Otansyz adam – ormansyz bulbul

07 mamyr 2020 453 0
Оqý rejımi

Otan – árbir adam balasy úshin bul dúnıedegi qasterli uǵymdardyń biri. Bul – bizge berilgen Jaratýshy Iemizdiń nyǵmeti. Óıtkeni, týǵan jerge degen ińkárlik, mahabbat – árbir adamnyń boıynda bolatyn asyl qasıet. Kindik qany tamyp, kiri jýylǵan mekenniń «kúni de ystyq, túni de ystyq» bolatyny, taýyn da, tasyn da súıetinimiz sodan.

Shyr etip dúnıe esigin ashqan ár adamǵa óziniń týǵan jerinen asqan aıaýly meken joq. Babalarymyz «Otansyz adam – ormansyz bulbul» degendeı, otan qadirin sezinbegen júrektiń tordaǵy bulbuldaı bolary sózsiz. Óıtkeni týǵan jerge degen súıispenshilik – adam balasynyń rýhyn tasytyp, perzenttik boryshyn bildirip turatyn rýhanı kúsh. Otan qadirine jetpegenniń óz qadirine jetpeıtini de osydan. «Týǵan eldeı el bolmas, týǵan jerdeı jer bolmas» dep sara sóz qaldyrǵan ata-babalarymyzdyń kezinde týǵan jeri úshin janyn pıda etken kózsiz erligi osy bir rýhanı kúshten nárlengeni aqıqat.

Imam Muhammed Ǵazalı bir sózinde bylaı degen eken: «Adam óziniń kindik qany tamǵan týǵan jerine, ol jer meıli shóp óspeıtin shól dala bolsyn, súıispenshiliginiń bolýy tabıǵı nárse. Otanǵa degen súıispenshilik –Jaratýshymyzdyń árbir pendeniń jaratylysyna qonǵan qasıet. Bul onyń otanynda bolǵanda kóńiliniń toq bolýyna, saparda bolǵanda saǵynýyna, dushpan basyp kelse qorǵaýǵa jáne ol jerge qurmetsizdik jasalǵanda qanynyń basyna shabýyna sebep bolady».

Osy oraıda, dinimizde «Otandy súıý – ımannan» degen ataly sóz bar. Týǵan jerdi qorǵaý, onyń baılyǵy men barlyq murasyn kózdiń qarashyǵyndaı qadirleý, qıyndyǵyna tózý, ıgiligi jolynda jantalasa qolǵabys bolý izgilik nuryna shomylǵan júrek ıesiniń amaly bolýy tıis. Adamzattyń ustazy bolǵan Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) da óziniń sanaly ǵumyrynda bizge týǵan jerge degen mahabbat pen súıispeshiliktiń ozyq úlgisin kórsetip ketti. Alla elshisi ózi týǵan Mekke shaharynda 53 jyldaı ǵumyr keshti. Paıǵambarlyq mindet júktelip, keıbir din dushpandarynyń ezgisine tap bolǵan ýaqytta Haq elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) óziniń súıikti mekeninen eshqaıda ajyramady. Biraq din dushpandarynyń qorlyǵy kúsheıip, eriksiz hıjret jasaýǵa týra kelgende, múbárak kózi móltildegen jasqa tolyp: «Men úshin senen basqa jer jánnaty joq. Bul jerden qýylmaǵanymda, seni áste tastap shyqpas edim», – dep qamyqqan bolatyn. Jaratýshy Iemiz súıikti qulynyń kóńilin kóterip, osyǵan baılanysty «Qasas» súresinde bylaı dep qýantady: «(Ýa, Muhammed!) Saǵan Qurandy (oqýdy, basshylyqqa alýdy hám adamzatqa jetkizýdi) paryz qylǵan Alla seni qaıtar jerińe (ıaǵnı kezinde tárk etýge májbúr bolǵan qasıetti Mekkege) sózsiz (aıqyn jeńispen) qaıtarady».

Aqıqatynda, ár azamattyń óz elin jaqsy kórýi – shynaıy ımandylyqtyń kórinisi. Bul jaqsy kórýdiń jalań ultshyldyqtan, jershildikten aıyrmasy jer men kókteı. Osy oraıda, asyl dinimizde kórsetilgendeı, árbir musylman balasynyń týǵan jer aldyndaǵy, Otan aldyndaǵy birqatar boryshy baryn bile júrgeni abzal.

Birinshisi, Otanyna árdaıym duǵa jasaýy kerek. Alladan týǵan elińniń, Otanyńnyń amandyǵyn, abattylyǵyn tileý – Paıǵambar (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) salǵan súnnet joly. Alla elshisi týǵan jerin, elin erekshe jaqsy kórgen. Aǵaıyn-týys, el-jurtyn tıtteı jamandyqqa qımaǵan. Barlyǵynyń izgilik jolyn ustanyp, eki dúnıeniń baqytyna jetýi úshin tynbaı úgit júrgizip, qyzmet etken.

Paıǵambarlar atasy Ibrahımniń (ǵ.s) Mekke qalasy úshin duǵa jasaǵany Quran bylaısha baıandalady: «Sol kezde Ibrahım: «Ýa, Rabbym! Bul jerdi qaýipsiz, beıbit shahar qylǵaısyń. Bul jerdiń halqyna, aralaryndaǵy Allaǵa hám aqyret kúnine ıman keltirgenderge túrli jemis-jıdek, kókónisterden rızyq bergeısiń!» dep jalbaryndy» («Baqara» súresi, 126-aıat).

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) da Mádına qalasyna jetip, qonystanǵannan keıin bylaısha duǵa etken edi: «Ýa, Rabbym! Mekkeni jaqsy kórgenimizdeı, tipti odan da qattyraq Mádınany jaqsy kórgize gór. Kásipterimizge, tarazylarymyzǵa bereke ber» (Buharı).

Ekinshisi, Otanynyń rýhanı hám materıaldyq turǵyda damýyna úles qosýy kerek. Mysaly, Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Qııamet qaıym bolýǵa bir sát qalyp, qoldaryńda kóshet bolsa, sony otyrǵyzýǵa úlgerip qalyńdar», – dep ósıet etedi. Demek, adam balasy ómiriniń sońyna deıin qorshaǵan ortaǵa degen mahabbatpen ómir súrip, óshirilmeıtin izin qaldyryp ketýi kerek.

Úshinshisi, týǵan jerde arsyzdyq pen buzyqtyqtan shyǵarýdan saqtaný. Alla Taǵala Quranda: «(Alla paıǵambarlaryn jiberý arqyly) jer betin túzep, jónge keltirgennen keıin, onda búlik shyǵaryp, buzǵynshylyq jasamańdar» («Aǵraf» súresi, 56-aıat) dep eskertedi.

Árbir adamnyń ózi ómir súrip jatqan jerdi qorǵaýy – óz janyn, mal-múlkin, ata-anasyn jáne perzentterin qorǵaýmen teń. Bul is arqyly adamnyń orasan saýapqa keneletindigin Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaısha jetkizedi: «Mal-múlkin, janyn, dinin jáne otbasyn qorǵaý jolynda dúnıeden ozýy – Alla jolynda jan tapsyrǵanmen birdeı» (Tırmızı).

Adamnyń otanyna qııanat jasaýy, ata-anasy, perzentteri jáne týystarynyń qadir-qasıetine jete almaýy, olardy oılamastan, týǵan jerge qarsy qarý kóterýi úlken kúná bolyp sanalady. Ókinishke qaraı Otan qundylyǵyn túsinbesten, jalań uranǵa senip, eldi tárk etý, ıaǵnı hıjret jasaý kerek degen negizsiz pátýalarǵa súıenip, berekeli ómir súrip jatqan halyqty ábigerge salýshylar da tabylyp jatady. Olar ártúrli saıası oıyndardyń qurbany bolyp qalǵanyn kesh túsinýde.

Otannyń irgesi myqty bolý úshin onyń ishki birligi berik bolý kerek.  Anyǵynda Alla Taǵala quldaryn birlikke úndeıdi. Sondaı-aq bergen nyǵmetin eske alyp, beıbitshilikti baǵalaýdy nusqaıdy. Al qoǵamnyń tynyshtyǵyn buzatyn búlik pen iritki salýshylyqqa Alla Taǵala qatań túrde tyıym salady. Qasıetti Quranda bul másele jaıynda mynadaı aıat keltirilgen: «Búlik shyǵarý adam óltirýden de beter» («Baqara» súresi, 191-aıat). Al Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Bólinýshilikke jol ashqandar bizden emes», – deıdi.

Iá, Otandy shyn súıgen adam búlikke emes, áýeli birlikke qadam basady. Birlikti qalaǵan adam «jıhad» dep sońyna jetelegen jalań urannan saqtanady. Otanyn súıgen adam eline qyzmet etýdi ózine qasıetti borysh sanaýy tıis. Elimizdiń erteńi úshin, jerimizdiń beıbitshiligi úshin duǵa jasap, táýelsiz memleketimizdiń gúldený jolynda qoldan kelgenshe úles qosýymyz qajet. El birligine, qoǵam tutastyǵyna syzat túsiretin keleńsiz jaǵdaılarǵa jol bermeı, kórkeıip-gúldenýine atsalysýǵa asyǵaıyq!

 

Erbolat JÚSIPOV,
Nur-Sultan qalasynyń jáne «Áziret Sultan» meshitiniń Bas ımamy

 «Munara» gazeti, №9, 2020 jyl

Pіkіrler Kіrý