Otanǵa qııanat

08 jeltoqsan 2018 1638 0
Оqý rejımi

Jer betinde otan deıtin qasterli uǵymnyń qadir-qasıetin bilmeıtin, tynyshtyq pen berekeni úlken nyǵmet dep baǵalaı almaıtyn opasyzdar da bar. Ókinishke oraı, ondaı adamdar óz týǵan topyraǵyn satýdan da tartynbaıdy. Keshegi tarıhqa oı salsaq, jaý japyrmaq bolǵanda, qanshama alynbas qamaldar qııanatshyldardyń kesirinen jermen-jeksen boldy emes pe? Qý nápsinen ózgesin oılamaıtyn ondaı zııankes adamdar Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) zamanynda da bolǵan. Solardan azdap mysal keltire keteıik.

Musylman bola tura Alla elshisiniń (s.ǵ.s) qurǵan josparyn, ıaǵnı, memlekettik syrdy dushpanǵa bildirip qoıǵandardyń biri Hatıb ıbn Báltaǵa edi. Ol hazreti Álıdiń (r.a) jetkizgen oqıǵasynda anyq baıan etiledi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) meni, Zýbáırdy jáne Mıqdád úsheýimizdi Raýdatý hah degen jerge jiberip: «Ol jerde bir áıeldi kóresińder. Onyń jasyrǵan haty bar sony ákelińder», - dep buıyrdy. Atalǵan jerden ol áıeldi[1] taýyp, «hatty bizge ber!» dep edik, «mende eshqandaı hat joq!» dep moıyndamady. «Qazir seni tolyqtaı sheshindirip tekseremiz!» degen kezimizde, órilgen shashynyń arasynan shyǵaryp berdi. Sosyn hatty da áıeldi de Alla elshisine (s.ǵ.s) alyp keldik.», - delinedi.[2] Alaıda, «Hatıbke nege bul hatty jiberdiń?», - dep suralǵanda: «Men muny satqyndyq nemese qııanat jasaıyn dep, ıa bolmasa paıǵambar men aqyretke senbegendikten emes, aǵaıyndarymnyń janyn saqtap qalaıyn degen maqsatta jazǵan edim.», - dep ýáj aıtady. Sol ýaqytta: «Áı múminder! Meniń dushpandarymdy da óz dushpandaryńdy da dos tutpańdar. Olar, senderge kelgen shyndyqqa qarsy kelse de olarǵa súıispenshilik kórsetesińder. Olar, paıǵambardy da senderdi de Rabbylaryń Allaǵa ıman keltirdińder dep jurttan shyǵardy. Sender Meniń jolymda rızalyǵymdy izdep soǵysqa shyqqanda, olarǵa jasyryn dostyq isteısińder. Men kórneý, kómes istegenderińdi de jaqsy bilemin. Senderden kim buny istese, rasynda ol týra joldan adasty»[3]degen aıat túsedi. Álgi Hatıb bádir shaıqasyna qatysqan shynaıy musylmandar qatarynda bolǵandyqtan ǵana jazaǵa tartylmady. Biraq, istegen isiniń qate ekendigi Quran Kárimniń aıatymen bekitildi.

Abdýlla ıbn Ýbaı jeke basynyń taǵy úshin, tipti, eliniń quryp ketýin de esepke almaıtyn qııanatshyl adam edi. Ol qaranıetti Ábý Amır ál-Fasıqpen[4] birigip, Alla elshisin (s.ǵ.s) jáne musylmandardy túp-tamyrymen qurtyp jiberýge bel baılaǵan bolatyn. Alǵashynda óziniń mysyqtileý pıǵylyn jasyryp, musylman kórinip júrdi. Dushpanmen baılanys qurý úshin Mádına qalasynyń syrtyna bir meshit salady. Birde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) aldyna baryp: «Ýa, Allanyń elshisi! Bizdiń úıimiz alysta. Qas qaraısa kelip ketý de qıyndaı túsedi. Aramyzda qarttar men naýqas kisiler bar. Qalanyń syrtynan meshit salyp edik, sol jerge kelip namaz oqyp, Alladan bereke tileseńiz. Al, biz ári qaraı sol jerde namazymyzdy jalǵastyrsaq qalaı bolar eken?»[5], degen pikir aıtady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) kelisimin berip, Tábýk saparynan oralǵan soń baratynyn aıtady. Alaıda, Alla Taǵala olardyń jaman nıetinen habar berip, ol meshitti «Dırar»[6] dep ataǵan. Alla Elshisi (s.ǵ.s) bilgen soń, birden adam jiberip, ol meshitti qulatyp tastaıdy. «Táýbe» súresinde bul jaǵdaı bylaısha baıandalady: «Sondaı zııan tıgizý, qarsy kelý, musylmandardyń arasyn ashý jáne burynnan Allaǵa jáne elshisine qarsy soǵysqan bireýdi kútý úshin meshit jasap alǵandar: «Igilikti ǵana qalap edik», dep álbette ant ishedi. Alla olardyń ótirikshi ekendigine kýálik etedi.»[7]Aıatta baıan etilgendeı tek jaqsylyq qalaǵandyqtaryn alǵa tartyp, eshqandaı jaman oılarynyń bolmaǵandyǵyn aıtyp, Allanyń atymen ant ishse de, musylmandar bul adamdardy ishki dushpan retinde baǵalady. Únemi saqtanyp júrdi de dúnıeden ozǵan ýaqyttarynda olardyń janazasyna da qatyspady.

Búgingi kúni jeke basynyń nápsi úshin ne bolmasa soqyr senimniń jetegine erip, óz otanyna opasyzdyq jasap júrgen surqyltaılarǵa kóz kýá. Eliniń, jeriniń qasıetin baǵalamaı, baıansyz jaqqa bet burǵan qasqoılar buǵan deıin de bolǵan. Tek Alla Taǵala elimizdi osyndaılardyń kesirinen saqtasyn dep tileımiz.

 


[1] Tápsirshi ǵalymdardyń aıtýynsha bul áıeldiń aty Sara. Qýraıshtyń azatty kúńi, án aıtyp oıyn-saýyq uıymdastyryp júretin. Mádınaǵa kelgeninde paıǵambarymyz s.ǵ.ý odan hıjret etip keldiń be? dep suraǵanda, ol joq deıdi. Musylmansyń ba? degende taǵy da joq deıdi. Ne úshin keldiń? dese bádir soǵysynda qojaıyny óltirilip, qazir oǵan eshkimniń mán bermeıtinin alǵa tartyp, tamaqtandyrýyn jáne kıindirýin suraıdy. Keıinnen Hatıb ıbn Baltaǵa oǵan, on dınar men baǵaly kıim qarsylyǵynda Mekkege hatty jetkizýin tapsyrǵan.

[2] Qýrtýbı, Mýmtahına súresi, 1-shi aıat tápsiri.

[3] Mýmtahına súresi1

[4]Alǵashqy aty Ábý Amır ár-Rahıb edi. ár-Rahıb/ dindar, monah degen maǵynaǵa keledi. Sham qalasyna baryp hrıstıan dinin qabyldap, ony halyq ár-Rahıb dep ataıtyn. Dushpandyq jasap, talaı márte qarsy soǵystarǵa qatysqandyǵy úshin, paıǵambarymyz ony ál-Fásıq/pasyq, kúnahar dep atady. Sham qalasynyń hrıstıan ámiri oǵan qalaǵanynsha janyna ásker beretindigin ýáde etkendikten, Mádınadaǵy dosy Abdýlla ıbn Ýbaımen kelisimge keledi. Habar alyp otyrýy úshin oǵan qalanyń syrtyna meshit salýyn buıyrady. Dırar meshitiniń salyný sebebi osylaı bolǵan edi.

[5] Báný Amr ıbn Aýf taıpasy quba meshitin salǵanda paıǵambarymyz baryp alǵashqy namazyn oqyǵan bolatyn. Bular da solaı jasaýyn ótindi.

[6] Zııandy, zııan tıgizý maqsatymen salynǵan meshit degen maǵynada

[7] Táýbe súresi, 108.

Ǵazız Ahmet

Tegter: otan qııanat
Pіkіrler Kіrý