Kóktem – aqyrettiń dáleli
Uly Jaratýshymyz myna dúnıede-aq qaıta tirilýdiń sansyz úlgilerin jaratyp, sana ıesi adam balasyna qaıta tiriltýdiń ońaı ekendigin kórsetýde. Iá, tolǵanyp, ǵıbrat almaq nıetpen pikir etsek, árbir kóktem qaıta tirilýdiń dáleli emes pe? Kóktem qaıta tirilýdiń sansyz úlgisine toly.
Jazda jap-jasyl bolyp jaıqalyp, kúzde jemis-jıdegin shashý etip shashqannan keıin barlyq ósimdik álemi adamnyń qartaıǵan shaǵyndaǵy shashtarynyń aǵarǵanyndaı japyraqtary solyp, sary altynǵa boıalyp, birtindep tógilip, ózderi qýraı bastaıdy. Qys kelgende, beıne bir ólimge ushyrap, appaq qardyń astynda qalady. Tirshilikteriniń tynysy baıqalmaıdy. Mine, ósimdikterdiń qysta ǵy osy óli qalpynan keıin sen olardy kóktemde kór.
Kóktem kelip, kún nuryna malyna bastaǵan shaqta kúlli ósimdik álemi áp-sátte búrshik atyp, gúlderin ashyp, jap-jasyl bolyp jaıqala túsedi. Qysqy ólik kóktemmen qaıta tiriledi. Abaı atamyz:
«Jaz jiberip, jan bergen qara jerge
Rahmetine Allanyń kóńil sener.
Mal semirer, aq penen as kóbeıer
Adamzattyń kóńli ósip kóteriler
Qara tastan basqanyń bári jadyrap,
Bir sarańnan basqanyń beıli ener.
Tamashalap qarasań Táńri isine
Boıyń balqyp, erıdi ishte jiger» – dep jyrlaǵandaı, kóktemde aınalańa qarasań, sen de ózińdi qaıta tirilgendeı sezinesiń. Óıtkeni aınalańdaǵy tabıǵat jappaı qaıta tirilýge, jańa ómirge, qaıta kelgen qustardyń tamyljyta saıraǵan ásem ánine tunyp tur. Qysta yzyńy joǵalyp, aty óshken shybyn-shirkeı kóktemde qaıta paıda bolyp, ústi-basyńa qonyp mazańdy alady. Biraq sol yzyńymen saǵan qaıta tiriletinińdi meńzep turǵandaı. Iá, qysqy ólimnen keıin ósimdik álemin, adamnan qansha ese kóp jalpy jándikterdi qaıta jer betine shyǵarǵan Uly Jaratýshymyz adam balasyn ólim qysynan keıin qaıta tiriltedi. Sebebi, adam ósimdikten de, shybyn-shirkeı, jándikterden de mańyzdy ári maǵynaly.
