QAZAQTYŃ BALANY KÚMIS SALǴAN SÝǴA TÚSIRÝ ǴURPY
Balany kúmis salǵan sýǵa túsirýi – qazaq halqynyń kóne dástúrli ǵuryptarynyń biri. Bul ǵuryptyń negizgi sebebi – balany kózge kórinbeıtin zulym qara kúshterden, kóz tııýden, aýrý-syrqaýdan qorǵaý jáne onyń ómiriniń uzaq ári baqytty bolýyn tileý. Kúmis – qazaqtar arasynda tazalyq pen páktiktiń sımvoly bolyp sanalady, sonymen qatar onyń shıpaly qasıetteri bar dep esepteledi. Bul ǵurypty bilý úshin mynaǵan oı aýdaryńyz.
1. Tazalyq pen páktik sımvoly: Kúmis tabıǵı túrde bakterııaǵa qarsy qasıetterge ıe jáne ony kóne zamannan beri medıtsınada emshiler kıeli jáne qasıetti dárý zat retinde paıdalanyp kelgen. Qazaqtar kúmistiń osy qasıetin eskere otyryp, ony tazalyq pen páktik sımvoly retinde qabyldaǵan. Sábı balanyń boyna sulýlyq, qýattylyq, páktik, kıelilik qasıetterin darytady dep uıǵarǵan.
2. Qorǵanys: Kúmis sýyna shomyldyrý arqyly balaǵa kóz tııýden jáne basqa da zulym kúshterge qarsy qorǵanys bolady dep sengen. Bul ǵurym dinı senimdermen de tyǵyz baılanysty.
3. Shıpaly qasıet: Kúmis sýdyń shıpaly qasıetteri týraly halyq arasynda senim bar. Bul ǵurypta kúmisti sýǵa salyp, sodan keıin balany sol sýǵa shomyldyryp, onyń densaýlyǵyn jaqsartý jáne aýrýlardan saqtaý maqsatynda qoldanylǵan. Kúmis sýyna shomyldyrǵan balaǵa jyn-jybyr jolamaıdy, shaıtan jýymaıdy, tuq kóz tımeıdi, suq til ótpaıdi, qarǵys darymaıdy. Balanyń táni tazaryp, terisi maıdalanyp. Jup-jumsaq bolady. Óskende mizezi kúmisteı salmaqty bolady dep yrym etedi.
4. Jańa ómirge bastaý: Balany kúmistiń sýyna túsirý jańa ómirdiń bastalýy, taza ári pák ómirdiń sımvoly retinde qarastyrylǵan. Bul ǵuryp balanyń bolashaqtaǵy ómiri baqytty ári sátti bolsyn degen tilekpen oryndalǵan. Osylaısha, balany kúmistiń sýyna túsirý ǵurpy qazaq halqynyń kópǵasyrlyq tájirıbesine negizdelgen jáne ony qorǵaý, shıpalaý, tazartý, jáne jańa ómirge jol ashý maqsatynda qoldanylǵan.
5. Orta ǵasyrlarda kúmis qasyq, kúmis bizderdi kóp paıdalanǵan. Kúmis ýdy qaıtarady. Tamaqqa ý qosqanda qosyp qastyq jasaǵanda, kúmis qasyqty ne kúmis bizdi tamaqqa batyryp teksergende kúmis sezimtal metall bolǵandyqtan qaraıyp qalady. Soǵan qarap ý dan ýlanyp qalýdan saqtanyp otyrǵan.
Ǵuryptyń rýhanı jáne mádenı máni
1. Rýhanı jáne mádenı mura: Qazaq halqynyń kóptegen dástúrleri sııaqty, kúmistiń sýyna shomyldyrý da urpaqtan-urpaqqa berilip kele jatqan rýhanı jáne mádenı muranyń biri. Ol ata-analardyń óz balalaryn qorǵaýǵa jáne olarǵa barynsha qoldaý kórsetýge degen nıetin kórsetedi. Neke sýyna da altyn emes kúmis júzik salady. Er adamdardyń altyn taqqanynan, kúmis taqqany álde qaıda paıdaly ekenin din ıslam qadisterinde de kóp ýaǵyzdaıdy.
Kúmis syılaý, kúmis áshekeıleý, kúmisten saýǵa berý ejelden kele jatqan qazaq halqynyń dástúrli jáne rýhanı mádenıetiniń máıegi bolyp tabylady. Atam qazaqta”Kúmis satsań, kúlip sat, kıesi barsyn alǵanǵa” degen támsil sóz bar.
2. Qudaıdan tileý: Kóptegen qazaq ǵurpynda Qudaıdan tilek tileýmen baılanysty. Balany kúmistiń sýyna shomyldyrý arqyly ata-analar balanyń bolashaǵyna Qudaıdyń nuryn jáne qorǵaýyn tileıdi. Aq bata berý maqsatynda bul rásimdi oryndaıdy.
3. Áleýmettik baılanys: Bul dástúr týystar men jaqyndardyń bir-birine kúmis júzik, syrǵa, alqa, bilezik syılaý arqyly da óz ara qarym-qatynasyn nyǵaıtýǵa, bir-birine degen senimdi arttyrýǵa yqpal etedi. Balaǵa kúmistiń sýyn daıyndaý jáne shomyldyrý rásimi ádette otbasy músheleri men óz jurty, naǵash júrty, qaıyn jurty, el jurty jáne basqa da jaqyndarynyń qatysýymen ótedi.
4. Jalǵastyrýshy fýnktsııasy: Balaǵa arnalǵan bul rásim ony bolashaqta dástúrler men mádenıetti saqtaýshy retinde tárbıeleýge kómektesedi. Balanyń kishkentaı kezinen bastap ulttyq dástúrlerge jaqyn bolýy onyń ulttyq sana-sezimin qalyptastyrýǵa septigin tıgizedi.
Osy ǵuryp arqyly qazaq halqy óziniń mádenıetine, rýhanı murasyna jáne halyqtyq senimderine degen qurmetin kórsetip, kelesi urpaqtarǵa berýge tyrysady.
Bolat BOPAIULY
