ISLAMDAǴY BÚGINGI JASTAR TÁRBIESINE QATYSTY NEGIZGI MÁSELELER
Osydan bir jyl buryn prezıdent Qasym - Jomart Toqaev: "Halqymyzdyń dúnıetanymyna saı dástúrli ıslamdy dáripteý asa mańyzdy. Onyń ǵylymı-teorııalyq negizin damytý qajet. Óskeleń urpaqtyń rýhanı tárbıesin nazardan tys qaldyrýǵa bolmaıdy. Shyn máninde, bul – óte mańyzdy másele. Ony betimen jibersek, ulttyq salt-sanamyzdan aıyrylyp qalýymyz múmkin", – degen edi.
Aqıqatynda, bul protsess tarıhı, mádenı, áleýmettik jáne ǵylymı negizderge súıene otyryp, qazaq qoǵamynyń erekshelikterin eskerýdi talap etetin ózekti máselelerdiń biri.
Mundaı keshendi kózqaras ıslam dinin ulttyq qundylyqtarmen úılestirý arqyly qoǵamnyń rýhanı-mádenı damýyna yqpal ete alady.
Ol keshendi jumystardy aldymen aýdıtorııany naqtylap alyp, sosyn solarǵa qarata jasaý mańyzdy. Bizde negizgi qozǵaýshy kúsh jastar bolǵandyqtan olarǵa baǵyttalýy tıis.
Sarapshy maman retinde jasalynyp jatqan jumystardy qarap baqylap otyramyn. Baıqaǵanym negizgi máseseleler nazardan tys qalyp barady. Olar kelesideı:
Birinshiden: Islamnyń qazaq tarıhyndaǵy rólin aıqyndaý. Iaǵnı, ıslam dininiń Qazaq handyǵy kezeńinen bastap qazirgi zamanǵa deıingi qoǵamdaǵy mádenıet, bilim jáne moraldyq normalardy qalyptastyrýdaǵy yqpalyn zerdeleý.
Sondaı-aq, qazaq ádebıeti men ónerindegi ıslamdyq izderdi anyqtaý, jyraýlar men aqyndardyń shyǵarmalaryndaǵy rýhanı taqyryptardy ıslam qundylyqtary arqyly taldaý. Jasalynǵan jumysty jastar arasynda keńinen nasıhattaý.
Ekinshiden: Islam men ǵylymnyń baılanysyn kórsetý zamanaýı qoǵam úshin mańyzdy mindet bolyp tabylady. Islamnyń Ekologııa, medıtsına, fızıka sııaqty salalarmen baılanysyn zertteý arqyly dinı jáne ǵylymı qundylyqtardyń birtutastyǵyn dáleldeýge bolady.
Mysalǵa eń ózekti bolǵan:
Tabıǵatqa qurmet pen qorshaǵan ortany qorǵaý máselesin ıslam ilimimen baılanystyrý.
Qazaqtyń «jer-ana» uǵymyn ıslamdaǵy tabıǵatty saqtaý ustanymdarymen ǵylymı turǵyda túsindirý.
Úshinshiden: Jastarǵa ıslamnyń rýhanı qundylyqtaryn ulttyq ereksheliktermen úılestire otyryp úıretetin oqý baǵdarlamalaryn ázirleý mańyzdy.
Mysalǵa: Jastardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyratyn is-sharalar jasaý:
Óńirlerde kitap oqý klýbtaryn ashý:
Qazaq ǵulamalarynyń eńbekterin talqylaıtyn klýbtar qurý.
Jastarǵa ulttyq mádenıetti ıslam qundylyqtary arqyly dáripteıtin jobalar jasaý (mysaly, qazaqı qundylyqtardy nasıhattaıtyn blog júrgizý).
Hanafı mázhaby men Matýrıdı aqıdasyn nasıhattaý:
Bul baǵyttardyń qazaq qoǵamyna tán erekshelikterin taldap túsindirý.
Radıkaldy aǵymdarǵa qarsy ımmýnıtet qalyptastyrý úshin jastarǵa orta joldy ıslam negizderin úıretý.
Qoja Ahmet Iasaýı iliminiń negizinde rýhanı tazarý men nápsi tárbıesin jastarǵa laıyqty túrde úıretý.
Qorytyndy: Mundaı baǵdarlamalar jastardyń rýhanı damýyna ǵana emes, olardyń ulttyq bolmysyn saqtaı otyryp, zamanaýı ómirde óz ornyn tabýyna yqpal etedi. Islamnyń rýhanı qundylyqtary ulttyq ereksheliktermen úılestirilgende, jastar ony ózderine jaqyn ári túsinikti qabyldaıdy.