«HAQTAN JYRAQ QALDYRMA, JARATQANYM, MEIIRIŃDI BIRGE TÓK NURDAN ASYL» aqyn Ásel OSPANnyń óleńderi
Búgingi ádebıetimizde ózindik orny bar aqyn qyz Ospan Ásel BAQYTQYZY Shyǵys musylman shaıyrlarynyń attaryn atap shabyt shaqyrmasa da solardyń rýhanı murasynyń astaryna úńilýge tyrysqan. Olar: Ábý Abdýlla Rýdakı, Nızamı Gánjáýı, Jáláláddın Rýmı, Qoja Hafız, Álisher Naýaı, Muhammed Fızýlı, Júnis Ámire jáne Maqtymquly Pyraǵy. Parsy hám túrki shaıyrlary. Rýdakı, Hafız, Máýláýı parsy jurtynyń ókili bolsa, Nızamı, Ámire, Naýaı, Fızýlı, Maqtymquly túrki ulysynyń maqtanyshy.
“RAKS-SAMA* – «ASPAN BII», IaKI «HÁL TAPQAN» ÁÝLIELER BII.
Ǵumyrdyń aq-qarasyn kezip kelem óńimde,
Sama-áýeni qalyqtap, qońyraýlap kógimde.
Rýhyndaı Rýmıdiń jatty aınalyp sheńberler,
Jan tynyshyn izdegen dárýish - qyz ózim be?!
Názik úni fleıtanyń basty tirlik qybyryn,
Haram oılar, las ister jaýyp myqtap tyǵynyn.
Aqyrettiń bal dámin tatý úshin pendeler,
Jaratqannyń jaralǵanǵa uqtyrady uǵymyn.
Qasıet bar eliter, áýeninde myń ushqyn,
Arylatyn muńymnan asyl-aqyq syr uqtym.
Sanamdaǵy uıyǵan oı úgildi, bosańsyp,
Asylynda kilti onyń júrekte eken qulyptyń.
«Lá ıllaha ıl Allah» jańǵyrady sanamda,
Máýlanalyq serpin bı - dúnııalyq balama.
Eki qoldy kókke sozyp, bir sheńberde aınalý,
Zikir etý-dárýishtiń rýhty bıi Raks- Sama.
Quran - hatym, duǵalar úndesedi Sama-men,
Minájat bop, aıat bop tógiledi Sama - áýen.
Dárýishter aq, uzyn qalpaq kıip kıizden,
Merekede qoı terisimen jabylady bar eden.
Bıdi bastar áýeli qaradan kıim jamylyp,
Tastalady yrǵaqpen, aq dúnıege malynyp.
Bul ólim men ómirdi jalǵaıtuǵyn sheńberler,
Máńgiliktiń jolyna bastaıtuǵyn bar úmit.
Baglamanyń sazymen kúndi aınalý toptana,
Kóńil ada kúpirlikten, zııaratshyl top daýa.
Óreliniń órisi óser, jaryq shashar sáýlesi,
Tolyǵady danalyqqa, tazalykka bos sana.
Jan kúıimnen muńdy da, baqýatty baq keshtim,
Ǵumyrymdy tań ettim, ásem ettim, tátti ettim.
Báıit jyrdyń syıqyrly sazdaryna elitip,
Ǵaıyp kúıdiń syryna qunyǵam dep bas ketti.
Sama áýenniń yrǵaǵy ketti eriksiz erkimdi ap,
Oı tolqydy beımálim, kestelendi zer- jumbaq.
Aınalady tynymsyz bir núkteniń boıymen,
Júrek erip barady, ashy jasym tam-tumdap.
Qasiret te qaıǵy emen, bul sopylyq kúı dara,
Táńirimen tildesip, shyr aınalǵan bı daýa.
Ardyń júgi alty qat aspannan da tym aýyr,
Aıdyń kúni amany sopy jandy qınady á…
Dıdarynan uqpassyń ne kúı baryn beımálim,
Em bola ma jyly sóz, qatqan qaımaq, em-dáriń?!
Sama bımen qaýyshsań jer aınalar dóńgelep,
Óte shyǵar kóz aldan taǵdyr degen jáı saǵym.
Jer men kóktiń arasy toǵysatyn bir núkte,
Toqsan taraý joldary qabyspaıdy tirlikte.
Qara tastaı taǵdyryń jazylǵan soń mańdaıǵa,
Sopylardaı sezinip, solarsha ómir súrdik pe?!
Shaıyr edim, toıatty tapqan edim óleńnen,
Tor ishinde totydaı kúıdi keshkem ólermen.
Sama bıge qosylyp, keter me edim aınala,
Tamshy jastyń aýyryn qara jer de kótergen.
Tarıhattyń jolynan adastyrmas sopylyq,
Mahshar kúnde qalmaıyq pendelerdeı opynyp.
Kók-Táńirmen tildesip aınalaıyn taǵy da,
Kómeski oıdan kóńilder ketpesinshi totyǵyp.
Astarmenen aıtylǵan sózdiń uqty kim jaıyn,
Shaıyr sherter sezimniń móldiregen syrnaıyn.
Yrǵaǵynda qasıet bar, minájat bar, qadir bar,
Mahabbatpen júrekterge sán-saltanat qur laıym.
Raks-Sama - ol tynyshtyq, janǵa dárý, ar-bıi,
Qulshylyqqa meıirim izgi, tastamaıyq zardy úıip.
“Zeńgir aspan qalanǵaly dúnıe osylaı zyrlaǵan”,
Dóńgelenip jatyr dúnıe, dóńgelenip ár qıyr…
***
"Myń adamnyń ishinde
sen jalǵyzsyń,
Myń adamsyz taǵy da
sen jalǵyzsyń"
(Ábý Ábdiallah Rýdakı)
Aqıqat pen ádildiktiń
jarshysyna aınalǵan,
Shaıyrlyǵy ónerimen
qatar bitip baılanǵan.
Samanıdtiń saraıynda
40 jyldaı úni óshpeı,
Syńǵyr qaǵyp tıekten,
barbatta kúı oınalǵan.
Janaryna syıdyryp,
bar ǵalamnyń ǵajabyn,
Dán egedi júrekke
jan balqytar ǵazal ún.
Qaıyrymdy Rýdakı-"Aqyndardyń patshasy",
Tańdap aldy taǵdyrdan
jalǵyzdyqtyń azabyn.
Ónerimen ózi bop,
soqa bastyń qurbany,
Qansha kóńili ketse de
sulýmen bas qurmady.
Yrzyǵy men nesibe
gózál muńǵa aınalyp,
Júregi onyń bop ketti
Horasannyń jyr baǵy.
Mádji oqıdy shaıyrdyń
jyryn salyp sazyna,
Jaýar bulttaı tóndirip,
qaıta aparar jazyna.
Rýbaılar, báıitter
bilte maıyn tún jutyp,
Júrekterdiń shamyndaı,
jarqyraǵan qazyna.
Kókten juldyz sanama,
qaıǵysy oǵan jetpeıdi,
"Sharap-bulttyń kóz jasy"
qýyrady apshysyn.
Aqshamdaǵy shamshyraq
óleýsirep óshpeıdi,
Jumyr jerdi jaryq qyp,
ol izdedi baq qusyn.
Tostaq toly sharaptyń
til úıirer shyryny,
Balqýmenen tula boı,
ótip ketken ǵumyry.
Aqqý áni muńaıtyp,
qalyqtaıdy arfadan,
Tym bıikte qalǵan soń
jastyǵynyń tuǵyry.
Quzǵyn qustyń kóp jasar
kúıinedi baǵyna,
Bulbuly men aq qusyn
ańsap kúter saǵyna.
"Bir súıýim úshin de
kerek eken myń ómir ",
Sharap iship shaıyrym
aıtty talaı bazyna.
Kese túbi bal sharap
balbyradyń, Rýdakı,
Saltanatta, saraıda
jarqyradyń, Rýdakı.
Taýdyń móldir sýyndaı
sarqyradyń, Rýdakı,
Kóńilderdi sáýleńmen
arshyp aldyń, Rýdakı.
Júregimniń hoshy áste
tez tarqalyp ketpesin,
Bádáýıler qum keship,
kóz aldymnan ótkesin.
Syrnaıymen úndesip
sybyzǵynyń syrly úni,
Horasannyń dýalyn
samal jel kep ópkesin.
Bar tóńirek bıge eltip,
myń buralsyn arýlar,
Syrly kese syr búkpes,
dertińe myń dárý bar.
"Súıý degen tuz dersiń,
ishersiń de shóldersiń",
Júrek zámzám tatpasa
qatyp qalǵan muz dersiń.
Jandy baýrap syrnaı
úni, batyp kettim tumaǵa,
Ishý, súıý-kúná bolsa...
ǵazal jazý kúná ma?!
Aqqan juldyz izimenen
taǵy da atty aq tańym,
Shyǵystaǵy jarqyraǵan
Sholpan qaıta týa ma?!...
***
"Ǵashyq oty tıdi basqa,
jatyr denem kúl-kómir bop,
Beıne shyraq biltesindeı,
shıratylǵan bir qyzyl shoq".
( Á. Naýaı)
Márham edi shirkin-aı,
qara júzim sharaby.
Sezimderdiń
mekeni-júrek janyp barady.
"Kózi ajal, qahar qas"
emes edim has sulý,
Ýa, ámirshim,
shapaǵat ber, júregime jaraly.
Qut bolmady
Iran baq Naýaıǵa ońaıdan,
Gúlstannyń sulýy
janyn jedi san oıdan.
Mı, júregiń saldanar,
hıjran bolsa ǵaribiń,
Júregimdi meniń de
jaýlap aldy talaıdan.
Jarq etedi bul jalǵan
ashyp-jumǵan kirpikteı.
Qursyn qaıdan
saltanat dúnııany silkintpeı.
Kórip qalsam aınadan
áppaq júzim sarǵaıyp,
Qysylamyn kózimnen
jaıatuǵyn syr búkpeı.
"-jannyń jibi, jan qyly"
shashym taǵy aǵardy,
Gúldeı názik,
gúl sıpat júregim de sazardy.
Shynar edim qyr basynda
sekildengen bir ǵumyr,
Qaıran basym, qaıda soǵar,
qandaı taǵy jaza aldy?
Yqtııary ketse aqyldyń
yrqyń ne edi men kóner?
Sharap quıshy, múmkin,
oıdyń aýyr júgin óńgerer.
Taǵdyrdyń da quralaıy
pana izdeıdi elsizden,
Túsim bolmaı bul kúıdiń
tap qylǵany-aı óńge der.
Mýftala bop júrmin
endi, saǵynyshqa sarǵaıǵan,
Júregimde jarylystar,
tolqynystar, zor maıdan.
"Ol dúnıeniń kóshesine
tastańdarshy aparyp",
Qarsy ala ma jahannyń
shaıyrlary qartaıǵan.
Sharasyzdyq "qamal"
bop túriledi san perde,
Ardyń júgi tym aýyr,
kótere me nar keýde?!
Áldıledi ǵazal-tún
Naýaı bop, Hafız bop,
Shyǵystaǵy myń shyraq
júregimdi órteýde...
***
"Jaratýshy jarylqady: sharaphana ashyldy!
Ol jabyqta taý men tasqa uryp edim basymdy"
(Hafız)
Bizdiń dáýir dárýishtiń dáýreninen árirek,
Sharap ishken Hafızdiń de ǵazalynan aýyr ed(i).
Shyraǵdany shaıyrdyń tún jamylsa janady,
Qylqalamy aıqysh-uıqysh oıatady sanany.
Qyzyl sharap boıǵa ense, balqytady janymdy,
Iitedi alpys eki tamyrymdy, qanymdy.
Sharap iship, ǵazal jazsam ǵarip deme jazǵyryp,
Keýdem toly bir beımálim tas úgiter jańǵyryq.
Bas tartpaǵan biz túgil sonaý kóne ǵasyryń,
Deıin be endi: "Qudaıym, bere gór dep, aqyryn".
Maıqordy da jaratqan, ol da pende zary kóp,
Qaıdan bolsyn Sahıdaı ashýlanba, sabyr et.
Tyńdar qulaq qalqaısa, tegin quıar aqylyn,
Ashar ma edi qos kózin myna álemnen maqurym.
Muńlyq edi bul Hafız, sheri qalyń dál mendeı,
Tún-túnekti jaryp shyqqan báıitteri sáýlemdeı.
"Qońyraýlatqan ómir-kerýen" ótip taǵy barady,
Dál Hafızdeı albyradym, boıǵa sharap tarady.
Has sulýdyń meńine bere salǵan "syılyǵyn",
Buqara men Samarqandty onan ózge qıdy kim?!
Bárin tastap Shırazyma, ketsem be eken Hafızge,
Myna dúnıe jarylqaı ma, túsip ketsem sofy izge.
Maıqor emen, túserdeı joldan ózge soqpaqqa,
Aqymaǵyń myń aljyr, aqynyńdy toqtatpa.
Haýaz toly júrekten syıqyr sózder tógiler,
Qolań shashtyń burymy ǵazal bolyp óriler.
Aıyptaı ber qaıteıin, jaman at qyp asylyn,
Mıymyzda áıteýir, aralasqan las uǵym...
* * *
Aı nuryndaı jaryq pa eken
sol arýdyń dıdary,
Jánnat gúlin taǵdyryna
sharasyzdyq qımady.
Kún astynyń Kúnekeıi,
gózeli onyń jyr baǵy,
Gúlzaryna Maqtymquly
tipten sý da quımady.
Seniń sahypjamalyńdy
men kórdim dep kim aıtar?!
Shyrǵalańǵa túsken júrek,
haliń meni muńaıtar.
Mahabbattyń jolyna tús,
mashahatyn kór daǵy,
Paqyryńa bolysqyn,
márt kóńilmen Qudaı jar.
Meńli arý esimine
qanyq boldym, syrǵa túp,
Maqtymquly yqylasyn, júregin
shyn qulatyp,
Sher-shemendi bordaı úgip,
dárýishteı el kezdi,
Ketti basy aýǵan jaqqa
Túrkmennen dúr asyp.
Jeti túnniń qarańǵysy
aıtady ma kórdim dep?
Qulash jaıǵan dala qusy
aıtady ma kórdim dep?
Názik tánin jer jasyrsa
aıtady ma kómdim dep?
Bultsyz kúnde Kók-Táńiri
aıtady ma kórdim dep?
Shuǵylaly kún sáýlesi
aıtady ma óptim dep?
Bir habary jetetindeı,
jyly jelden tostyń lep.
Qýańqyrap, jany qurǵap,
jat elde ol júrse eger,
Júzin shaıar jańbyr
sýyn aıtady ma tóktim dep?
Janarynda qalyp qoıǵan
Meńli arýdyń beınesi,
"Mahabbatym meni kúl ǵyp
órteıtindeı" keıde osy.
"Kim til qatar jar izdegen
suraǵyna" bir jaýap,
Pyraǵymnyń izdeı-izdeı
tozyp ketti-aý jeıdesi.
Taýlarǵa da ún tastady,
sahara asty, qum keshti,
Qaǵba tusy, Sham shahary,
Úrimmen de tildesti.
Bosqa ańyrap, jaıylady
boz dalaǵa zarly úni,
Býyrqanyp Qyzyl teńiz,
Jeıhýny da birge esti.
Úshkil úmit taǵy aldar,
jeti ret Qaǵbany aınalsa,
Soqqylady-aý mıyńdy
kún-tún demeı oı-balta.
"Qurbandyǵyna zeket
. bop ótelsem be" álde dep,
"Gúlzaryńdy kórdik"
dep sosyn bireý aıta ma...
Seniń sahypjamalyńdy
kórdim degen jan bolsa,
Sáýlesimen nuryn tógip,
óptim degen tań bolsa.
Qandaı ediń, Meńli qyz,
men de yntyǵyp baramyn,
Maqtymquly, dál ózińdeı
meni súıer jar bolsa...
***
"Másnáýı-aqıqatqa jetip, ıláhı syrlardy bilgisi kelgender úshin nurly jol".
(Máýlana Rýmı)
Bissimilláhı rahmanır rahım!...
Hazireti Máýlana, jyr baǵyńa
tap keldim,
Shabytymdy eseler,
jaýharyńdy baq kórdim.
"Másnáýı shárıfiń"
júrekterge gúlzar bop,
Qaǵbasyndaı kóńildiń
oryn alyp qaq tórdiń.
Pármanyńa tántimin,
qulshylyǵyń ǵalamat!
Madaq aıtam Allaǵa,
Muhammedke salaýat!
Júzinen nur saýlaıdy,
ımany onyń serigi,
Qıssalary shýaqty,
janǵa tóger shapaǵat.
Násip etip kóńildiń
baqtaryna shyn lázzat,
"Bir aıaq sý"," Bir shoq gúl"-
rýhanııat azyǵy.
Ómir degen ótkinshi,
tóńkerilgen qumsaǵat,
Iláhı kúı,
mahabbat adastyrmas qazyǵy.
Fáız edi Hahtyń joly,
juparly onyń gúlzary,
Bııabanyn kesip ótken
Mekke dersiń ujmaǵy.
Qubylasy qyzyl araı,
nurǵa malar mańdaıdy,
Duǵalar men sálemderdiń
joldanatyn úr baǵy.
Jeri onyń-Konııa,
ǵumyrynyń máni ótken,
Sýsyndatyp bilimin
Sham shahardan, Halebten.
"....qolyńdy súıeıin,
álemderdiń zergeri"-dep,
beıtanys jan tap boldy
taǵdyryna tań etken.
Qushyrlana súıgen ol
ketti sińip qalyńǵa,
Qydyr áýlıe sekildi
ashylatyn jolyń ba?!
Jasalmasa esh amal
bolmas edi hıkmetti is,
Dárgahymen buıyrar
nıet etken molyna.
Kóp jyl ótip arada
jolyqty olar tosynnan,
Bul ustaz-Sháms Tábrızı
taqýa edi sopy jan.
Hah jolyna hıjran ed(i),
yqtııaryn bergen Ol,
Júregine ıman-nuryn
nyǵmetimen toqyǵan.
Sháms qoıdy Rýmıge
tańǵajaıyp bir suraq,
Jan saraıdy toryǵan
keldi ashqysy bultyn ap.
" Baıazıdı úlken be,
álde Hazireti Muhammed
Mustafasy úlken be? "
-dep surady bir synap.
Bul suraǵy tym aýyr,
ashýlandy Máýlana,
Onyń súıgen isi edi,
aqty aq deý qaıda da.
Paıǵambardyń dárejesin
salystyrý oǵan tek,
Moıynsunǵan áýlıege
teń emes dep jaı ǵana.
Ilim, bilim saýlaǵan
jupar ańqyr keýdeden,
Dúnııasy jap-jaryq
"izgilikti kór" degen.
Sháms til qatty Rýmıge
júrek kózi nurlana,
Baıazıdtiń saýabyn
aıtty sózben kórmegen.
"Tánin, janyn jahannamǵa
qııýdy" ol surady,
"Kúnáhardyń menen ózge
qalmasyn" dep turaǵy.
Jaratqanǵa jaqyndap,
qurban etti ataǵyn,
Sýsyndaýmen rýhanı
basyldy onyń qumary.
Baıazıdtiń osylaı
Paıǵambardyń aldynda,
Dárejesi asqaqtap,
qalmady oǵan kúmáni.
Rabbysyna bas ıer,
táýbasy bar artynda,
Adastyrmas (sıratýl
mustaqımdeı) shyraǵy.
(Sallalahý aleıhı ýá sállámi)
jar bolsyn!
Hazireti Paıǵambar-
qasıettim bar bolsyn!
Asyp-tasqan nyǵmetpen
Rabbysynyń jolyna.
Iilgen bas sájdede,
jaıylǵan qol bar bolsyn!
Dúnııalar ushtasty
ilim-ǵylym, jyr-teńiz,
Jan tolyǵyp "Másnáýımen"
nyǵaıady irgemiz.
Aramyzdy bólgenmenen
san ǵasyrlar aınasy,
Hazireti Máýlana,
tún óshpesin biltemiz.
Rýhanııattyń kógine
Sháms ustazy jetelep,
Zerdesine Quranmen
qazyq qaqty shegelep.
Kóńiline ot qoıdy,
laýlap birge janardaı,
Ǵıbadatyn jasady
zúdh jolymen eselep.
Mahabbatqa kenelmeı
sopy bulaı marqaımas,
Sheksizdikter áleminde
kóńili onyń ortaımas.
Nápil bolsa qulshylyq
qaıyryn da eseler,
Ólim kútip "kúlse erin"
aqyrette qandaı baq?!
"Shıki edim, pistim,
jandym!" úsh aýyz sóz ǵana,
Baıan etip bar ǵumyryn,
kúpirlikten boldy ada.
Múrshıd edi qutuptyqqa
ashty ǵalam joldaryn,
Táýhıd etip Allasyna,
jany da oǵan sadaǵa.
Tasaýýfta "fáná fılláh,
báqa bılláh" atalǵan,
Jan men tánniń arasynda
nápsi sýdaı tazarǵan.
Súıgen qulǵa bul mártebe
ólsheýi joq tym asqaq,
Allahyna madaq aıtyp,
ár tań saıyn bozarǵan.
Tutqynynda aqyl-oıdyń
qaldyń, bitti-adasý,
Kóńil-sheksiz kókjıek,
boılaı berý, ári asý.
Rýmı-qyran balapandaı
aıaq baýmen shyrmalǵan,
Sháms ustazdyń ustanymy-
izgilikke janasý.
Nur-Hazireti Máýlanaǵa
Sháms arqyly berilip,
Ol qaıtqanda ketti aýyr
qasiret pen sher úgip.
Fárýanadaı aınalshaqtap
kete almady rýhynan,
Saǵynyshtan sarǵaıady
qaıran Rýmı, egilip.
"Sháms aman" degenge
sheship berdi bar kıimin,
Jalǵanyna shyn nalyp,
basa almady kúıigin.
"Shyndyǵyna janymdy
berer edim" degen ol,
Sybyzǵydan tógedi,
quıqyljytyp jıi muń.
Tartý edi "Másnáýı"
maǵrıfatshyl ustazǵa,
Súńgip kettim "kóńildiń
aınasyndaı" muntazǵa.
"Ólmeı turyp ólýdiń"
bar sıpatyn bederlep,
Rabbysynyń "tirilter"
aqıqatyn tutty arqa.
"Qabirstanǵa bar daǵy
únsiz otyr bir mezet,
Sol jerdegi sóılegen
únsizderge qulaq sal".
Jaratylys syrymen
oı salady búrkelep,
Qaıran edim ıláhı,
sheshimine suraqqa ár.
Dúnııany meńzeıdi Ol,
túrmesi dep rýhtardyń,
Ólimmenen qaýyshý-
kópten kútken toıy Onyń.
Hazireti Máýlana,
boldym saǵan qushtar shyn,
Júrektegi "Másnáýı"-
óńimdegi aıanym...
Áýmın!!!
* «Bir aıaq sý», «Bir shoq gúl» - hıkaıa
* Fáız - nur
* Sallalahý alehı ýá sallam - Allanyń oǵan sálemi men amandyǵy bolsyn
* bııaban - shól dala, sahara
* Dárgah - Quzyret, Jaratqannyń rýhanı quzyry
* sıratýl mustaqım - izgi jol
* zúdh - dindarlyq
* múrshıd - shákirt (rýhanı ustaz)
* Qutuptyq - eń úlken áýlıelik dáreje
* tasaýýf - sopylyq jol
* Fáná fıllah - Alla áleminde joq bolý
* Báqa bılláh - Allamen máńgi birge bolý
* maǵrıfat - din jolyn tanyp bilý
***
"Muń tumany torlap
baıǵus kóńildi,
Ustaı almaı, jasyn tógip barady.
Kim hal surap,
tyńdady eken sózimdi,
Keýdemdegi asyl
sónip barady..."
(Maqtymqul)
Talaı jaqsy pesheneme buıyrmaı,
Asylyn da qımaı ketip barady.
Arǵymaǵy shaýyp ótip quıyndaı,
Úshbý dúnıe qarǵyp ótip barady.
Kópirshitip kúpti kóńil kúdigi,
Sabyryma synap, ý bop tarady.
Pendeshilik, ıtshil-ómir súligi,
Alty qarys azý batyp barady.
Keýdedegi shybyn jandy piskilep,
Tarpań taǵdyr
janshyp-ezip barady.
Erkegi ez, bosańsyǵan kúsh-bilek,
Rýhy oıanbaı, qalǵyp
ketip barady.
"Sóz" bosamaı shiderinen, tusaýly,
Qyzyl tilden qan
sorǵalap barady.
Reńsiz kúnder,
boıaýy joq jutaýly.
Qaıyrshysy qap arqalap barady.
Torda saırap býlyǵady bulbuly,
Kómeıiniń muń-zary údep barady.
Ashylmaıtyn kóńilderdiń túndigi,
Jyrtyǵynan jaryq
izdep barady.
Darynsyzdar oranyp ap búldege,
Súıegine tańba soǵyp barady.
Dúnıe qýǵan, tiri ólik-múrdeler,
Birin-biri tisteleıdi, qabady.
Toıymsyz qul, aran aýyz,
las keýde,
Ázázildiń keıpine enip barady.
Sur jylandaı arbatylyp,
pák tánge,
Saıtannyń da erki ketip barady.
Sorǵalaǵan kózdiń jasy tıylmaı,
Sherin jutyp, sherli ketip barady.
Oshaǵynyń oty óshse-qıyn jaı,
Júrekterdiń nury sónip barady.
Kúıbeńine enip kettik tirliktiń,
Tilim-tilim, qyryq jamaý
syr búktim.
Maqtymquly janarynda irkilgen,
Kóńil jasyn men de
talaı súrtippin...
Ásel Ospan
