Ne suraıdy myna bala?

10 shіlde 2018 924 0
Оqý rejımi

Jańa týǵan sábıdiń sóıleıtin tili bola ma? Eger bolmaıdy deseńiz, onda qatelesesiz. Qandaı da bir qajettilik týǵanda sábıdiń qoldanatyn tili – jylaý. Bala óz mazasyzdyǵyn jylaý arqyly bildiredi. Ol – eshteńege shamasy kelmeıtin, tym álsiz, áljýaz jas sábıge jasalǵan Qudaı Taǵalanyń raqymy.

Sábıdiń óz ómirin ińgálap bastaýynda úlken mán bar. Óıtkeni, osy jylaýdyń arqasynda sábıdiń ókpesi ashylyp, tynys alý ári júrektiń qalypty jumys isteýi jaqsarady. Sol sebepti, ómirge jańa kelgen sábı mindetti túrde jylaýy tıis. Sábılerdiń 70-80 paıyzy týa salysymen ózdiginen jylaıdy. Eger jylamasa, arqasyn sıpap, aıaq-qolynan qaǵý arqyly balany jylatý kerek. Eger buǵan da jylamasa «Ambý» dep atalatyn arnaıy qural arqyly aýzyna aýa jiberiledi. Eger áli de tynys ala almasa, tútikpen ne apparat arqyly tynystaýyna jaǵdaı jasalady. Óıtkeni, jańa týǵan sábıdiń jylaýy onyń densaýlyǵyna paıdaly. Balanyń ózdiginen jylaýy onyń júıke júıesiniń, júrek pen ókpesiniń qalypty ekendigin kórsetedi.

Bala nege jylaıdy?

Alǵashqy aptalarda balanyń nelikten jylaǵanyn uǵý qıyn. Ómirge beıimdelý alǵashqy kezderi sábıge ońaı soqpaıdy. As qorytý, júıke júıeleri de áli qalyptasa qoımaıdy. Sábıler kóbinese qarny ashqanda jylaıdy. Sábıdi ýaqyt kestesi boıynsha emizgen durys emes. Ony ashyqqan saıyn emizý kerek. Sábılerdiń óte jıi qarny ashady. Keıde emizgenine 15-20 mınýt ótpeı jatyp-aq qarny ashyp jylaýy múmkin. Ony emizgennen keıin tynyshtalǵanyna qarap bilýge bolady. Sheshesin eme salysymen dereý jylaıtyn bolsa, onyń eki sebebi bolǵany. Ne sútke toımaǵan, ne denesinde bir qolaısyzdyq bar. Sábıdiń salmaǵy az tartyp, et almaýy sútke jarymaǵandyǵyn bildiredi. Sábı sútke toıǵan kúnniń ózinde qyńqyldap jylasa, onda sheshesinen meıirim men jan jylýyn kútkeni dep uqqan durys. Sút – onyń materıaldyq qoregi bolsa, oǵan kórsetilgen meıirim – rýhanı qoregi bolyp tabylady.

Sábı qarny toq, asty qurǵaq bolǵan kúnniń ózinde eki aıaǵyn baýyryna tartyp jylasa, onda ishi keýip aýyryp qaldy ma, dep kúmándanǵan durys. Alǵashqy úsh-tórt aıda emý barysynda jutqan aýa ishekterin kerip ishti aýyrtýy múmkin. Ishi qatqan bala da jel tıgen bala sekildi aýyrady. Úsh kúnnen asa úlken dáretke otyra almaǵan balanyń jylaýy ish qatýynan bolýy yqtımal. Alǵashqy úsh aıda balanyń as qorytý júıesi ábden qalyptasqanǵa deıin jıi-jıi ish qatý men ish kebýge tap bolady. Ishek mazasyzdyǵynan baryp jıi-jıi jylaıdy. Tórtinshi aıdan keıin baryp bundaı jylaýlar azaıady.

Sábıler jaýraǵanda nemese qatty ystyqtaǵanda da jylaıdy. Sábıler keıde qımyldaı almaıtyndaı qatty orap tastaǵan kezderi, uıqysy kelgende oınatylatyn bolsa nemese kerisinshe oınaǵysy kelgen kezde uıyqtatsa, tisi qyshysa, murny bitelip tynys alýy qıyndasa, asty bylǵansa jylaıdy. Sábıler qatty qoryqqanda, shoshynǵan kezderi de jylaıdy. Mysaly, shý-shurqan, qatty aıǵaı-uıǵaı, tipti, ótkir ıister de bala jylaýynyń sebepteri. Bala jalańash denesine sýyq qol tıse de jylaıdy.

Qyz balalarda úlken dáret qaldyqtarynyń zár joldaryna túsip ketý qaýpi bar. Sol sebepti, óte-móte qyz balalardyń dáretine kóp kóńil bólip, jynys joldarynyń juqpaly aýrýǵa shaldyqpaýyn abaılaý kerek. Qulaq, tamaq, ishek qabynýlary da balanyń jylaýyna sebep. Sábılerde ishekterdiń túıindelýi, er balalardaǵy jynystyq fımoz (úrpisiniń bitelip qalýy) aýrýy da, shaptaǵy jaryqsha, en jumyrtqada sý jınalýy da jylaýǵa sebep. Bulardy tek arnaıy dárigerler ǵana anyqtaı alady.

Betez Ulttyq densaýlyq saqtaý ınstıtýtynda (AQSh, MErılend shtaty) júrgizilgen zertteý nátıjesinde óte kóp jylaıtyn ári bir jastan asqanda óte kóp shyńǵyratyn balalarda fızıkalyq ári psıhologııalyq aýytqýshylyqtardyń jıi kezdesetindigi anyqtalǵan. Sol sebepti, mamandar keıde ata-anasynyń qalaı ýatqanyna da kónbeı kóp jylaǵan balalardy pedıatrǵa qaratqan jón degen keńes berýde.

Balany qalaı jubatý kerek?

Balanyń jylaýy qaı elde de ózgermeıdi. Meıli ol órkenıetti el bolsyn, meıli artta qalǵan el bolsyn. Alaıda, zertteýshiler órkenıetti eldiń balalaryna qaraǵanda damymaǵan elderdegi balalar qarny ashqanda az jylaıdy degen qyzyqty málimetti alǵa tartýda. Nege deseńiz, kedeı elderde kóbine anasy balasyn ózimen ala júredi. Sol sebepti, bala ashyǵa qalsa dereý emizedi, mazasyzdansa dereý jubatýǵa daıar turady.

Jylaǵan balalar kóbine qolǵa alyp qushaqtaǵanda baryp ýanady. Bul kezdeısoqtyq emes. Jatyrdaǵy sońǵy tórt aıyn anasynyń júrek dúrsilin estýmen ótkizgen sábı keıinnen sol júrektiń dúrsilin estimegen ýaqytta mazasyzdana bastaıdy. Qolǵa alynǵanda, estigen júrek dúrsili ony qaıta tynyshtandyrady. Ondaıda sábı ózin qaýipsiz sezinedi. Sol sebepti, bala jylaǵan ýaqytta ony jubatý úshin aldymen qolǵa kótergen durys. Emizý nemese terbetý de balany jubatý da óte jaqsy ádis. Úsh aıdan asqanda anasynyń sóılegen sózderine bala jubana bastaıdy. Tórt aılyǵynda bala qyzyldy-jasyldy kórgen nárselerine, oıynshyqtar men estigenderine aldana bastaıdy. Bala jylady eken dep aýzyna emizik sala berý durys emes. Ondaıda balanyń jylaý sebebin bilýge tyrysý kerek. Asty bylǵansa qurǵatyp, qarny ashsa, tamaq bergen durys. Keıde balany qımyldap qozǵalýy úshin ony erkine jibergen durys. Bala, ásirese, tisi shyǵyp jatqan ýaqytta qyńqyldap kóp jylaıdy. Ondaı kezderi tistiń qyshýyn jeńildetetindeı densaýlyǵyna zııansyz jumsaq nárselerdi balaǵa tistetý kerek.

Baıqasańyz, bala árkelki jylaıdy. Keıde yzalanǵanda baqyryp qatty jylaıdy. Ashyqqanda jylaıtyn daýsy men qatty shoshynǵanda shyrqyrap jylaıtyn daýystary da árkelki. Tájirıbesi mol áıelder jylaǵan daýsyna qarap-aq balanyń ne surap turǵanyn bile qoıady. Óıtkeni, jylaý – bala men ana arasyndaǵy qupııa tildesý.+

Bir qyzyǵy, bala qanshalyqty alysta bolmasyn aradaǵy telepatııa arqyly sheshesi onyń mazasyzdanǵanyn nemese ashyqqanyn seze alady. Uıqysy qatty áıelderdiń balasynyń jylaýyna qalaı oıanatyndyǵy tylsym jumbaq-aq.

Paıǵambarymyz Muhammed (s.a.ý.) jylaǵan balany jubatqansha asyqqan. Bir hadısinde: «Asyqpaı uzaq oqıyn dep namazǵa turam. Sol mezet balanyń jylaǵan daýsyn estımin. Sheshesi alańdamasyn dep namazdy tezdetip bitirem» deýi sonyń aıǵaǵy. Taǵy bir hadısinde: «Kim balany tynyshtalǵanǵa deıin jubatsa, Allah Taǵala Jumaqta ol adamǵa razy bolǵanynsha jaqsylyqty úıip-tógedi» deıdi.

Qoryta kelgende, «Balaly úı – bazar, balasyz úı – qý mazar» demekshi, úıden perishte sábıdiń daýsy úzilmeı, shesheleriniń solardy jubatyp álek bolyp jatqanyna ne jetsin!

Anar Amangeldiqyzy

Pіkіrler Kіrý