Mahabbattyń shynaıy kórinisi

30 qarasha 2018 402 0
Оqý rejımi

Paıǵambarymyz Muhammedti (s.a.ý.) óziniń azat etken quly Saýban (r.a) qatty jaqsy kórýshi edi. Alys júrse, saǵynatyn. Ol birde  Alla Elshisiniń (s.a.ý.) quzyryna júzderi qyzaryp, qol-aıaǵy dirildep kirip keldi. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) Saýbannyń bul keıipin kórip, sebebin surady. Sonda ol: «Aýyryp jatqan joqpyn, biraq, az ǵana ýaqyt sizdi kórmeı qalsam, qorqynyshqa dýshar bolamyn. Mine, qazir aqyretti oıladym. Siz shúbásiz jánnatqa paıǵambarlarmen birge barasyz. Men, Allanyń raqymy sebep bolyp jumaqqa kirsem de, sizben birge bola almaımyn. Sebebi, sizdiń dárejeńiz joǵary. Al, jánnatqa kire almaıtyn bolsam, sizdi eshqashan kóre almaımyn. Aqyrette halim ne bolaryn oılap denemdi diril basty», - dedi. Sonda myna aıat nazyl boldy: «Al jáne kim Allaǵa, Paıǵambarǵa boı usynsa, mine solar; Alla Taǵala nyǵmetke bólegen paıǵambarlar, shynshyldar, sháhıtter jáne ıgilermen birge bolady. Olar nendeı jaqsy joldas!» [1]

Rasynda, Alla Elshisiniń (s.a.ý.) dárejesine eshkim jete almaıdy. Biraq, raqymy keń, meıirimi sheksiz Alla súıikti rasýlyna úmit syılady. Al, Paıǵambarymyz (s.a.ý.) bul qýanyshty habardy úmmetterine jetkizdi.  

Ánas ıbn Málıkten rıýaıat etiledi: «Bir sahaba Paıǵambarymyzdan (s.a.ý.): "Ýa, Allanyń Elshisi, Qııamet kúni qashan bolady?", - dep suraıdy. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) odan: «Al, sen ol kúnge ne daıyndadyń?», - dep suraǵanda, álgi sahaba: «Men bul kúnge Allaǵa jáne Onyń Paıǵambaryna degen mahabbatymdy daıyndadym», - dep jaýap beredi. Sonda Alla Elshisi (s.a.ý.): «Endeshe, sen sol kúni ózińniń jaqsy kórgenderińmen birge bolasyń», - dedi». [2]

Demek, mahabbatpen ǵana biz Alla Taǵalanyń razylyǵyna, paıǵambarymyz Muhammedpen (s.a.ý.) máńgi birge bolý baqytyna ıe bolamyz. Solaı bolǵanda, suraq týady: «Bul mahabbat qalaı paıda bolady, qalaı kúsheıedi?...»

Baıqasańyz, joǵarydaǵy hadıste sahaba Alla Elshisinen (s.a.ý.) qııamettiń ýaqytyn surady. Paıǵambarymyz (s.a.ý.) tańǵajaıyp hıkmetpen bizge ǵıbratty túrde, suraq qoıýshynyń nazaryn suralyp jatqan nárseden de mańyzdy iske qaratty. Bizge kóp málimet toptap, kóp bilýdiń ózi azyq bolmaıdy. Sáıkesinshe, azyraq bilip, kóp amal jasaǵan paıdalyraq. Sonyń úshin de Alla Rasýli (s.a.ý.) úmmetine paıdasyz sózdi umyttyryp, qaıyrly amalǵa qulshynysyn oıatty. Shyn mahabbat sol amaldan kórinedi, amalda synalady, amalmen kúsheıedi.

Búgin biz kóp kitaptardan paıǵambarlar týraly oqyp, tarıhyn úırenip jatamyz. Birde, tulǵalyq kelbetin tanımyz. Ár kúni biletinimizge bir nárse qosylady. Bilimimiz arta túsedi. Degenmen, bilim ózi bir jón de, sol bilgenińdi parasatpen uǵyna bilý bir basqa. Keıde, fánılik mal-dáýlettiń shybynnyń qanaty qurly quny joq ekendigin aıtyp jatamyz. Meshitterde saǵattap aıtylatyn ýaǵyzdar men sahabalardyń ǵıbratty ómirlerin estip tańǵalyp, tańdaı qaǵamyz. Biraq, ókinishke oraı, tań atysymen, ómirimizdiń eń qaıratty sátterinen bastap-aq, aqyret úshin emes, dúnıe úshin taǵy básekelesip ketetinimiz bar. Ras, tiri adamǵa jan baǵý bar. Biraq, mańyzdy tustarda biz úırengen taqýalyq pen bilim umytylyp jatady.

Alla Rasýly (s.ǵ.s.) aıtady: «Meni ata-anańyzdan, bala-shaǵańyzdan jáne barlyq adamdardan artyq jaqsy kórmeıinshe, tolyq ıman keltirgen bolyp eseptelmeısińder».  Sahabalar shynaıy momyn bolý úshin mahabbatyn kórsetýmen emes, kerisinshe, mahabbatpen áýre bolǵan edi. Oǵan mysal kóp. Ýhýd soǵysynda «Muhammed óldi» degen sóz taralady. Keıbireýler Medınaǵa qarap qashty. Paıǵambarymyz Muhammedti (s.a.ý.) súıgender «Alla elshisi qaıda?» dep izdeı bastady. Sonyń biri Sýmeıra (r.a.) edi. Ony kórgender «Ulyń sheıt boldy», «Ákeń kóz jumdy», «Kúıeýiń mert boldy» degen sózderge de mán bermedi. Alla Elshisin (s.a.ý.) ǵana izdedi...

Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) qazasynan keıin bir áıel kelip, Aısha anamyzdan Alla Elshisiniń qabirin kórsetýin ótinedi. Aısha anamyz múbárak qabirdi kórsetken soń ol áıel ol jerge baryp, qabirdi súıgen kúıde jan tapsyrady...

Sańlaq sahaba  Bilál Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) qazasynan keıin azan aıta almaı qalyp edi. «Áshhádý ánná Mýhammadar Rasýlýllah» dep aıtysymen-aq, esinen tana berdi...

Alla Elshisine (s.a.ý.) degen mahabbat kóńil syry bolyp eseptelinedi. Bul syr qanshalyqty ishkerirek bolsa, mahabbat sonshalyqty kúshti bolady. Amaldar ol syrdy jasyrmaıdy. Jasap jatqandarymyzdy Allanyń ózi bilse jetkilikti. Sebebi, Paıǵambarymyz Muhammed (s.a.ý.)  solaı edi.  Demek, súnnetimen ómir súrý de Oǵan degen shynaıy mahabbattyń bir sıpaty bolmaq!

QÝat Erǵalıuly

[1] Nısa súresi, 69-aıat
[2] Mýttafaqýn aleıh

Pіkіrler Kіrý