Oryndalýy ońaı 10 súnnet

04 qazan 2018 1036 0
Оqý rejımi

Muhammed Paıǵambarymyzdyń  (s.ǵ.s.) ár súnneti biz úshin óte mańyzdy. Súnnet –   bul barlyǵymyz úshin ómirdi paıdaly ári jaqsy ótkizýde keremet nusqaýlyq bolmaq.

Alla elshisiniń  (s.ǵ.s.) ózi: «Kimde-kim meniń súnnetimdi jańǵyrtsa, sol meni jaqsy kóredi. Al, meni jaqsy kórgen jan Jumaqta menimen birge bolady», –degen. Osy maqalada biz Alla elshsiniń (s.ǵ.s) kúndelikti ómirge qajetti 10 súnnetine toqtalmaqpyz.

1. ERTE JATYP, ERTE TURÝ

Bizdiń uıqy rejımimiz kúndizgi jumystaǵy belsendiligimizge tikeleı áser etedi. Tań namazynan keıingi tańǵy ýaqyt berekeli ýaqyt bolyp tabylady. Jańa kúndi qulshylyqtan bastasańyz, kú uzaqqa kóńilińiz kóterińki bolyp, kóp nársege úlgeresiz. Biraq erte turý úshin erte jatý qajet. Sonda aǵza tıisinshe demalady.  Aısha anamyz Paıǵambarymyzdyń  (s.ǵ.s.) uıyqtaý rejımi týraly: «Ol ádette uıyqtaýǵa erte jatyp, túnniń sońǵy bóliginde táhájjýd namazyn oqý úshin oıanatyn, sodan keıin (tań namazyna deıin) uıyqtaıtyn», –degen.

2. JII KÚLÝ

Ibn Djaz (r.a.): «Men Alla elshisinen  (s.ǵ.s.) kóp kúletin eshkimdi kórgen joqpyn», – degen. Ǵalymdar adam jıi kúlgen kezde onyń aǵzasynda tabıǵı antıdepressant – serotonın gormonynyń mólsheri artyp, adamǵa jaqsy yqpal etetinin dáleldegen. Biz kúlkiniń ózimiz ben aınalamyzdaǵy adamdarǵa áserin tıisinshe baǵalaı bermeımiz. Biraq jıi kúlý degen sóz «arsyz kúlki» degen sóz emes.

3. MISÝAK PAIDALANÝ

Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Eger úmbetime qıyndyq týdyrmas bolǵanda olarǵa ár qulshylyq aldynda mısýak paıdalanýdy buıyrar edim», – degen. Mısýaktyń paıdaly qasıeti kóp. Aýyz qýysyndaǵy bakterııalardy joıady jáne ózi qymbat turmaıdy. Sondyqtan da bul súnnetti oryndaý qıynǵa túspese kerek.

4. ShAShTY MAILAÝ.

Djabır ıbn Samýr Paıǵambarymyzdan  (s.ǵ.s.) bastaǵy aq shash týraly suraıdy. Sonda Alla elshisi: «Basty maımen maılasa, olar kórinbeıdi», – degen. Shashty únemi maılap tursa, shashtyń túsýi, aǵarýy azaıyp, túpteri bekip, jarqyraı túsedi. Sol arqyly júıke júıesi men mı talshyqtaryna áser etedi. Al, biz kúni búgin osy úshin shashtarazǵa, spa-salondarǵa kóp qarajat shyǵaramyz. Paıǵambarymyzdyń  (s.ǵ.s.) osy qarapaıym ǵana súnnetti bizdiń qarajatymyzdy edáýir únemdeýge kómekteser edi.

5. AÝQATTANǴANDA «ÚShTEN BIR» EREJESIN SAQTAÝ

Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Adam aǵzasyndaǵy eń jaman ydys – onyń asqazany. ǵan júrek jalǵaý úshin azdaǵan as jetkilikti. Eger asqazanyn toltyrý qajet bolsa bir bóligin tamaqpen, bir bóligin sýmen, qalǵan bir bóligin aýamen toltyrsyn», – degen.

6. JAQSY NÁRSE AITÝ NEMESE ÚNDEMEÝ

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla Taǵala men Qııamet kúnine sengen adam jaqsy nárse aıtsyn nemese úndemesin», – degen. Biz kúndelikti tirlikte ózimizge qatysy joq nárseni kóp sóz etemiz. Bilimizdi arttyrmaıtyn, minezimizdi jaqsartpaıtyn jáne eshbir paıdasy joq dúnıelerdi sóz etýge saǵattap ýaqyt ketiremiz. Tipti, paıdasy turmaq, ol áńgimelerimizdiń ózimizdiń kúnámizdi kóbeıtip jatatyny jasyryn emes. Bul ósek-aıańǵa degen áýestikten oryn alatyn jaǵdaı. Zaıa ketken osynsha ýaqytty zikir aıtýǵa, Quran oqýǵa jumasaq qandaı ǵanıbet bolar edi. 

7. SYRQAT JANDARDYŃ KÓŃILIN SURAÝ

Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Ash adamdardy tamaqtandyryńdar, syrqattardyń kóńilin surap baryńdar jáne quldardy bosatyńdar», – degen.

8. AS-SÝDY OTYRYP IShÝ

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Adamnyń sýsyndy tik turǵan qalpy ishýine bolmaıdy», – degen.  Aınalasyndaǵylar: «Asty da turyp ishýge bolmaı ma?» –dep suraǵanda «Bul odan da jaman», – degen eken.

9. OŃ JAǴYMEN JATÝ

Alla elshisi  (s.ǵ.s.) únemi oń jaǵymen jatatyn bolǵan. Adamnyń uıyqtaǵanda oń jaǵymen jatýy, onyń kúndizgi jumys ónimdiligine de, densaýlyǵyna da áser etedi.

10. ÚIGE KIRER KEZDE «BISMILLÁ» DEP AITÝ

Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Eger adam  úıine kirerde nemese tamaq isherde Allany eske alsa shaıtan óziniń kómekshilerine: «Biz túneýge jáne tamaq ishýge oryn tappadyq» dep aıtady. Eger adam Allany eske almastan úıine kirse shaıtan: «Bizge túneıtin oryn bar» deıdi jáne tamaq isherde Allany eske alýdy umytsa: «Biz túneıtin oryn taptyq, sondaı-aq tamaq taptyq» deıdi», – degen. 

 

Pіkіrler Kіrý