń qandaı túrleri bar ekendigin bilýi qajet.  

 

  1. Táfákkúrdiń mańyzy

Qasıetti Qurannyń eń alǵashqy aıatynan bastap, eń sońǵy aıatyna deıin bizdi oılanýǵa shaqyrady. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kóp oılanǵandy óte unatatyn bolǵan. Paıǵambarlyq kelmeı turyp Hıra úńgirine baryp, oıymen ońasha bolǵandy qalaıtyn. Sol kezdegi onyń ǵıbadaty álemderge oı júgirtý boldy. Táfákkúr arqyly Alla óziniń Paıǵambaryn bolashaqtaǵy ulyq paıǵambarlyq mindetine daıyndady. Sodan keıin de táfákkúr etý ádetin ómiriniń sońyna deıin qaldyrǵan joq. Hınd ıbn Ábı Halá (Alla oǵan razy bolsyn) bylaı deıdi: «Ardaqty Paıǵambarymyz únemi únsizdikpen, oıǵa shomǵan kúıde júretin. Onyń ómirinde rahat degen nárse joq bolǵan. Bos sóz sóılemeıtin. Ol kóbinde únsizdik saqtap júretin. Sózin bastaǵanda da, aıaqtaǵanda da únemi Allanyń esimin aıtatyn ...».

Endeshe, táfákkúr – Alla Elshisiniń eń mańyzdy súnneteriniń biri. Alla Taǵalanyń jaratylystary týraly tereń oılanyp, táfákkúr etýdiń ózi –  úlken ǵıbadat.  

Tabıǵın ókilderiniń úlkeni, ǵalym Ámir ıbn Abdýlqaıs (Alla ony raqymyna alsyn): «Sahabalardyń kópshiliginen estigenim «Paıǵambarymyz ımannyń jarqyraýy men ıman nurynyń artýy táfákkúrmen ǵana múmkin bolady» degen sóz edi», – degen.

Imam Ǵazalı (Alla ony raqymyna alsyn): «Táfákkúr – ǵıbadattyń bir bólshegi», – dese, ıbn Hıbban (Alla ony raqymyna alsyn): «Táfákkúr sekildi qundy ǵıbadat joq», – degen eken. Keıbir danalar da: «Birshama táfákkúr etý – bir jyl (nápil) ǵıbadattan qundyraq», – dep aıtqan. Al ımam Dáılamı (Alla ony raqymyna alsyn): «Únsizdigi táfákkúr, qaraǵany ǵıbrat bolyp, kóp ıstıǵfar etken adam qutyldy», – degen eken. Osy sebepti de táfákkúr etýdiń musylman adam úshin mańyzy óte úlken.

Alla Taǵala qasıetti Qurannyń kóptegen aıattarynda bizderdi táfákkúr etýge shaqyrǵan. Mysaly, qasıetti Qurannyń «Ǵashııa» súresi, 17-20-aıattarynda.

أَفَلَا يَنْظُرُونَ إِلَى الْإِبِلِ كَيْفَ خُلِقَتْ. وَإِلَى السَّمَاءِ كَيْفَ رُفِعَتْ. وَإِلَى الْجِبَالِ كَيْفَ نُصِبَتْ. وَإِلَى الْأَرْضِ كَيْفَ سُطِحَتْ

«Olar túıege qaramaı ma, qaıtip jaratylǵanyn? Olar aspanǵa qaramaı ma, qaıtip kóterilgenin? Olar taýlarǵa qaramaı ma? Qaıtip tigilgenin? Olar jerge qaramaı ma, qalaısha tóselgenin?» – dep tórt nársege úńilip, tereń oılanýǵa shaqyrǵan. Olar:

 

Birinshisi: «Túıege qaramaı ma, qaıtip jaratylǵanyn?»

Alla Taǵala bul aıatta adam balasyna túıeniń qalaı jaratylǵany týraly oılanyńdar! Olar shólge shydamdy, aýyr júkterdi kótere alady jáne t.b. qasıetteri kóp. Osyny oılanyńdar dep, túıeler jaıynda kelesi aıatta:

وَتَحْمِلُ أَثْقَالَكُمْ إِلَىٰ بَلَدٍ لَمْ تَكُونُوا بَالِغِيهِ إِلَّا بِشِقِّ الْأَنْفُسِ ۚ إِنَّ رَبَّكُمْ لَرَءُوفٌ رَحِيمٌ

«Olar senderdiń jandaryń qınalyp, shamalaryń jetpeıtin aýyr júkterińdi qalaǵa jetkizip kóteredi. Rasynda, Rabbylaryń óte jumsaq, erekshe meıirimdi», – dep aıtqan («Nahl» súresi, 7-aıat). Alla Taǵala bul qýatty janýardy moıynsunǵysh etip adamǵa baǵyndyryp qoıdy, tipti kishkentaı bala da túıeni tizginnen ustap, qalaǵan jerine apara alady.

 

Ekinshi: «Aspanǵa qaramaı ma, qaıtip kóterilgenin?»

Adamzat balasy úshin áli ashylmaǵan sheksiz kosmos álemi, jerdiń áýe qabaty, aspan keńistigi t.b. hıkmetter kóp. Aspan týraly qasıetti Quranda bylaı baıandalady:

وَجَعَلْنَا السَّمَاءَ سَقْفًا مَحْفُوظًا ۖ

«Aspandy (qulaýdan) qorǵalǵan berik bir tóbe (kúmbez) ettik» («Ánbııa» súresi, 32-aıat). Kelesi aıatta:

خَلَقَ السَّمَاوَاتِ بِغَيْرِ عَمَدٍ تَرَوْنَهَا ...

«Ol (Alla) ózderiń kórip turǵandaı, kókterdi tireksiz jaratty ...», – degen («Luqman» súresi, 10-aıat). Rasynda aspannyń jaratylysynda kóptegen ǵıbrat bar. Aspannyń eshqandaı tireýsiz turýy adam balasy úshin mysal retinde jetkilikti bolsa kerek. Mine, adam balasy osyǵan tereń oı júgirtip, oılanýy qajet.

 

Úshinshi: «Taýlarǵa qaramaı ma? Qaıtip tigilgenin?»

Bizdiń aınalamyzda tigilgen taýlar da ózdiginen berik turady, eshqandaı myzǵymaıdy. Eger barlyq adam balasy osyndaı úlken nárseni jasaý úshin jınalsa da, ony dál osy qalypta jasaý múmkin bolmas edi. Alla Taǵala taýlardy uly danalyqpen, erekshe qudiretpen jaratty. Taýlar jer betin terbelisterden saqtaıdy. Alla Taǵala qasıetti Quranda:

وَأَلْقَىٰ فِي الْأَرْضِ رَوَاسِيَ أَنْ تَمِيدَ بِكُمْ وَبَثَّ فِيهَا مِنْ كُلِّ دَابَّةٍ ۚ وَأَنْزَلْنَا مِنَ السَّمَاءِ مَاءً فَأَنْبَتْنَا فِيهَا مِنْ كُلِّ زَوْجٍ كَرِيمٍ

«Aınalǵanda senderdi shaıqaltyp, teńseltpesin dep jerge myzǵymas berik etip taýlar qaǵyp qoıdy jáne onda san alýan tirshilik ıelerin jaratty. Aspannan jaýyn jaýdyryp, onda jup-jubymen ártúrli ósimdikter ósirdik», – dep aıtqan («Luqman» súresi, 10-aıat).

 

Tórtinshi: «Olar jerge qaramaı ma, qaıtip tóselgenin?»

Alla Taǵala jer betin jaıyp tósep, ony adamzatqa baǵyndyryp qoıdy. Ol tym jumsaq ta emes, áıtpese adamdar oǵan qulap keter edi. Ol tym qatty da emes, áıtpese adamdar eshteńe otyrǵyza almaıtyn edi. Ol adamǵa kóbirek paıda ákeletin etip, qolaıly túrde jasalǵan. Alla Taǵala ol jaıynda kelesi aıatta:

أَفَلَمْ يَسِيرُوا فِي الْأَرْضِ فَيَنْظُرُوا كَيْفَ كَانَ عَاقِبَةُ الَّذِينَ مِنْ قَبْلِهِمْ ۚ دَمَّرَ اللَّهُ عَلَيْهِمْ ۖ وَلِلْكَافِرِينَ أَمْثَالُهَا

«Olar jer júzinde kezip, ózderinen burynǵy (kúpirlikke salynǵan) qaýymdardyń aqyry qalaı bolǵanyn kórip, ǵıbrat almaı ma? Alla olardy jermen-jeksen etti. Kápirlerdiń aqyry sol bolady», – degen («Muhammed» súresi, 10-aıat).

Alla Taǵala osy aıatta jerdi kezip júrýdi buıyrdy, onda adam balasy emin erkin júredi, aralaıdy. Alaıda mundaı saıahattyń eki túri bolady:

  1. Denemen saıahattaý. Adam jer betin ne jaıaý, ne mingen janýarmen, ne kólikpen, ne ushaqpen jáne t.b. kezedi. Adam jer betin kezip kórgende Alla Taǵalaǵa qarsy shyǵyp, kúpirlikke salynyp, senbegenderdiń mysalyn, onyń nátıjesi qalaı bolǵandyǵyn kóredi. Sony oı eleginen ótkizip, tereń oılanady.
  2. Júrekpen saıahattaý. Bul ózine jetken túrli ǵıbratty oqıǵalardy estip oılanady, olardy taldaıdy jáne odan ǵıbrat alýǵa tyrysady.
  3. Táfákkúrdiń túrleri

 

Ǵalymdar táfákkúrdy tórt túrge bóledi:

 

Birinshi: Alla Taǵalanyń jaratqan nárseleriniń sulýlyǵy men  paıdalary týraly oılana otyryp, Alla Taǵalaǵa degen ımanyn nyǵaıtyp, Jaratýshyǵa degen mahabbatyn arttyratyn táfákkúr.

Alla Taǵala qasıetti Qurannyń «Raǵyd» súresi, 3-aıatynda:

وَهُوَ الَّذِي مَدَّ الْأَرْضَ وَجَعَلَ فِيهَا رَوَاسِيَ وَأَنْهَارًا ۖ وَمِنْ كُلِّ الثَّمَرَاتِ جَعَلَ فِيهَا زَوْجَيْنِ اثْنَيْنِ ۖ يُغْشِي اللَّيْلَ النَّهَارَ ۚ إِنَّ فِي ذَٰلِكَ لَآيَاتٍ لِقَوْمٍ يَتَفَكَّرُونَ

«Ol sondaı Alla, jerdi tósep, onda asqar taýlar, ózender jaratty. Ári onda ártúrli jemisterden eki-ekiden jup etti. Túndi kúndizge (almastyryp) jabady. Shynynda oılanatyn qaýym úshin munda aıqyn dálelder bar», – dep bizderdi oılanýǵa shaqyrǵan.

Osy sebepti musylman adam qasıetti Quran aıattaryn oqyǵan kezde Alla Taǵalanyń oılanýǵa shaqyrǵan aıattary týrasynda táfákkúr etip, ǵıbrat alýy qajet. Hazireti Álı (Alla oǵan razy bolsyn): «Zańdary men erejelerin bilmeı, fıqhsyz (sharttaryn bilmeı) jasaǵan qulshylyqta, rýhanııaty men salmaqtylyǵy joq fıqhta, táfákkúr etilmeı oqylǵan Quranda qaıyr joq», – degen. 

 

Ekinshi: Alla Taǵala ýáde etken saýaptar týraly oılap, adamnyń qulshylyq etýge qushtarlyǵyn oıatatyn táfákkúr.

Alla Taǵala qasıetti Quranda jáne ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısterinde álde bir izgi isti atqarýdy buıyrýmen qatar, ol istiń saýaby týrasynda da baıandaǵan. Sol saýaptardyń úlkendigi ári ol úshin aqyrette beriletin syı týrasynda tereń oılaný, musylman adamnyń izgi isterge degen ynta-jigerin arttyryp, qulshylyǵynda yqylasynyń artýyna sebepshi bolady. Mysaly, Alla Taǵala qasıetti Qurannyń «Baqara» súresi, 261-aıatynda:

مَّثَلُ الَّذِينَ يُنفِقُونَ أَمْوَالَهُمْ فِي سَبِيلِ اللّهِ كَمَثَلِ حَبَّةٍ أَنبَتَتْ سَبْعَ سَنَابِلَ فِي كُلِّ سُنبُلَةٍ مِّئَةُ حَبَّةٍ وَاللّهُ يُضَاعِفُ لِمَن يَشَاء وَاللّهُ وَاسِعٌ عَلِيمٌ

«Alla jolynda mal sarp qylǵandardyń  mysaly – jeti birdeı masaq shyǵarǵan, ár masaǵynda júz dáni bar dánek tárizdi. Ári Alla kimge qalasa, neshe ese arttyra beredi. Alla tym keń, ár nárseni bilýshi», – dep sadaqanyń saýaby jaıynda mysal berip, onyń qanshalyqty eselenetini týrasynda baıandap, bizderdi oılanýǵa shaqyrǵan.

 

Úshinshi: Allanyń jazalary týraly oılaný, odan qorqý sezimin týdyryp, jamandyq jasamaýǵa, kúnálardan aýlaq bolýǵa kómektesetin táfákkúr.

Alla Taǵalany jaqsy kórgen pendeniń boıynda úmit pen qatar qorqý da bolýy qajet. Halqymyzda «Qudaıdan qoryqpaǵannan qoryq» degen sóz tegin aıtylmaǵan. Jaratýshysyn tanyp, kúnáli ister úshin aqyrettik jazanyń aýyr ekenin sezinip, Alla Taǵaladan shynaıy qoryqqan pende eshýaqyt ózgeniń aqysyna kirmeıdi, sharıǵat tyıym salǵan shekarany attamaıdy. Osyny meńzep hazireti Bıshr Hafı (Alla ony raqymyna alsyn): «Adamdar Alla Taǵalanyń ulylyǵyn durys táfákkúr etse, Oǵan qarsy kele almaıdy, kúná isteı almaıdy», – degen. 

Ábý Zár (Alla oǵan razy bolsyn) bylaı deıdi: Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn)  bir túni namazda tańǵa deıin:

إِن تُعَذِّبْهُمْ فَإِنَّهُمْ عِبَادُكَ وَإِن تَغْفِرْ لَهُمْ فَإِنَّكَ أَنتَ الْعَزِيزُ الْحَكِيمُ

«Eger olardy jazalasań, sózsiz, olar seniń quldaryń (qalaǵanyńdy isteısiń). Eger olardy keshiretin bolsań, Sen sózsiz asa ústemsiń, erekshe danasyń», – degen aıatty qaıtalady («Máıdá» súresi, 118-aıat). Sonan soń qolyn kóterip: «Ýa, Allam! Úmmetim, úmmetim!» – dep jylap otyryp, jalbaryna bastady. Osyǵan oraı Alla Taǵala: «Ýa, Jábireıil! Shynynda, Rabbyń bárin óte jaqsy biledi, biraq sen (adamdar da bilsin dep) bar da, Muhammedten nege jylap jatqanyn sura», – dep buıryq beredi. Jábireıil perishte kelip suraǵanda, Alla Elshisi úmmeti úshin ýaıymdap jylap otyrǵanyn aıtady. Sonda Alla Taǵala: «Ýa, Jábireıil! Muhammedke bar da: «Úmmetiń týraly Seni razy etemiz. Seni múlde renjitpeımiz» dep súıinshile!» – dep buıryq berdi (ımam Múslım).

Ardaqty Paıǵambarymyzdyń jubaıy, múmınderdiń anasy Aısha anamyz (Alla oǵan razy bolsyn) jıi táfákkúr etetin. Bir kúni uzaq oılanyp, kózine jas alyp, jylaıdy. Súıikti jarynyń jylap otyrǵanyn kórgen Alla Elshisi: «Aısha, saǵan ne boldy? Nege jylap otyrsyń?» – dep suraıdy. Sonda Aısha anamyz: «Aqyrettik azapty oılap jylap otyrǵanym ǵoı! Sizderge, ıaǵnı paıǵambarlarǵa, qııamet kúni otbasy músheleri esterine keledi me?» – dep suraıdy. Alla Elshisi: «Úsh jer bar. Olar jerde eshkim eshkimdi oılamaıdy: birinshisi, Mızanda (tarazyda). Istegen ister ólshenip, tarazynyń aýyr ne jeńil ekenin bilmeıinshe. Ekinshisi, amal dápterleri qolǵa beriler kezde, dápteriniń ońynan ba, álde solynan ba nemese artynan ba, ony bilmeıinshe. Úshinshisi, tozaqtyń ústine Syrat kópiri qurylǵanda. Kópirdiń eki jaǵynda kóptegen ilmekter men qatty tikender bolady. Mine, adam bul ilmekterden qutylyp, qutylmaıtynyn bilmeıinshe eshkimniń qamyn jep, ózgeni oılaı almaıdy», – deıdi (ımam Hakım).

 

Tórtinshi: ózine berilgen nyǵmetter men istegen kúnálary týraly oılana otyryp, Alla Taǵalanyń aldynda uıat sezimin uıalatatyn táfákkúr.

Adam balasy álemge nazar salyp, óz boıyna jaqsylap úńiler bolsa, ózine berilgen Alla Taǵalanyń nyǵmeti óte sheksiz ekendigin túsinedi. Ony túsingen adamnyń júreginde ózin jaratqan, joqtan bar etken Jaratýshysyna degen mahabbat paıda bolyp, shynaıy shúkir etýge tyrysady. Sondyqtan da qasıetti Quranda bizderge osy jaıtty oılanýǵa shaqyratyn aıattar kóp. Mysaly, «Jásııa» súresi, 12-aıatynda:

اللَّهُ الَّذِي سَخَّرَ لَكُمُ الْبَحْرَ لِتَجْرِيَ الْفُلْكُ فِيهِ بِأَمْرِهِ وَلِتَبْتَغُوا مِنْ فَضْلِهِ وَلَعَلَّكُمْ تَشْكُرُونَ         

«Ol sondaı Alla, teńizdi erikterińe berdi. Onyń buıryǵymen teńizde kemelerdi júrgizip, Onyń keńshiliginen nesibe izdeısińder. Árıne, shúkirlik etersińder», – dep aıtylǵan.

Muhammed ıbn Abdýllla: «Táfákkúr bes túrli bolady:

  1. Allanyń aıattaryn táfákkúr etý. Odan maǵrıfat (tanym) týyndaıdy.
  2. Allanyń nyǵmetterin táfákkúr etý. Odan mahabbat týyndaıdy.
  3. Allanyń ýádesi men saýabyn táfákkúr etý. Odan ynta týyndaıdy.
  4. Allanyń jazasyn táfákkúr etý. Odan qorqynysh týyndaıdy.
  5. Allanyń berer syıyna qarap, nápsiniń japasy men qııanatyn táfákkúr etý. Odan ar men uıalý, ókinish sezimi týyndaıdy», – degen eken.

 

Qadirmendi jamaǵat!

Adam balasy Alla Taǵalanyń bergen kúndelikti jıyrma tórt saǵatynyń ishinde, bir sát táfákkúrge arnaıy ýaqyt bólip, jalǵyz otyryp, aınalasyna kóz júgirtip, ǵıbrat alýy qajet. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hazireti Ibrahım paıǵambarǵa  túsken on paraqtan mynalardy jetkizedi: «Aqyldy kisiniń belgili saǵattary bolýǵa tıis. Ýaqytynyń bir bóligin duǵa men minájat úshin Rabbysyna, bir bóligin Ulyq Allanyń óneri men qudiretin táfákkúr etýge, bir bóligin istegen isteri týraly oılanyp, ózin esepke alyp, keleshekte jasaıtyn isterin josparlaýǵa, endi bir bóligin kún kórisin adal jolmen tabýǵa bólýi kerek».

Qoryta aıtqanda, táfákkúr etý burynǵy izgi adamdardyń úlken mán berip, árdaıym atqaratyn isi bolǵan. Sahaba Úmmú Dárda (Alla oǵan razy bolsyn) bir kisiden: «Sahaba Ábý Dárdanyń eń kóp mańyz bergen qulshylyǵy qandaı bolatyn? – dep suraǵanda: «Onyń erekshe mán beretini táfákkúr men nátıjesinen ǵıbrat alý», – dep jaýap bergen eken.

Sol sekildi taqýa, óte dindar bolǵan Rábı ıbn Haısámnan: «Ózińizden de joǵary, qaıyrly adamdy bizge aıta alasyz ba?» – dep suraǵanda, ol kisi: «Iá, kimde-kimniń sóılegeni – zikir, únsizdigi – táfákkúr, qaraǵany – ǵıbrat bolsa, ol kisi menen áldeqaıda qaıyrly dep jaýap bergen eken».

Shynynda da álemge bir sát nazar salyp, oǵan tereń táfákkúrmen oılaný adam balasyna durys baǵyt bereri sózsiz. Sondyqtan burynǵy izgiler: «Bir saǵat tereń oılanyp, pikir júrgizý – alpys jyl qur (yqylassyz) qulshylyq jasaǵannan artyq», – degen.

Alla Taǵala bizderdi taqýa jandardan etip, qasıetti juma kúngi duǵa tilekterimizdi qabyl etkeı!

 

QMDB Ýaǵyz-nasıhat bólimi
 

[1] Ibn Hıbban, Sahıh 523.

Pіkіrler Kіrý