ÓMIR JOLY men DIN JOLY – BÓLEK PE?

01 aqpan 2024 993 0
Оqý rejımi

Bir qaraǵanda: bólek sııaqty. Bireýler «dinińmen» shataǵy joq júrip jatqan syńaıly, al bireýler meshit, shirkeý jaǵalap júr...

«Ekeýi – eki bólek» dep túsinetinderdiń (eger ol ateıst bolmasa) basty qateligi: dindi tek meshit nemese shirkeý sekildi ǵıbadat oryndarymen, namaz, oraza, qajylyq sekildi bekitilgen ǵıbadat túrlerimen ǵana shekteýi. Iaǵnı «din degenimiz – belgili bir jerde, belgili bir qulshylyq túrlerin atqarý» dep túsiný.

Negizi: din (haqıqı din Islam) adamnyń búkil ómirin, adamnyń ǵana emes, búkil Tirshilikti qamtıdy. Óıtkeni: Uly Jaratýshynyń qudireti men qalaýy, ámiri men tyıymy búkil jaratylysqa júredi! Basqasha aıtsaq: búkil jaratylys Allanyń zańynyń sheńberinde tynys alyp, tirshilik keshedi...

Qasıetti Quran aıatynda tabıǵattyń, barlyq jaratylystyń Adam balasynyń ıgiligi úshin qyzmet etetini, al (jyndar men) adamdardyń tek Bir Allaǵa ǵana qulshylyq etý úshin jaratylǵany aıtylady. Iaǵnı bizdiń jaratylý maqsatymyz – Qudiretti de Meıirimdi Iemizdi tanyp, qulshylyq-shúkirshiligimizdi bildirý...

Osy arada «qulshylyq» uǵymyn durys túsinip alý qajet. Qysqasyn aıtsaq: Qulshylyq degenimiz – Jaratýshy Iemiz razy bolatyn ister, sózder, oılar. Al «Iemizdiń ne nársege razy bolatynyn qaıdan bilemiz?» desek: Allanyń Sózi – Quran men Paıǵambar ónegesi – Súnnetten bilemiz, ári osy eki qaınardy túsindirip bergen ǵulamalardyń eńbegine (mázhab) súıenemiz.

Bárimizge belgili: Quran men hadısterde tek namaz, oraza nemese qajylyq qana aıtylmaǵan (bulardyń árqaısysyna qatysty úkimder, ary-ketkende, 2-3 betten aspaıdy), qalaı úılenip, qalaı ajyrasý kerek; bala tárbıesi; ata-anany syılaý; týystyq baılanysty úzbeý; kórshimen tatýlyq; sábıdi qansha ýaqyt emizý; tamaq ishý ádebi, tipti ájethanaǵa kirip-shyǵýdyń ádebi, qysqasy qamtylmaǵan nárse joq! Mine, osy aıtylǵan (Quran men Súnnette aıtylǵan) nárselerdiń barlyǵyn oryndaý – qulshylyq. Iaǵnı Alla Taǵala neden tyıǵan bolsa – sodan tyıylý, neni buıyrǵan bolsa – sony oryndaý – qulshylyq. Qysqasy: sharıǵatymyzdyń úkimderin, shamamyzdyń jetkeninshe, júzege asyrý – qulshylyq, oryndamaý – kúná, oǵan qarsy shyǵý – kúpirlik...

Baıyptap qarasańyz: búkil Álem qulshylyqta! Sebebi: Jaratylys ataýly Jaratýshynyń bekitip bergen Zańy boıynsha áreket etip, qozǵalady. Ony keıbireýler «tabıǵat zańy» dep qoıady; «túısik, ınstınkt» dep qoıady... Tek adam balasynda ǵana (jáne jyndarda) aqyl men erik bolǵandyqtan, ol qulshylyǵyn sanaly túrde atqara alady nemese atqarmaıdy... («Nápsi kózin baılaǵan adamzattan aıýan artyq biledi ómir jaıyn» Shákárim...)

Qulshylyqtyń basy – Qudaıyńdy taný; Jaratýshyńdy tanyp, mártebesine saı qarym-qatynas jasaý... Bizge Ózin tanı alatyn, ıaǵnı Qudireti men Meıirimin tanı alatyn aqyl bergendikten de, bizdiń basty Maqsatymyz – Qulshylyq: Uly Rabbymyzdyń Dańqyn jaıý, jasampazdyǵyn jalǵastyrý. Buǵan dálel – «Senderdi jer betindegi Orynbasarym (halıfam) qylyp jarattym» degen maǵynadaǵy aıat...

Qulshylyq – bizdiń tabıǵı hálimiz. Óıtkeni: biz sol úshin jaratylǵanbyz: balyqqa sýda júzý, qusqa ushý – qandaı tabıǵı hál bolsa, bizge de Táńirimizdi tanyp, jibergen dinimen ómir súrý – sondaı tabıǵı hál! «Shyn máninde, júrekter Ony zikir etý arqyly ǵana tynyshtalady (baqyt kúıin sezinedi)» degen aıat – osy tabıǵılyqty da meńzeıdi. Alla razylyǵyn maqsat etip: ata-anany syılaý – qulshylyq ári adam janyn jadyratatyn tabıǵı hál; balany durystap tárbıeleý – qulshylyq ári tabıǵı umtylys; týystarmen jaqsy qarym-qatynasta bolý – qulshylyq ári ózińdi baqytty sezinýdiń tabıǵı tásili; jubaıyńa adal bolý – qulshylyq ári tabıǵı rahat sezimi; týra osy sııaqty namaz oqý da – qulshylyq ári tabıǵı hál. Óıtkeni, namaz – Jaratqan Ieńmen baılanysty seziný, Onyń seni kórip, estip turǵanyn, saǵan erekshe qamqor ekenin túısiný. Al bul hál – jan tynyshtyǵynyń birden-bir kepili... (Tek azǵyrýshy shaıtan men tárbıelenbegen nápsiniń kesirinen namaz, oraza, t.s.s. ǵıbadattar qıyn bolyp kórinedi. Sondyqtan «Ózin (nápsisin) tanyǵan – Qudaıyn tanıdy»...)

Qulshylyq – shúkirlik, ıaǵnı ózińe berilgen jaqsylyq-nyǵmetterge alǵys aıtý: júregińmen, tilińmen, mal-dúnıeńmen jáne jan-tánińmen. Adam qylyp, onyń ishinde musylman qylyp jaratqany úshin, on eki músheńizdi saý qylǵany úshin, ata-ana men bala-shaǵa bergeni úshin... razylyǵyń men alǵysyńdy bildirý... Al shúkirliktiń basty sharty: berilgen nyǵmetti óz orynymen (sharıǵatta kórsetilgenindeı) izgilik jolynda paıdalaný. Máselen: balanyń shúkirligi – jaqsy azamat, myqty musylman qylyp tárbıeleý...

Qulshylyq – ózińniń muqtaj pende ekenińdi moıyndaı otyryp, búkil álemniń Iesinen qajet-tilekterińdi suraý, ıaǵnı duǵa. Óıtkeni: «Qudaısyz qýraı da synbaıdy». Budan qulshylyqtyń «Allaǵa arqa súıeý, táýekel etý» degen kelesi máni shyǵady...

Qulshylyq – kúnániń kesirinen, kóńil kirinen tazarý, ıaǵnı qateligińdi túzeý, táýbege kelý. Al táýbe – taza tabıǵatyńa oralý degen sóz...

Qulshylyq – qasıetti Quran aıatynda aıtylǵanyndaı, Jaqsylyq jolynda jarysý, saýap jınaý, sol arqyly máńgi ómirińe azyq jınaý, osy ómirdegi jáne Jánnattaǵy dárejeńdi somdaý...

Qulshylyq – súıispenshilik; búkil jaratylystan artyq qylyp mahabbatpen jaratqan Asa qamqor, Erekshe Meıirimdi Ieńe degen razylyq pen súıispenshilik...

Iá, Sharıǵat talaby – adam tabıǵatymen úndes. Adamnyń tánı nemese rýhanı tabıǵaty men qajettiligine qaıshy keletin eshqandaı úkim joq. «Araq ishpe!» dese – aqylyń men abyroıyńdy saqtaǵany, «zınaǵa jolama!» dese – urpaǵyń men aryńdy saqtaǵany, «haram jeme» dese – densaýlyǵyńdy oılaǵany... Jalpy, myna qaǵıdany este saqtaý qajet: «Alla Taǵalanyń tyıǵan nárselerinde – adam balasy úshin zııan bar, al buıyrǵan nárselerinde – tek paıda bar». Rasynda, namaz oqyǵany úshin nemese araq ishpegeni úshin ókingen adam kórip pe edińiz?!..

Din joly – Qudaı úni bolǵan Ar-uıatyńdy saqtaýdyń, kirletpeýdiń joly... Din – adamdyq qalpyńdy, tazalyǵyńdy saqtaýdyń joly; Jaqsy, Kemel adam bolýdyń joly. «Jaqsy musylman» degen sóz – «jaqsy adam» degen sóz! Din jolynda júrý – bóliný, «Men – musylmanmyn, al sen – kápirsiń, múshriksiń» dep bólektený emes, Aqıqat izdeý joly, Haqqa jetý sapary...

Din – adam bolmysyn túsindiretin, jan-dúnıesin tazartatyn, rýhanı jetildiretin tereń Ilim. Din – til, dástúr, tarıh jáne atameken sekildi ultty uıystyratyn, jurtty jumyldyratyn mádenı máıek, el men ultty qalyptastyratyn túp sebepterdiń biregeıi...

Din – zańdylyq, Alla Taǵalanyń jaratqan zańdylyǵy. Bul zańdylyqtar kózimizge kórinip turǵan myna álemniń zańdylyqtary (mysaly: jerge tartylý zańy) ǵana emes, rýhanı zańdylyqtardy da qamtıdy. «Atańa ne qylsań – aldyńnan sol shyǵady» nemese «Jaqsylyq qylsań – ózińe, jamandyq qylsań – ózińe, aspanǵa qarap túkirme – túsedi qaıtyp kózińe!» degen maqal-mátelder – Jaratýshynyń rýhanı zańdarynan habar beredi. «Jerge tartylý zańyn moıyndamaımyn, bilmeımin ondaı zańdy!» dep qabat úıden sekirip ketken esersoqtyń jerden basqa túsetin jeri joqtyǵy sııaqty, «jańaǵy maqaldardy moıyndamaımyn, bos sóz!» degen adam da, onda aıtylǵan aqıqatqa aqyry jolyǵady. Bile bilsek: ata dinimiz, Quran men Súnnet osy zańdylyqtardy úıretedi!.. Basyńdy tasqa urmaı turyp, sol tasty kórýdi úıretedi!

Pendeniń tabıǵat zańdylyqtarynan tys ómir súrýi – qandaı múmkin emes nárse bolsa, adamnyń din talaptarynan – rýhanı zańdylyqtardan tys ǵumyr keshýi de sondaı múmkin emes nárse! Baıaǵyda «Kúná jasamaı tura almaımyn» dep shaǵymdanǵan bir kisige ǵulama: «Ondaı bolsa Alla Taǵala kórmeıtin, estimeıtin jerge baryp jasa; Allanyń quzyrynan shyǵyp ketip jasa; Allanyń bıligi júrmeıtin jerge baryp jasa...» dep aıtqan eken. Sol aıtpaqshy, Jaratýshy Iemizdiń bıliginen tys meken bar ma? Endeshe, Ómir joly din jolynan bólek pe – ózińiz oılańyz...

Negizi: ekeýi – bir jol; ıaǵnı baqyt joly – bireý-aq; Durys ómir súrý Joly –bireý-aq. Óıtkeni, Qudaı – jalǵyz!.. (Sol Uly Joldyń ishinde neshe túrli soqpaqtardyń bolýy – basqa áńgime...) Allanyń aq jolynan basqa joldar – tek quzǵa aparady. Ol «jolsymaqtardyń» árqaısysynyń basynda shaıtan otyratyny hadıste aıtylǵan... Al «din jolyna tústim» degenińiz – «Sanaly túrde Alla kórsetken Jolmen júrýge bel baıladym» degenińiz... Sondyqtan dinnen qashý – Qudaıdan qashý, ózińnen qashý, óz baqytyńnan qashý...

Qudiretti de Meıirimdi Iemiz bizge Din túsirgende aýyrtpalyq retinde emes, eki dúnıede baqytty bolýdyń Erejesi, Zańy retinde túsirgen. Raqymdy Rabbymyzdyń kózdegeni – bizdiń baqytymyz! Iaǵnı, din (haq din Islam) – Jaratqan Iemizdiń bizge degen súıispenshiligi. Endeshe, musylman bolý – sol súıispenshilikke súıispenshilikpen, mahabbatpen jaýap berý!..

Qoryta kelgende: Din degenimiz – ár oqıǵa men ár qubylystyń, ıakı barsha ómirdiń máni men maǵynasy bar ekenine, oǵan mán men maǵyna darytyp jaratqan Qudiretti de Meıirimdi Iemizdiń bar ekenine jáne qulshylyqqa laıyq tek Sol ǵana ekenine degen SENIM. Din degenimiz – sol uly senimnen, shynaıy dúnıetanymnan týyndaǵan paryz-mindetterdi iske asyrǵan ÓMIRSÚRÝ SALTY. Shynaıy Din – pende-adamnan Tulǵa-Adam qalyptastyratyn, tobyrdan – tekti ult jasaıtyn qasıetti ILIM. Din degenimiz – mahabbatpen jaratqan Iemizdi tanýǵa talpynys, Uly Rabbymyzdyń razylyǵyn tabýdy úıretetin ámbebap EREJE. Shynaıy din – búkil Izgilik ustyndaryn boıyna jıǵan, Baqytqa jetkizer ÓMIR JOLY...

 

Alǵadaı ÁBILǴAZYULY

 

Pіkіrler Kіrý