Qurma qandaı dertke shıpa?

02 jeltoqsan 2020 8636 0
Оqý rejımi

Qurma – arabtardyń kúnkórisinde mańyzdy oryn alatyn  ıisi múldem bilinbeıtin biraq  dámi til úıiretin  tátti jemis. Bul jemis tarıhshylardyń aıtýy boıynsha, adamzat tarıhynyń 3500-4000 myń jyl buryn paıda bolǵan desedi. Qurmanyń 500-ge tarta  túri sýbtropıktik jáne tropıktik aımaqtarda taralǵan.

Quran Kárimde de qurma jaıly birneshe jerde baıandalǵan: «Kókten sý túsirgen de – Alla.  Keıinnen sol arqyly ár túrli ósimdikter shyǵardyq. Ol ósimdikten bir jas butaq ósip, bir-biriniń ústine mingesken dánder, masaqtar óndiremiz. Qurma aǵashynan jemis toly salbyrap turǵan butaqtar, buǵan qosa júzim, záıtún, anar baqshalaryn ósiremiz. Bulardyń keıbireýi bir-birine uqsaıdy, keıbiri uqsamaıdy. Alǵash jemis salǵanda jáne tolyq pisken kezinde árqaısysynyń jemisine qarańdar. Kúmánsiz, senetin kópshilik úshin munda kóptegen ǵıbrattar bar»[1].

Adamzattyń ardaqtysy súıikti paıǵambarymyz Muhammed Mustafa (s.ǵ.s) birde sahabalaryna qarap: «Aǵashtar arasynda japyraǵy esh túspeıtin aǵash bar, ol aǵash musylmandarǵa uqsaıdy. Onyń qandaı aǵash ekenin bilesińder me?» – dep suraıdy. Sonda sahabalardyń bári aǵash ataýlaryn ataı jóneledi.  Hadısti jetkizýshi Ibn Omar (r.a.)  ishimnen qurma aǵashy shyǵar dep oılap otyr edim, lezde sahabalar Alla Elshisi jaqsy biledi dedi jamyraı. Sol sátte Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Ol – qurma aǵashy», – dedi[2].

Alla Elshisi (s.ǵ.s.) qurmany qatty unatqan. Máselen, qurma maýsymynda ózine syılyq retinde tartylǵan jas qurmalardy keri qaıtarmaıtyn. Taǵy bir sózinde: «Qurmasy joq úıdiń adamdary anyq ash qalǵany»[3], – dep, qurmanyń Mádınalyq kedeılerdiń kúnkórisinde qanshalyqty oryn alǵanyn baıqatqan.  Shańyraǵynda aılap qazan asylmaǵan ýaqyttardyń ózinde de olarǵa arqaý bolǵan qurma men qara sý edi. Aısha anamyz (r.a.) sol kúnderdi: «Alla elshisi (s.ǵ.s) qaıtys bolǵanda da, qara qurma men qara sýdan basqa eshteńe tappaǵanbyz»[4], – dep eske alǵan. Biraq tek qurma jep kúneltken ýaqyttarda sahabalardyń eshbiri aýrýǵa ushyramaǵan.

Sebebi, qurma jemisi – tek qana azyq emes, san túrli derttiń taptyrmas shıpasy. Qurma adam aǵzasynyń qalypty jumys isteýine qajetti barlyq derlik paıdaly zattarǵa ıe. 

Adamzattyń ardaqtysy Paıǵambarymyz Muhammed Mustafa (s.ǵ.s) bylaı buıyrady: «Áıelderińizge bosanǵannan (nıfas halinde) keıin  qurma jegizińder. Bosanǵannan keıin qurma jegen áıeldiń balasy momyn, jýas bolady. Márııam Isany (ǵ.s) dúnıege ákelgen kezde jegeni tek qurma bolatyn. Eger qurmadan da qaıyrly jemis bolsa, Alla sony jeýin ámir eter edi». Taǵy da aıta ketetin jaıt Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) jańa týylǵan sábıdiń aýyzyna qurma salatyn bolǵan. Sol sábıler – keshegi ótken siz ben biz tanıtyn ǵalym Ibn Abbas sekildi sahaba ǵalymdar. Bul úrdis kúni búginge deıin ádetke aınalǵan.

Qurmanyń medıtsınalyq turǵydan paıdalary

Qurma aıtarlyqtaı qunarly (100 g.-da 277 kkal.), sondyqtan keremet qýat kózi bolyp tabylady. Qurmanyń boıynda kómirsýlar (60-65%), mys, temir, myrysh, kobalt, kalıı, fosfor, kúkirt, bor, alıýmınıı, kadmıı, sonymen qatar tıamın, nıatsın, rıboflavın, folatsın, pırıdoksın, K dárýmeni, taǵamdyq talshyqtar, ftor, selen, pektın jáne amınoqyshqyldardyń 23 túri bar. Ftor tisterdi tisjegiden qorǵasa, taǵamdyq talshyqtar men selen ımmýnıtetti kóterip, qaterli isik pen júrek-tamyr aýrýlarynyń aldyn alsa, kalıı sol júrek pen qan-tamyr aýrýlarynda kómektesedi. Qurma sýyq tıgende (ásirese aǵzanyń shamadan tys álsizdengen jaǵdaıda) kómektesedi; erkektik qaýqardy kóbeıtedi; saryýaıym kezinde, aǵzanyń álsizdenýinde, sozylmaly sharshaý kezinde járdem beredi; baýyrdy, búırekti jáne júıke júıesin bekitedi; ishektegi paıdaly bakterııalardyń ósýin qamtamasyz etedi; qandy nárlendirip, aǵzaǵa aýrýtýdyrǵysh mıkrobtarǵa qarsy turýǵa kómektesedi jáne qyshqyldy teńgerimdi qoldap turady.

Qurma onkologııalyq aýrýlarda, týberkýlezdi emdeý kezinde jáne mı qyzmetin jaqsartý maqsatynda qoldanylady. Aryqtaǵysy kelip, alaıda táttiden bas tarta almaı júrgen adamdar konfettiń ornyna qurma qoldansa bolady, sebebi olardyń táttige qaraǵanda nárliligi az. Ǵalymdardyń zertteýi boıynsha, 10 túıir qurma adamǵa magnııdiń, mystyń jáne kúkirttiń táýliktik mólsherin qamtamasyz etedi.

Bul jemisti shıki túrinde de, keptirilgen túrinde de jeı berýge bolady. Qurmadan salattar, nársý (kompot), desert, tipti bal da daıyndaıdy.

Qurma palmasynyń jemisteri gıpertonıkterge (qan qysymy kóterińki adamdar) asa paıdaly, sebebi qan tamyrynyń tarylýyn baıaýlatady. Qurma Allanyń qalaýymen kúsh-qýatty kóbeıtip, tonýsty arttyrady; kóptegen keselderde kómektesedi; ásirese Ekologııasy nashar aýdandarda turatyn adamdarǵa jeýge keńes beriledi. Ash qarynǵa jelinse ishektegi qurttardy óltiredi. Qurma baýyrdy qýattandyrady, asqazandy tazalaıdy, álsiz búırekti kúshtendiredi. Qurmany sút aralastyryp qalampyr qosyp ishse, ókpeniń qabynýy (Bronhıt) sııaqty tynys joldaryna shıpa. Qurmanyń quramynda tanın kóp bolǵandyqtan dene jaraqattaryn tez jazady. Adamdy aryqtatady, eger kúrishpen birge pisirse semirtedi. Quramynda A E B dárýmederine de baı, almadaǵy temirdiń eki esesi qurmada tabylady. Sol sebepti qan az bolǵan (gemoglobın) kisige kóp jeýine keńes beriledi. Jańa bosanǵan ana úshin taptyrmas jemis, óıtkeni ana sútin kóbeıtedi. Sondaı-aq rak aýrýyna qarsy paıdaly, quramynda mıkrop ataýly  joq birden-bir jemis. Qurma súıekterin úgitip kofe qyp qaınatyp ishse, júıke júıesin tynyshtandyryp demaldyrady. Sonymen qatar bettegi túrli daqtardy (bosanǵannan keıin áıelderde bolatyn jáne kúnge kúıgennen qalǵan daqtardy ketirip bet pishinin qaz qalpynda saqtap, ájimniń tez túsýinen qorǵaıdy. Sonymen qosa Qurmany jatardan aldyn jese sal aýrýyna qarsy óte paıdaly. Kúnimizde medıtsına qurmany bır kúnde eń  kóp degende beseýin jeýge keńes  beredi.

Qurmanyń túrleri

Ájýa qurmasy. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Ájýa – jánnat jemisi. Ol ýlanýǵa qarsy». Buny búgin kúnimizdegi medıtsına ǵylymy da dáleldep otyr. Taǵy bir hadıs shárıfte: «Kimde- kim ash qarynǵa kúnige jeti ájýa qurmasyn jese, sol kúni keshke deıin sıqyr men ýlanýdan qutylady, al eger keshqurym jeti  ájýa qurmasyn jese tań atqanǵa deıin sıqyr men ýlanýdan qutylady»[5], –  degen. Birde sańlaq sahabalardyń biri Sad bın Ábýýaqqas (r.a) Mekkede qatty naýqastanyp qalady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hal-jaǵdaıyn suraı baryp: «Sen júrek aýrýyna shaldyǵypsyń», – dep, Harıs esimdi dárigerdi shaqyrýdy buıyryp, oǵan ájýa qurmasynyń jeteýin súıegimen birge sút nemese maıǵa aralastyryp qoıý kúıinde jegizýin ámir etken[6]. Osydan keıin Sad bın Ábýýaqqas (r.a) jazylǵan eken. Budan baıqaǵanymyzdaı, ájýa qurmasynyń júrekke de em ekenin kórýge bolady.

Báranı qurmasy. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ózin zııarat etip kelgen Abdýlqaıs taıpasynyń adamdaryna sol aımaqtaǵy qurmalardyń túrlerin áńgimelep: «Sizderde ósetin qurmalardyń eń jaqsysy ári eń paıdalysy ash adamdy toıdyryp, kúsh-qaıratty arttyrady, aýrýdy emdep esh aýrý týǵyzbaıtyn – báranı degen qurma». – degen. Abdýlqaıs adamdary elderine qaıtqannan keıin, báranı degen qurmanyń túrin ósirýge arnaıy kóńil bólip, birshama ýaqyttan keıin birjolata qurmanyń osy báranı túrin ósirýge ǵana kóshken[7].  

Sońǵy jyldarda júrgizilgen zertteýler nátıjesinde qurmanyń kóptegen qasıetteri ashylǵan.

Bir sózben aıtqanda, túrli vıtamınge baı, toıymdy ári emdik qasıeti mol qurma – ǵajap jemis. Endeshe, osy ǵajap jemisten dám tatqan saıyn jomarttyǵy sheksiz Jaratýshy ıemizdi eske alyp, shúkirshilik eteıik...

Svetlana Amangeldiqyzy

 


[1] «Ánǵam» súresi, 99-aıat.
[2] Mýslım. Tırmızı.
[3] Ibn Májá.
[4] Buharı.
[5] Mýslım,
[6] Ábý Dáýid,
[7] Ahmad ıbn Hanbal,

Pіkіrler Kіrý