Kórkem sóz - jan azyǵy

14 naýryz 2019 1408 0
Оqý rejımi

Sóz – júrektiń tárjimany. Dilde bar injý-marjan tilden baıqalady. Adamnyń kim ekenin kórsetetin aıtqan eki aýyz sózinen málim bolmaq. Al, sol júrek túbinde jatqan oıdy jetkizýdiń ózi bir óner. Jalpy buǵan qatysty tómendegi jaıtty eskerý artyq etpes.

DAÝYS

Tyńdaýshyǵa eń áýelgi áser sóıleýshiniń daýysynyń joǵary ne báseńdiginen bolady. Sóıleý kezindegi daýys yrǵaǵy kóp jaıttan habardar etedi. Muny psıhologııada «sóıleý tehnıkasy» dep ataıdy. Daýystyń tómendigi sóıleýshiniń óz-ózine senimdiginiń tómendigin, batyl emestigin, aıtpaq sóziniń salmaǵynyń álsizdigin jáne tyńdarmandy úıirip áketetin qaýqary joqtyǵyn bildiredi. Mundaı jaǵdaıda kisi jalyǵyp, tyńdaýǵa degen zaýqy joǵalady. Eger dóńgelek ústel nemese lektsııa sııaqty tyńdaýǵa májbúr májilis bolsa, onda tyńdaýshyny eriksiz qalǵý jaýlaıdy.

Sonymen birge, sóıleý degen osy eken dep bar daýyspen aıqaılaý da durys emes. Aıqaılap sóıleý kisiniń qobaljyp turǵanyn, sóziniń negizsiz ekenin jáne ózine senimdi emestigin bildiredi. Quran Kárimde aıqaılap sóıleý jaıly: «...Birqalypty bol jáne daýysyńdy báseńdet. Óıtkeni daýystardyń eń jaǵymsyzy – esektiń daýysy»[1], – dep esekke teńeýi talaı máseleni ańǵartady.

Quran Kárimde: «Alla elshisiniń aldynda daýystaryn báseńdetetinder, mine, solar Alla júrekterin taqýalyq úshin synaqqa alǵandar. Olarǵa keshirim ári uly syı bar»[2], – dep ámir etilgenindeı, psıhologtar aıqaılap sóıleý kisiniń aıtpaq bolǵan sóziniń negizsiz ekeni bildirse, baıaý jáne birqalypty daýyspeý sóıleý ózine senimdi jáne sóziniń júıesi baryn kórsetedi deıdi.

NAQTYLYQ            

Aıtylǵan sóz eki ushty bop aıtýshy tyńdaýshyǵa jetkize almaı áýre-sarsańǵa túspeýi kerek. Sonymen birge, bir jaıtty aıtamyn dep ekinshi máselege oıysyp, sońynda aıtpaq oıynan shatasyp, umytyp ketetin dárejede tereńdep ketpeý kerek. Qysqasy, túsinikti bolatyndaı naqty jáne sheshen sóıleý qajet. Ásirese, kópshilik aldynda qate jáne qazaqı emes túrde sóıleý jıi kezdesetin qubylysqa aınaldy. Máselen, keıbir sózderdi tikeleı orys tilinen aýdaryp qoldaný úrdisi. Bul tilge jasalǵan qııanat. Aısha (r.a.) anamyz: «Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) sózi estýshiniń árqaısysy túsinetindeı naqty bolatyn»,[3]degen.

Muǵaýııa sahaba joldasy Amr bın Astan (r.a.): «Adamdardyń eń shesheni kim?» – dep suraǵanda Amr bın As (r.a.): «Sózi qysqa da az, maǵynasy túsinýge jeńil jáne kórkem», – dep jaýap bergen eken. Sonymen birge, estýshi túsinbeı qalýy múmkin bolǵandyqtan úsh qaıtara aıtqan durys. Bul hadıste aıtylǵan.

BOS SÓZDEN SAQTANÝ

Sózi kóbeıgenniń qateligi de arta túsetini anyq. Bos jáne artyq sóz ıesine abyroı ákelmeıtini taǵy bar. Bul adam balasynyń boıyndaǵy eń jaǵymsyz qylyqtyń biri. Hadıste: «...Meni qatty ashýlandyratyn jáne qııamet kúni menen eń alys turatyn adam bos sózdi (myljyń) adam...»,[4] – delingen.

TÁKAPPAR KEIIPTE SÓILEMEÝ

Júris-turysta kishipeıil bolý talap etilgendeı qarym-qatynasta dálirek aıtqanda sóıleý men sóılesýde kishipeıildilik qajet. Quran Kárimde: «...Al, múminderge qanatyńdy ıgin»[5], – aıtylǵandaı, tákapparlana sóıleý – adamdardy ǵana emes, Jaratýshyny da ashýlandyratyn teris qasıet. Abdýlla bın Amr (r.a.): «Alla Taǵala er kisilerdiń sıyr tilimen jalaǵany sııaqty tilimen ózekten ótkizip jiberetin sheshenge ashýlanady»,[6] - degen.

QATYSY JOQ JERGE KILIKPEÝ

Sóıleýshi adamdardyń jeke ómiri sııaqty ózine qatysy joq taqyryptardy sózge arqaý etpeýi tıis. Mundaı sóz adamǵa eshbir paıdasy joq, kerisinshe ony tilge tıek etý adamǵa kúná alyp keledi. Hadıste: «Adamnyń musylmandylyǵynyń eń kórkemi ózine qatysy joq nársege aralaspaýy»,[7] – delingen. Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) bul sózinen kisiniń ar-namysyna tıispeý, jeke keńistigin qurmetteý jáne tek óz sharýasymen shektelý kerektigin túsinemiz. Árıne, bul adamdy qurmetteý, syılaý jáne óz qadir-qasıeti men abyroıynda joǵaltpaýdyń negizi bolmaq. Hasan Basrı: «Alla Taǵalanyń pendeden teris aınalǵanynyń bir belgisi ol adamdy ózine qatysy joq is-áreketpen jumys basty etip qoıýy», – degen ulaǵatty sózi sonyń aıǵaǵy.

BAIYPTYLYQ     

Aısha (r.a.) anamyz: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) sender sııaqty sóılemeıtin, ol kisi bir áńgime aıtsa sanaýshy qalasa sanaı alatyn»,[8] – dep, áńgimesindegi árbir sózdi sanaýǵa múmkindik beretindeı monshaqtaı tizbektep jetkizetindigin ári eshbir asyqpaı baıaý sóıleıtindigin aıtýda.

ShYNDYQ

Aıtpaq sóziniń shyndyq jáne ras ekenine kóz jetkizý. Árbir estigen sózin aıta berý adamnyń abyroıyn tógedi. Quran Kárimde: «Olar qandaı sóz aıtpasyn, onyń janynda daıyn turǵan baqylaýshy bar»[9]. Bireýden estigen negizsiz sózin aıtýmen ótirik nemese jala áńgimeniń óshrı túsýine sebepker bolary sózsiz. Ásirese, áleýmettik jelige túsken aqparattyń qalaı jyldam taraıtyndyǵyn eskersek adam aýzynan shyqqan bir sózdiń saldarynan áp-sátte taýdaı kúnányń astynda qalary aqıqat. Qala berse óziniń abyroıyna nuqsan tıgizedi. Al, hadıste: «Adamnyń árbir estigen sózin aıta berýi ótirik retinde jetkilikti»,[10] – dep aıtylǵan.

Qýat Erǵalıuly


[1] «Luqman» súresi, 19-aıat.
[2] «Hýjýrat» súresi, 3-aıat,
[3] Ábý Dáýid.
[4] Tırmızı.
[5] «Hıjr» súresi, 88-aıat.
[6] Ábý Dáýid, Tırmızı, Ahmed.
[7] Tırmızı, Ibn Mája.
[8] Buharı, Mýslım.
[9] «Qaf» súresi, 18-aıat.
[10] Mýslım.

Pіkіrler Kіrý