QADIR TÚNI - 2024. QASIETTI TÚNDE QANDAI AMALDAR JASAǴAN ABZAL?

2024 jyly Qadir túni sáýir aıynyń 5-nen 6-na qaraǵan túnge sáıkes kelip tur. Qadir túniniń máni men qasıetti túni isteý kerek?

Qadir túniniń máni nede?

Qadir túni arab tilinde Lıaılıatýl-Kadr nemese Al-Kadr dep aıtylady. Maǵynasy "qasıetti, qadirli, qudiretti, mańyzdy tún" degendi bildiredi. Qadir túninde Muhammed paıǵambarǵa Jábireıil perishte kelip, Qurandy bergen dep sanalady. Bul Ramazan aıynyń aıaǵy, ıaǵnı on túniniń biri bolǵan. Oraza aıynda myń aıdan da qadirli tún bar ekeni aıtylady. Bul tún Qadir túnine sáıkes keledi. Qadir túni týraly Quran Kárimniń "Qadir súresinde" de aıtylǵan.

Quranda Qadir túni orazanyń sońǵy on túniniń birinde ekeni aıtylǵan, biraq naqty kúni aıtylmaǵan. Bul túni perishteler jerge túsip, bereke ornaıdy dep sanalady. Perishtelerdiń jerge túsýi Qadir túniniń mańyzdy ekenin kórsetedi.

Qadir túniniń artyqshylyǵy nede?

Bul túnniń artyqshylyǵy jóninde Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi: 

"Qadir túni myń aıdan da qaıyrly".

Paıǵambarymyz:

"Kim Qadir túnin ımanmen jáne saýap tilep, (namazda) turýmen ótkizse, ótken kúnálary keshiriledi", - deıdi.

Ánas ıbn Málik bylaı dep aıtqan:

"Ramazan kelgende Alla Elshisi: "Rasynda, senderge bul aı keldi! Onda myń aıdan da qaıyrly bir tún bar. Sonda kim ol túni beıqamdyq tanytsa, onyń barlyq ıgiliginen qur qalady. Al onyń barlyq ıgiliginen tek naǵyz maqrum adam ǵana aıyrylyp qalady".

Imam Mýjahıd:

"Qadir túninde jasalǵan amal (namaz, Quran oqý, sadaqa berý) myń aıdyń ishinde jasalǵan amaldan haıyrly" – dese, Hafız Ibn Rajab: "Qadir túnin jiberip alǵandarymnyń ornyn tolyqtyrý úshin qoldanamyn, óıtkeni bul tún tutas ómirge teń keledi ǵoı!" - degen.

Qadir túninde ne isteý kerek?

Qadir túni bastalǵanǵa deıin tolyq dáret alǵan jón, sonymen qatar, teris oılardan jany men júregin aýlaq ustaǵan durys. Osy túnde jasaǵan kúnálar úshin keshirim surap, ókinip, kóp duǵa etken jón. Qulshylyq jasap, saýapqa keneletin eń utymdy ýaqyt - qadir túni. Sonymen qatar, Quran oqyp, maǵynasyn túsinip, dinı bilim alǵan abzal ekeni aıtylady. 

Qadir túninde ne istemeý kerek?

• Zııan nárselerden aýlaq bolǵan jón;
• Dinde ruqsat etilmegen nárselerdi isteýge bolmaıdy. Mysaly, ishimdik ishýge bolmaıdy;
• Bireýdiń syrtynan ǵaıbat aıtýǵa, bos áńgimege úıir bolýǵa bolmaıdy;
• Urysýǵa, bireý týraly jaman nárse aıtýǵa bolmaıdy;
• Fılmder men oıyn-saýyq baǵdarlamalaryn kórip, ýaqytty bos ótkizýge bolmaıdy.

Qadir túni uıyqtamaý shart pa?

"Ramazan orazasyna qatysty pátýalar" kitabynda Qadir túnin barynsha qulshylyqpen ótkizgen durys ekeni, biraq uıyqtamaı ótkizý shart emesi jazylǵan. Sebebi Aısha anamyz:

"(Alla Elshisi) tań atqansha túndi (barlyq bóligin) namazben ótkizgen emes"[1], - deıdi.

Sondyqtan musylman adam barynsha osy túndi qulshylyqpen ótkizip, saýaptan qur qalmaýǵa tyrysýy qajet. Al sharshasa kishkene tynyǵyp, keıin ary qaraı qulshylyǵyn jalǵastyrýdyń oqasy joq.

Qadir túni qandaı amal jasaǵan abzal?

Qadir túninde musylmandar jamaǵatpen jergilikti meshitterde ımamdardyń ýaǵyzdaryn tyńdap, kókeılerinde júrgen suraqtaryna jaýap alyp, izgilikti amaldardy úırenip, tań sáresine deıin qulshylyqpen ótkizgeni durys. Qadir keshin keıbir azamattardyń densaýlyǵyna, t.b. jaıttarǵa baılanysty óz úılerinde qarsy alýlaryna da bolady. Jalpy, bul rýhanı kesh - adamzat balasyn birlikke, baýyrmaldyqqa, ata-anany qurmetteýge, otbasy múshelerimen jaqsy qarym-qatynasta bolýǵa shaqyratyn kesh.

• Sol kúni aýyzasharda meılinshe kóbirek duǵa-tilek etý;
• Qadir túninde kóbirek Quran oqyp, saýap alýǵa tyrysqan abzal;
• Quptan namazynda 20 bas taraýıh namazyn oqý;
• Qadir túni keshinde tań atqanǵa deıin tórt rákát nápil namazyn oqý;
• Táspi tartý;
• Qadir keshinde "Tahajýd", "Qajet" namazdaryn 4 bas etip oqýǵa bolady.

Qadir túninde oqylatyn tańdaýly duǵalar

Qadir túninde oqylatyn duǵa:

"Allahýmma ınnáká ǵafý ýn týhıbbýl ǵafýá, fáǵfý ánnı!" - qazaqsha maǵynasy: "Ýa, rabbym! Rasynda, sen keshirimdisiń, keshirýdi jaqsy kóresiń. Endeshe meni de keshire gór".

Alladan jan baılyǵyn ári materıaldyq baılyqty suraıtyn duǵa:

"Allahýmma, ınnı asáalıýkal-Hýda, ýa týqa, ýal-afafa ýalǵına" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla, rasynda, men senen seniń basshylyǵyńdy, taqýalyqty, (kúnádan jaman qylyqtardan) páktikti jáne baılyqty suraımyn".

Alladan amandyq suraıtyn duǵa:

"Allahýmma ınnı ás-álýkál-afýa ýál-afıátá fıd-dýnıa ýál-áhırah. Allahýmma ınnı ás-álýkál-afýa ýál-afıátá: fı dınıýá dýnıa-ıa ýá áhlı, ýá málı. Allahýmmas-týr aýratı ýá ámın raýatı Allahýmmah- faznı mın báını ıádáııa ýá mın halfı, ýá an ıámını ýá an shımálı, ýá mın fáýqı, ýá áýzýbıazamátıká an ýetala mın tahtı"- qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla! Senen men (osy) dúnıe jáne aqyrette jarylqaý men esen-amandyqty tileımin. Ýa, Alla! Senen men dinimde, turmys-tirshiligimde, otbasym men mal-múlkimde jarylqaý men esen-amandyq tileımin. Ýa, Alla! Meniń ábúıirimdi Óziń búrkep qoıǵaısyń, meni qoryqynyshtan aman etkeısiń. Ýa, Alla! Meni aldy-artymnan, oń jaq-sol jaǵymnan jáne tóbemnen de Óziń saqtaǵaısyń! Sondaı-aq kenetten qııanatqa ushyrap, ólip ketýden Óz ulylyǵyńnan pana suraımyn!".

Shıpa suraý duǵasy:

"Ánn-nıı más-sá-nı-ıád-dýr-rý ýá áńń-tá ár-há-mýr-roo-hı-mıın" - qazaqsha maǵynasy: "Maǵan bir páleket keldi. Al Sen Meıirim etýshilerdiń eń Meıirimdisisiń". 

Keshirim suraıtyn duǵa:

"Allahýmmá, ınnı zalámtý náfsı zýlmán kásıran ýá lá ıaǵfırý-z-zýnýbá ıllá Ántá. Faǵfır lı máǵfıratán mın ındıká ýárhamnı, ınnáká Ántá-l-Ǵafýrý-r-Rahım!" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla! Shyn máninde, men ózime asa kóp zulymdyq jasadym. Kúnálardy keshiretin Ózińnen basqa eshkim joq. Óz jarylqaýyńmen meni keshir de, maǵan raqym et. Rasynda, Sen asa Jarylqaýshy, erekshe Raqymdysyń!".

Qaryzǵa, ýaıymǵa batqan kisiniń duǵasy:

"Allahýmmá ınnı á'ýzý bıká mın ál-hámmı ýál-hazánı, ýál-ajzı ýál-kásálı, ýál-býhlı ýál-jýbnı, ýá dalá'ıd-dáını ýá ǵalábátır-rıjál" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla! Rasynda, men Saǵan ýaıym-qaıǵydan, álsizdik pen jalqaýlyqtan, sarańdyq pen qorqaqtyqtan, qaryzdyń aýyrtpalyǵynan ári adamdardyń jábirleýinen sıynamyn".

Allanyń razylyǵyn suraıtyn duǵa:

"Allahýmma ınnı ás-álýká sıhhatán fı ımánı, ýá ımánán fı hýsnı hýlýqın, ýá nájáhán ıátbáýhý fáláhýn, rahmátán mınká ýá afıátán mınká, ýá máǵfıratán ýá rıdýáná" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla! Shynaıy ıman, ımandy kórkem minez, artynan baqyt ilesken tabys, Senen keletin meıirim jáne jarylqaý, keshirim jáne razylyǵyńdy suraımyn.

Alladan kómek suraıtyn duǵa:

"Allahýmma áslıh lı dınıl-lázı hýýá ısmátý ámrı, ýá áslıh lı dýnııa-ıallátı fıhá mááshı, ýá áslıh lı áhıratıl-látı ıláıhá máadı, ýájalıl-háıatá zııadatán lı fı kýllı haırın, ýájalıl-máýtá rahatán lı mın kýllı shárr. Ýá Rabbı áınnı ýá lá týın aláııa ýánsýrnı ýá lá tánsýr aláııa, ýáhdını ýá ıássırıl-hýdá lı" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla! Isterimniń qorǵaýshysy bolǵan dinimdi, ómir súretin dúnıemdi, qaıtyp oralatyn aqyretimdi túzegeısiń. Ómirimdi izgi amaldardy kóbeıtý, al ólimimdi barlyq jamandyqtan demalý qylǵaısyń. Ýa, Rabbym! Maǵan kómektese gór jáne maǵan qarsy kómektespegeısiń. Meni jeńiske jetkiz jáne bireýge jyǵyp berme. Meni týra jolǵa sal jáne týra joldy maǵan jeńil qylǵaısyń".

Kedeılikten, jaman minezden syıyný duǵasy:

"Allahýmma áslıh lı dını ýá ýássı lı dárı, ýá bárık lı fı rızqı. Allahýmma ınnı áýzý bıká mınál-qasýatı ýál-ǵaflátı ýáz-zýllátı ýál-máskánátı, ýá áýzý bıká mınál-kýfrı, ýál-fýsýqı ýásh shıqaqı ýás-sýmatı ýár-rııa-ı ýá áýzý bıká mınás-sýmmı ýál-býkmı ýál-jýzámı ýá sáı-ııl-ásqam" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Alla! Meniń dinimdi durys, úıimdi keń, rızyǵymdy berekeli qylǵaısyń. Ýa, Alla! Qatygezdikten, beıqamdyqtan, qorlyqtan jáne kedeılikten Ózińe syıynyp, pana suraımyn. Ýa, Alla! Kápirlikten, pasyqtyqtan, maqtanshaq- tyqtan, sumǵadan jáne rııadan Ózińe syıynyp, pana suraımyn. Ýa, Alla! Kereń, saqaý, alapes bolýymnan jáne jaman aýrýlardan Ózińe syıynyp, pana suraımyn".

Eki dúnıe ıgiligin suraıtyn duǵa:

"Rabbánáá áátıná fıd-dúnııa hasanatán, ýa fıl-aahıratı hasanatán, ýa qınáá 'azábán-nár" - qazaqsha maǵynasy: "Ia, Rabbymyz! Bizge bul dúnıede de jaqsylyq ber, aqyrette de jaqsylyq ber jáne bizdi tozaq azabynan saqta!".

Ata-ana úshin jasalatyn duǵa:

"Rob-bır-hám-hý-máá-ká-máá rob-bá-ıáá-nıı so-ǵıı-roo" - qazaqsha maǵynasy: "Rabbym, Meni kishkentaıymnan baǵyp, tárbıelep ósirgenińdeı olarǵa meıirim et!".