QARA ShAŃYRAQTYŃ QASIETI KEMIMESIN!

07 qyrkúıek 2023 3315 0
Оqý rejımi

Qazaq halqy jeti ataǵa tolmaı qyz alysyp, qyz berispeı, neke saltymen qan tazalyǵyn saqtasa, «Qara shańyraq» uǵymy arqyly ulttyq ıdeologııalyq birliktiń irgetasyn qalady. Osy birlik búginge deıin jalǵasyn taýyp, ár qazaq otbasynyń bosaǵasy berik, shańyraǵy bıik bolýyna ulttyq dúnıetanym turǵy­synan qyzmet etip keledi.

Qazaq uǵymynda qara shańy­raq (úl­ken úı dep aıtylady) týys-tý­ǵandy tatýlyqqa shaqyratyn be­rekeniń besigi, baba rýhyn ur­paqtan-urpaqqa jetkizetin tylsym kúsh sińgen qasıetti orda sanalady. Zattyq muradan bas­taý alyp, sońy rýhanı muraǵa, ulttyq qundylyqqa aınalyp kete bergen qasıetti qara sha­ńyraq áý basta bir otbasynyń shańyraǵy bolsa, keıin bir áý­lettiń, bir rýly eldiń, bir taı­panyń pir tutar túp qazyǵyna aı­nalady. Bylaısha aıtqanda, tabıǵattyń zańy boıynsha tamyrdaı taramdalyp, bólinip kóbeıe beretin adam balasynyń kindigi eki-aq nársege baılaýly desek, onyń biri – týǵan jer, endi biri – osy qara shańyraq.

Qazaqtyń urpaq tárbıesi qara shańyraqta ananyń aq súti men áldıi, ákeniń aqyly men ámiri arqyly qalyptasady. Qazaq saltynda áke-sheshe balany kámelet jasyna tolǵansha baǵyp-qaǵýǵa jaýapty bolsa, bala eseıgende áke-sheshesin qarap-kútimdeýge, uldyń bireýi ákesiniń ornyn basyp, shańyraqtyń tútinin tútetýge mindetti. Úıdiń uıabasary atalatyn bul jaýapkershilikti jumys kóbinde kenje uldyń moınyna júkteledi, keıde bul tańdaý úıdiń úlken ulyna nemese ortanshysyna da túsip jatady.
Qazaq saltynda bala kóter­megen áıelder urpaǵy ósip-óngen qara shańyraqqa baryp dám tatyp, sol shańyraqtaǵy kóp bala kótergen áıeldiń kıimin yrymdap kıetin ádet bolǵan. «Osy shańyraqtyń, úlkenderdiń jolyn bersin» dep tilek tilegen. Uzaq jolǵa attanarda qara shańyraqtan dám tatyp, úlkenderden bata alyp attansa, jańa túsken kelin, eń áýeli, shańyraqqa sálem jasap qurmetin bildiredi.

Qara shańyraq dástúr jal­ǵas­tyǵynyń arqasynda qartta­rymyz qaraýsyz dalada qal­maǵan. Qaratuıaǵynan hal ketkende qaıyr tilep, kómek surap, eshkim­ge jalynbaı, balalarynyń qolyn­da baqytty turmys ót­kiz­gen. Onan da mańyzdysy, aldyńǵyǵa murager, keıinge buı­dager bolǵan jeteli urpaqtyń qara shańyraqty qasterleýiniń arqasynda qazaq dalasynda qarttar úıi bolmaǵan. Qazir osy dástúr qandaı deńgeıde? Búgingi sútkenjeler óz shańyraǵynyń tútinin túzý ushyryp, ata dástúrdi ardaqtap júr me? Árıne, jalpy jaqtan aıtqanda, bul dástúrimiz áli de óz jalǵasyn taýyp keledi.
Deıturǵanmen, jastarǵa aqy­lyn aıtyp otyratyn altyn kó­kirek qarttardyń qatary sıregeli qasıetti shańyraqtyń qymbatyn bireýimiz bilsek, bireýlerimiz baǵalaı almaı júrmiz. Ata-ana­synyń qan-terimen oqýyn oqyp, qyzmetke ilingen soń, «jetken qyz tórkinin tanymas» degendeı, ata-anasynan teris aınalatyn aqylsyz ul da, ata-enesimen birge turǵysy kelmeıtin órkókirek kelinder de kóp. «Áke-shesheńdi baqpaımyn» dep ólmeli shal-kempir úshin sharmaıaqtasyp, shańyraǵyn shaıqaltyp jatqan jastar da jetedi. Qartaıyp qaý­saǵanynda qara shańyraǵyn ama­nattaǵandy qoıyp, kári janyn qoıarǵa jer tappaı, Qarttar úıin jaǵalap júrgen ata-analar da tabylady. «Qartaıǵanda uldyń qabaǵyna, kelinniń dastarqanyna qarap otyratyn shamamyz joq, zeınetaqymyz ózimizge jetedi, jaǵdaıymyz ketip jatsa kútýshi alarmyz» dep balalaryn bólek shy­­ǵaryp, ekeýi ǵana ońasha otyr­ǵan ata-ájeler de kezdesedi.

Ár ulttyń ózine tán otbasylyq dástúri bar. Sol otbasylyq dástúr, joǵaryda aıtqanymyzdaı, ýaqyt uzara kele bir óńirdiń, bir ulttyń, kerek deseńiz, bir memlekettiń otbasylyq ádet-ǵurpyna aınalady. Máselen, Amerıka, Italııa, Frantsııa, Germanııa sııaqty elderde qazaq ulty sııaqty áke-sheshesi ólgenshe balasynyń otbasyna járdemdesetin nemese balasy qartaıǵan áke-sheshesin baǵýǵa mindetti emes. Kerisinshe, bala kámelet jasyna tolǵan soń óz kúnin ózi kóredi, ata-anasy óz jıǵan-tergenin ómirin maǵynaly ótkizýge jumsaıdy. Otbasynda áıeldiń desi ozǵan qytaı qarttary jıǵan-tergenin balasyna beredi, eger ata-anasynyń jıǵan múlki bolmasa, áıeliniń qabaǵyna qaraýdan asa almaıtyn qytaı jigitteri olardy tastap ketedi. Sondyqtan da qytaıdyń qarttary zeınetke shyqsa da, qoqsyq aqtaryp dúnıe jınaýǵa májbúr. Qazir Qytaıda uldan góri qyzdy jaqsy kórý, qyzdyń ornyn bıik sanaý kúsheıip barady. «Uldan góri qyz ata-anasyna qaraılasady, kúıeýi ekeýi bizdi baǵady» dep qaraıdy. Bul jaǵdaı Qazaqstanda da joq emes sekildi. Irgedegi orystan juqty ma, joq erkekterden des ketti me, kim bilsin, arystandaı uldary bar ata-analar qyz-kúıeýiniń qolynda turýǵa májbúr bolatyn jaǵdaı da kóbeıip keledi.

Munyń túbi qazaqtyń qara shańyraq dástúriniń úzilýine nemese qara shańyraqtyń qyz arqyly basqa áýletke ótip ketýine sebep bolyp jatyr. Al dástúr boıynsha atam qazaq qyzyn qutty uıasyna qondyrýǵa asyqqan. Sodan bas­tap ol – basqa áýlettiń, basqa sha­ńyraqtyń adamy. Ol aınalyp kelip ata-anasyn baǵýǵa mindetti emes. Áke-sheshesinen enshi de almaıdy, bar múlki – jasaýy. Bylaısha aıtqanda, ol óziniń ata-anasyn emes, ata-enesin syılap, baǵyp, kútimdeýge mindetti.

Damyǵan elderde qarttardyń balasyn bólek shyǵaryp jiberip, óz kúnin ózi kórýi qoǵamdyq saq­tandyrý túzimniń kemeldiligi, qarttardyń Ekonomıkalyq jaqtan táýelsizdiginiń belgisi sanalady eken. Qazaqstanǵa da osy kózqaras dendep kirip ketpese de, balalardan ońasha otyrýdy ańsaıtyn ata-áje de az emes. Bul da, joǵaryda aıtqanymyzdaı, qoǵamdyq saq­tan­dyrý túzimniń tıimdiligi dep aıtýǵa bolady. Alaıda bul jerde ata-ájelerimiz ulttyq dástúr men urpaq tárbıesindegi ózderiniń ornyn eskerýsiz qaldyryp otyr.

Qazaqtyń qaı balasy ata-apa­synyń tárbıesin kórmedi deısiz?

Qazaqtyń qaı balasy ata-apa­synyń tizesine súıenip otyryp ertegi, keleli keńes tyńdap óspedi?

Jas otaýlardyń tuńǵyshynyń kóbi «ata-apasynyń balasy» bolyp erjetken joq pa?

«Aýylyńda qart bolsa, jazyp qoıǵan hatpen teń» degendeı, qazaqtyń kóp tálim-tárbıesi ata-ájeniń aýzymen nemere, shóberelerimizdiń qulaǵyna jetti. Ata-ájelerdiń arqasynda nemerelerdiń dili de, tili de taza bolǵan joq pa?

Osy turǵydan alǵanda, jas otaý­­lardyń qarttarmen bir­ge turýdy aýyrtpalyq sanaýy nemese qarttardyń jastardan bólek otyrýy ulttyq tár­bıe­mizdiń álsireýine, onyń sońy ba­lalarymyzdyń meıirimsiz, eseıgende áke-sheshesine qaramaıtyn bezbúırek bolýyna apara jatyr. Tútini bólektiń tárbıesi de bólek. Búgin sen balańnyń kózinshe ata-anańdy qaraýsyz qaldyrsań, «balapan uıadan neni kórse, ush­qanda sony iledi», erteń óziń de áke-shesheń sııaqty qaraýsyz qa­latynyńa kúmánsiz sene ber.

Bul jóninde halyq arasynda mynadaı ańyz bar:

 Ertede bir jigittiń ákesi ábden qartaıǵan shaǵynda «ákem endi eshteńe isteı almaıdy, beker maǵan masyl bolady, ózi de qınalady. Odan da erterek ólip qalsyn» dep darııaǵa tas­tap jiberipti. Kúnderdiń birinde ákesin darııaǵa tastaǵan myqty da qartaıypty. Saqalynan sýy aǵyp, málkildep otyrǵan ony azamat bolǵan balasy dál ózi sııaqty sheshim jasap, darııaǵa qaraı alyp júripti. Darııanyń jaǵasyna barǵanda «áke, aıtaryń bar ma?» dep suraǵan balasyna ákesi: «Balam, men osylaı ólýge tıistimin. Sebebi men de jas kúnimde ákemdi sýǵa aǵyzyp jiberip edim, endi, mine, sol qatygezdigim aldymnan shyqty. «Ógizge týǵan kún bu­zaýǵa da týady». Sen búgin meni sýǵa aǵyzyp óltirseń, erteń seni de balańnyń solaı óltiretinin esińnen shyǵarma» depti. Ákesiniń bul sózin oı eleginen ótkizgen balasy «joq, munym bolmaıdy eken, men búgin ákeme ne istesem, erteń balam maǵan sony isteıdi eken» degen aqylǵa kelip, ákesin ómir boıy baǵyp, óz bosaǵasynan o dúnıege attandyrypty. Obaly ákeniń ákesine istegen qamqorlyǵyn kórip ósken balalary keıin ol qartaıǵanda, alaqandaryna salyp baǵypty-mys. Demek, erteń balamnyń aldynda kemseńdeımin degen adam, búgin óz balasynyń aldynda ata-anany qalaı syılaýdyń úlgisin kórsetsin. Ákeni, áke shyqqan qara shańyraqty qasterlesin. Mine, bul – bizdiń ulttyq tárbıemizdiń irgetasy.

Qara shańyraqtyń qasıeti týraly «siz ne aıtasyz?» dep qazaqtyń dala zańyn, ulttyq dástúrin kóp zerttegen zańger Talǵat Omar aqsaqalǵa suraý qoıǵanymyzda, bylaı dedi: «Bul taqyryp óte mańyzdy. Sebebi bul – bizdiń ulttyq ıdeologııamyzdyń tamyry. Aǵashty kesseń de, tamyry saý bolsa, qaıta kókteıdi. Qazir sol tamyr qıylyp barady. Qara shańyraq – bir otbasynyń quty, áýlettiń ósip-óngen tamyry. Osy tamyrdan aıyrylǵan soń, áke-sheshesin qurmettemeıtin, ultyn, Otanyn oılamaıtyndar kóbeıdi. Qazir azamattyq qoǵam quramyz dep entigip júr. Menińshe, qazaq sol azamattyq qoǵamdy baıaǵyda quryp, ony qara shańyraq uǵy­my arqyly búginge jetkizdi. Qa­zaqtyń ulttyq tárbıesiniń túp tamyry bolǵan qara shańyraq qashanda qasterleýge laıyq. Máselen, men on aǵaıyndymyn. Úıdiń ekinshi balasy edim. Qara shańyraqty men bastym. Sheshem erte qaıtys boldy, al ákemdi 33 jyl baǵyp, óz bosaǵamnan shyǵardym. Qazir ózim de ul men kelinniń qolynda, nemeremniń qyzyǵyna toımaı otyrmyn. Qarttardyń óz qara basyn kúıt­tep, balalardan bólek, nemereden alys otyrǵanyn da qup sanamaımyn. Ata-ájeniń tárbıesin kórgen nemere salıqaly bolyp erjetpeı me?! Onyń ústine, qa­ra shańyraq qut retinde túrki qa­ǵanatynan beri jalǵasyp keledi. Bul – aradaǵy qut-yrys, baılyq emes, ol urpaqqa kúsh be­retin tylsym Energııa. Bylaısha aıtqanda, qara shańyraqta babalar rýhyn bizge jetkizetin tylsym kúsh bar. Jigitke qýat beretin eki kúshtiń biri – kindik qa­ny tamǵan týǵan je­rinen alatyn Energııasy bolsa, endi biri – osy qara shańyraqtan alatyn qasıet. Buǵan áste nem­quraıdy qaraý­ǵa bolmaıdy.

Sońǵy jyldary Germanııada «Ata-ájeler arendasy» saýdasy qarqyn aldy. Bul saýdany qyzdyrǵandardyń kóbi – jas otaýlar nemese jalǵyzbasty ata-ana. Olar ózderiniń áke-sheshesi joq bolsa da, balalaryn úlkenderge meıirimdi, úlkendermen ońaı til tabysatyn etip tárbıeleý úshin ózgelerdiń ata-ájelerine azyraq aqsha tólep, olardy óz úıine úne­mi kelip turýǵa, kishkentaı balasymen áńgimelesip, olardy tár­bıeleý jumysyna qol ushyn be­rýge usynys etedi. Buǵan kúni boıy tórt qabyrǵaǵa qamalyp, zerigip otyrǵan ata-ájeler qýana kelisken. Nátıjede, qarttar qu­lazýdan qutylsa, balalar qarttardyń meıirimine bólenip, olar­dan kóp tálim-tárbıe alǵan. Ba­la tárbıeleýdiń, qarttardy qulazýdan qutqarýdyń mundaı tásili erteń jalpy dúnıege taralýy múmkin. Al biz she? Urpaq júregine ulttyń uly qasıetin egetin eń qasterli adamdardy jaýtańdatyp, qarttar úıine jibere bastadyq nemese oty bó­lek, óz kúnin ózi kórip júr.

Qysqasy, qara shańyraqty qasterleý, ata-anany baǵyp-qaǵý – san ǵasyrdyń synaǵynan ótken asyl dástúrimiz. Árıne, qazirgi naryq zamanynda qyzmet, kásip jaǵdaıymen ata-anadan alys­ta, qara shańyraqtan shalǵaıda júrý sharasyzdyqtyń isi desek te, qara shańyraq aldyndaǵy jaýapkershilik, ata-ana aldyn­­daǵy perzenttik borysh kún­kó­ristiń qamymen ólshenbeıdi.

 

Qalıaqbar ÚSEMHANULY

Pіkіrler Kіrý