MEShIT EREJESIN SAQTAÝ – BARShAǴA MINDET

21 mamyr 2024 747 0
Оqý rejımi

Adamdardyń óz aralarynan shyqqan basshyǵa baǵynýy – mindet. Bul – musylman ǵalymdarynyń ortaq pikiri. Sondaı-aq ol qasıetti Quran aıattary men urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ardaqty Paıǵambarymyz Muhammedtiń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısterine negizdelgen.

Qasıetti Quranda Alla Taǵala: «Ýa, ıman keltirgender! Allaǵa qaltqysyz baǵynyńdar, Elshige baǵynyńdar, sondaı-aq, óz aralaryńnan (ózderiń sııaqty múmin) bolǵan basshylaryńa baǵynyńdar»[1] - deıdi.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bolsa: «Kim maǵan boıusynsa, ol Allaǵa boıusynypty. Kim maǵan boıusynbasa, ol Allaǵa boıusynbapty. Kim basshyǵa baǵynsa, ol maǵan baǵynǵany, oǵan qarsy kelgeni shyn máninde maǵan qarsy kelgeni»[2], – dep aıtqan.

Imam ıbn Hajar ál-Asqalanı joǵaryda atalǵan hadıske túsinikteme bere otyryp, bylaı dep jazady:

«Bul hadıste kúnádan basqa barlyq nársede basshyǵa moıynsunýdyń mindettiligine nusqaý bar. Al basshylarǵa baǵyný týraly ósıettiń hıkmeti – halyqtyń birligin saqtaý, óıtkeni kelispeýshilik búlik men jamandyqqa ákeledi».

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń «Meshitterdiń ishki tártip erejesi» qujatyna sáıkes «Meshit jamaǵaty (bes ýaqyt namazǵa qatysýshy, ýaǵyz tyńdaýshy, saýat ashý, Quran kýrstarynyń shákirtteri, jeke máselede kelýshiler) meshittiń ishki tártibinde qarastyrylǵan barlyq mindettemelerge boıusynýǵa mindetti».

Imamdar meshittiń ishki tártibin qadaǵalap, tolyq saqtalýyn qamtamasyz etedi. Sebebi olar – meshittiń basshysy. Olarǵa qarsy shyǵý, aıtqanyn oryndamaý basshyǵa baǵynbaý bolyp sanalady.  

Jamaǵat namazy musylmandardyń arasyndaǵy birlikti, baýyrlastyqty kúsheıtip, ımamǵa baǵynýǵa sebep bolady.

Degenmen meshit tártibine baǵynǵysy kelmeıtin, Ábý Hanıfa mázhaby men salt-dástúrimizdi moıyndamaıtyn, memlekettik quqyqtyq normalardy saqtamaıtyn, qoǵamymyz ben elimizde qalyptasqan zaıyrly qundylyqtardy qurmettemeıtin jat aǵymnyń jeteginde júrgen azamattar ımamnyń sózi men meshittiń tártibine baǵynbaı, sonyń ishinde jamaǵat namazdaǵy «ámın» sózin daýystap aıtatyn azamattardyń da bar ekenin bilemiz.

Hanafı mázhaby boıynsha «Ámındi» ishten aıtýdyń dálelderi:

Birinshi dálel. «Ámın» sózi duǵa sanalady. Onyń maǵynasy – Duǵany qabyl et! –  degeni.

Duǵany qalaı qylý jóninde Quranda:

«Rabbylaryńa jalbarynyp, jasyryn túrde tileńder. Kúdiksiz ol shekten shyǵýshylardy jaqsy kórmeıdi»[3] degen.

Osy aıatqa qaraǵanda «ámındi» ishten aıtýdyń qajettigi shyǵady. Ato ıbn Ábý Rabah (Alla rahymyna bólesin): «Ámın – duǵa»[4] – degen.

Ibrahım án-Nahaǵı (Alla ony rahymyna alsyn): «Bes nárse – «Sýbhanaka», «Taǵaýýz», «Bısmılláhır Rahmanır Rahım», «Ámın» jáne «Allahýmma Robbaná lákál-hamdty» ımam ishteı qupııa aıtady»[5] degen.

Ekinshi dálel. Ábý Ýaıl (Alla oǵan razy bolsyn) rıýaıat etedi:

«Omar jáne Alı (Alla olarǵa razy bolsyn): «Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn)  Bısmılláhır Rahmanır Rahımdy da, «ámındi» de daýystap aıtpaıtyn edi»[6],- degen». Hazireti Alı men Abdýlla ıbn Masǵýd (Alla olarǵa razy bolsyn) sııaqty Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) janynda árdaıym birge júrgen, óte ilimdi sahabalardyń «ámındi» ishterinen aıtýy da kúshti dálel bolyp sanalady. Hanafı ǵulamalary tap osy maǵynadaǵy basqa da aty máshhúr sahabalardyń rıýaıattaryn keltiredi.

Úshinshi dálel. Namaz – óte mańyzdy ǵıbadat. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) namaz paryz bolǵan kúnnen bastap ár kúni namazdy jamaǵatpen oqyǵan. Ol kisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qalaı namaz oqyǵanyn barlyq sahabalar kórip baıqap otyrǵan. Eger «ámındi» daýystap aıtý abzalyraq bolǵanda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) onyń ara-jigin ajyratyp bergen bolyp jáne buǵan esh kúmán da qalmas edi. Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ózi ımam bolyp, keıde úıretý úshin birinshi saptaǵylar estıtindeı qylyp «ámın» degeninen basqa eshbir dálel joq. Ásirese, ımamǵa uıyǵan kisilerdiń «ámındi» daýystap aıtqandary jóninde eshbir rıýaıat joq.

Qoryta aıtqanda, meshittiń tártibine baǵyný, ımamdy meshittiń basshysy retinde qurmettep, oǵan moıynsuný – kelýshilerdiń barshasyna ortaq mindet. Endeshe meshitke kelýshi jamaǵat onyń ishki erejesin saqtap, búlik shyǵarýdan aýlaq bolǵany jón.

 

Islam MARATULY,

QMDB Dinı ońaltý bóliminiń mamany

 

[1] («an-Nısa» súre, 59 aıat)

[2] (Buharı, Múslım hadıster jınaǵy)

[3] («ál-Aǵraf» súresi, 55 aıat)

[4] (Buharı)

[5] (Abdýr-Razzaq, «Mýsannaf»)

[6] (Ibn Járır, «Táhzıb ál-ásar», «ál-Jaýhar án-naqı», 1:130)

 

Pіkіrler Kіrý