Musylmannyń jan-janýarlarǵa qatysty mindetteri

Múmınniń tek adamdarǵa ǵana emes, jan-janýar, jándik ataýlyǵa qatysty mindetteri de bar. Musylman adamdardyń quqyǵyn ǵana aıaqqa taptamaýǵa daǵdylanyp qoımaı, tabıǵatqa, jan-janýarlarǵa qamqorlyq tanytý da – meıirimdiliktiń bir parasy. Buǵan jarqyn mysaldy Rasýlallanyń (s.ǵ.s.) ómirinen taba alamyz. Máselen, shól dalada kezikken qustyń uıasyn buzbas úshin áskerdi basqa jaqpen júrgizgen Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) taǵy birde kózinen jas sorǵalaǵan túıeniń ıesine «Alladan qoryq, buǵan shamasy kelmeıtin júk artpa» dep eskertken. Kerek deseńiz, aǵash japyraqtaryn eshkiler jesin dep aıaýsyz qaqqyshtaǵan qoıshyny kórgen Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Munyń da jany bar, abaılasańshy» dep jasaǵan eskertýiniń ózi adamzat pen tabıǵat arasyndaǵy uly úılesimnen habar bermeı me? Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) jandy-jansyz tabıǵatqa meıirmen qaraǵanyndaı, múmın de árbir tirshilik ıesine janashyrlyq tanyta bilýi tıis.

Dinimizde mysyqty qamap ustap, ashtan qatyrǵan áıeldiń qylyǵy ony tozaqqa jetelegenin, haıýandardy tirideı nysana qylyp, qaraqshyǵa tikkenderge, maldyń mańdaıyna tańba basqandarǵa qarǵys aıtylatynyn eskertip, tilsiz haıýandarǵa jaqsy qaraýdy mindetteıdi. Qorǵansyz haıýandarǵa aıaýsyz qaraǵandardyń jazasyz qalmaıtynyn myna hadısten bilemiz: «Bir áıel mysyqty ashtan ólgenshe qamap ustaǵany úshin azapqa dýshar boldy jáne sol sebepti tozaqqa kirdi. Ol mysyqqa eshteńe ishkizip-jegizbedi, tipti jerdegi jándikterdi jeýine mursha bermedi»[1].

Abdýlla ıbn Omar (r.a.) birde qus atqan quraıyshtyq jasóspirimderdi kezdestiredi. Olar dóp tımegen árbir oq úshin qustyń ıesine aqsha tólep jatady. Abdýlla ıbn Omardy (r.a.) kórgen jastar bytyraı qasha jóneledi. Ibn Omar (r.a.) olarǵa: «Muny isteýge kimniń dáti bardy? Alla ony qarǵysqa ushyratsyn! Rasynda, Alla elshisi (s.ǵ.s.) haıýandy tirideı nysanaǵa tigip oq atqandardy laǵynettegen bolatyn», – degen eken[2].

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) birde tumsyǵynda en-tańbasy bar qashyrdyń qasynan ótip bara jatyp: «Myna haıýannyń tumsyǵyna kúıdirip tańba basqanǵa Allanyń laǵyneti jaýsyn»[3], – degeni anyq bar.

Abdýlla ıbn Másǵýdtan (r.a.) jetken rıýaıatta bylaı delingen: «Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) basshylyǵymen júrgizilgen bir joryqta edik. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dáret syndyrý úshin áýdem jerge ketti. Osy arada biz qus uıasyna tap boldyq ta, áli qanattanbaǵan eki balapandy qyzyq kórip qolymyzǵa aldyq. Baıǵus anasy balapandaryn aınala ushyp shyr-pyr bolyp jatqanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ústimizden tústi de: «Myna bezek qaqqan qustyń balapandaryn qaısyń aldyń? Uıasyna qaıta qoıyńdar», – dep buıyrdy. Taǵy birde qumyrsqanyń ıleýin buzyp otqa jaqqanymyzdy kórgende: «Qumyrsqalardy kim órtedi?» – dep surady.  Sosyn: «Rasynda Jaratqannan basqanyń otpen azap bergeni jónsiz ári durys emes», – degen-di[4].

Qolmen istegendi moınymen kóterýdiń qajettigin eshqandaı quqyq salasy joqqa shyǵarmaıdy. Biraq, quqyq buzýshylyq áreketke, qylmysqa taǵaıyndalatyn jaza ádilettikti qalpyna keltirýge jetkilikti shamada jáne aıypty adamdy qylmysqa qaıta betteýden tyıatyndaı sabaqty dárejede bolýy tıis. Islam árbir kúnáǵa, qylmysqa tıisinshe eń ádil jaza belgilep, qylmystyń aldyn alý sharalaryn qamdaǵan. Qylmys úshin berilgen jazanyń ádil bolýyn qalaǵan dinimiz jazyqsyz haıýandardy otpen, toqpen azaptaýdy quptamaıdy. Kerek deseńiz, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) maldy ótpeıtin pyshaqpen baýyzdap qınamaýdy ári pyshaqty onyń kózinshe qaıramaýdy tapsyrǵan. Maldy soıý azyq úshin amalsyzdan jasalǵan is ekenin, haıýanǵa aıaýshylyq tanytý kerektigin osydan ańǵaramyz.

Dinimiz adamdarǵa ǵana emes, haıýandarǵa da qarǵys aıtýdy, qarǵap-sileýdi maquldamaıdy. Baıqaǵanymyzdaı, Islam tek adam balasynyń ǵana emes, jan-janýarlardyń da aqysyn aıaqasty etkizbeı, qamqorlyǵyna alǵan. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Tań namazyna shaqyrǵan áteshti sókpeńder, tildemeńder»[5], – dep, namazǵa sebepker árbir nárseni qymbatqa baǵalaıtynyn bildirgen.

Osy taqyryp boıynsha kóz júgirtken aıattardan, hadısterden túıgen oıymyz tómendegideı:

1. Haıýandarǵa aıaýshylyq tanytý, olarǵa janashyr bolý múmınniń aıqyn ustanymy bolýǵa tıis. Óıtkeni, hadıste bylaı delingen: «Kóktegiler (Alla Taǵala men onyń perishteleri) senderge meıirimdi bolsyn deseńder, jer júzindegilerge meıirimdi bolyńdar»[6].

2. Múmın eshbir tirshilik ıesin ozbyrlyqpen jábirlemeýge, maldyń basynan, tumsyǵynan qaǵyp, soqqyǵa jyqpaýy tıis.

3. Minis kólikterine shamadan tys júk artpaǵany, eshqandaı jan-janýar, jándikti tirideı otqa órtemegeni, dene múshelerin keskilemegeni, kúıdirip tańba baspaǵany jón.

4. Maldy ash qatyrmaı, ýaqytyly jem-sýyn berýge, qora-qopsysyn taza ustaýǵa, aýyrǵanda em-domyn jasaýǵa mindetti.

5. Haıýandarǵa qarý kezep qorqytpaǵany, qustardyń uıasyn buzbaǵany, qoraz, ıt jáne basqa da janýarlardy tóbelestirmegeni abzal.

6. Kez kelgen zııany joq jándiktiń kózin joıýǵa, óltirýge, tabanmen janyshtaýǵa tyıym salynǵan. Birqatar ýly jándikter men qaýipti janýarlardy, sonyń ishinde jylandy, shaıandy, tyshqandy, arany, sonany, qutyrǵan ıtti jáne basqa jándikterdi tek zııany tıgen jaǵdaıda óltirýge ruqsat etilgen.

7. Múmın eshqandaı haıýandy qarǵap, silemeıdi, laǵynettemeıdi.

8. Múmın barsha adam balasyna, jan-janýarlar men jándikterge janashyrlyq tanytady, olarǵa qamqor bolady. Basqalardyń da qatygezdikke barýyna qarsy turady, jazyqsyz janýarlardy qorǵaıdy.