Qurmanyń san túrli paıdasy

14 qańtar 2021 12532 0
Оqý rejımi

Qurma – Quran aıattarynda kóp kezdesetin jemis túri. Iman keltirgenderge Jánnatta ázirlengen nebir dámdi- tátti astardyń ishinde qurma da aıtylady. (Rahman súresi, 68 aıat). Alla Taǵala Quranda erekshe mán bergen bul jemistiń hımııalyq quramyn zerttegen kezde kóptegen paıdaly zattar anyqtaldy.

Qurma – adamzat balasynyń barlyǵyna tanymal, eń kóne jemis bolyp tabylady.  Óziniń názik, tátti ári qunarly sıpatymen qazirgi tańda da kóptegen álem elderindegi mańyzy zor jemis bolyp otyr.

Ǵalymdar bul jemistiń barlyq jańa qyryn jáne tańqaldyrarlyq ereksheligin ári tańdaýly as ekendigin ǵana emes, nebir túrli aýrý-syrqaýdyń taptyrmas emshisi ekendigin anyqtap otyr. Sondaı-aq, Quran aıattary da bizdiń nazarymyzdy qurmanyń adam balasyna berer paıdasyna aýdarýda. «Márııam» súresinen bir aıat keltirer bolsaq,

«Sonda ony tolǵaq qysyp, qurma aǵashynyń túbine bardy da: «Átteń-aı! Men budan buryn ólip qana múlde umytylyp ketken bolsam edi», – dedi. (Perishte) onyń astyńǵy jaǵynan: «Keıime, Rabbyń astyńnan bir bulaq jaratty», – dep dabystady.  «Qurmanyń butaǵyn ózińe qaraı silki. Saǵan jas qurma túsedi» (degen ún keldi). Al endi je de, ish. Kóz aıym bol!...»[1].

Tolǵaq sáti kelgen kezde Alla Taǵala salıhaly Márııamǵa Isa Paıǵambar (ǵ.s.) arqyly qurmanyń dámin tatyrdy. Bul Qurandaǵy ámir Iláhı danalyqty meńzeıdi. 

Jaqynda ǵalymdar qurmanyń áıel adam bosanar kezdegi berer paıdasyn jáne de aıaǵy aýyr áıel men ishtegi náresege de paıdaly ekendigin anyqtap otyr.

Qurmanyń quramynda úlken mólsherde qant bar eken, ıaǵnı 60-65 paıyz. Bul barlyq jemistermen salystyrǵandaǵy eń úlken kórsetkish.

Dárigerler áıel adamdarǵa júkilik kezinde jáne de bosanatyn kúni úzbeı osy jemis shyrynyn ishýge keńes beredi. Sebebi,bul jemis shyryny aǵzasy álsiregen anaǵa kúsh beredi, sonymen qatar bosanýshy áıeldiń aǵzasynda jańa týylǵan nárestege ómiriniń eń alǵashqy sátinen bastap óte qajetti ana sútin quraıtyn hımııalyq reaktsııanyń júzege asýyn qamtamasyz etedi.

Sondaı-aq, bosaný kezinde áıel adam kóp qan joǵaltatyndyqtan, qanynyń quramynda qanttyń mólsheri tómendep ketedi. Qurma aǵzadaǵy qantty toltyrýshy bolyp tabylǵandyqtan, qan qysymynyń tómendeýin boldyrmaıdy. Bul jemistiń qundylyǵy óte joǵary bolǵanyqtan álsizdik basqan jáne de syrqattan álsiregen jandarǵa da óte paıdaly. Óıtkeni qurma adamnyń kúsh-qýatyn qalpyna keltiredi.

Bul anyqtalǵandaryń barlyǵy Alla Taǵalanyń salıhaly Márııamǵa ne sebepti bul jemisti jeýge ámir etkendegi danalyǵyn kórsetedi. Sebebi qurma ana aǵzasyna kúsh beredi jáne de náresteniń jaǵyz ǵana qoregi bolar ana sútiniń túzilýin júzege asyrady.

Este bolar jaıt, qurmanyń quramynda oıdyń júıeli bolýyna jáne densaýlyqqa paıdaly 10 túrli Element bar. Búginde ǵalymdar adam balasynyń tek qurma men sýdy azyq etip, birneshe jyl ómir súre alatyndyǵyn anyqtap otyr. Ashyǵý (dıetologııa) salasynyń bedeldi mamany, doktor V.H. Doýson bir qurma men bir staqan sút adamnyń aǵzasyn bir kúndik qajetti zattarmen qamtamasyz ete alady degen tujyrym jasaǵan. 

Qurmanyń quramyndaǵy oksıtotsın degen hımııalyq zat zamanaýı medıtsınada bosanatyn áıelge járdem beretin preparat retinde qoldanylady. Oksıtotsın bosaný protsesin jyldamdatady. Kóptegen ǵylymı derekkózder bul preparatty «jyldam bosandyrý» dárisi dep sıpattaıdy. Bir qyzyǵy bosanǵannan soń oksıtotsın ana aǵzasynda sút túzýshi zatqa aınalyp ketedi eken.

Oksıtotsın, negizinde mıdyń artqy jaq gıpofızinde túziletin jáne de tolǵaqty shaqyrýshy, jatyr jáne jambas býyndaryn taryltýshy gormon bolyp tabylady. Ananyń aǵzasyn bosanýǵa daıyndaýshy da osy gormon. Oksıtotsın gormonynyń áseri bulshyq et jasýshalarynda ana sútin túziýshi retinde jáne ana jatyrynyń bulshyq etinde kórinis tabady.

Bosaný protsesi sátti ótýi úshin jatyr bulshyq etterin durys qysý mańyzdy. Oksıtotsın óz kezeginde jatyr bulshyq etteriniń belsendi túrde qysylýyna belsendi at salysady. Sonymen qatar, bosaný protsesi aıaqtala salysymen aǵzadaǵy óz qyzmetin atqara beredi. Endigi jerde ol sút bezderinde ana sútin túze bastaıdy.

Qurmanyń quramyndaǵy bir ǵana zat – oksıtotsınniń bolýy – Qurandaǵy Iláhı eskertpe ekendiginiń dáleli bola alady.

Qurmanyń medıtsınadaǵy zor paıdasy jaıly zertteýler eń aldymen áıel adamdy bosandyrar kezdegi eń taptyrmas zat ekendigi medıtsınada ashylǵan sońǵy jańalyq bolyp otyr. Alaıda buǵan deıin, 1400 jyl buryn Quranda Alla Taǵalanyń Márııamǵa bul jemistiń júktilik kezindegi paıdasy men bosanýyn jeńildetýshi jemis ekendigin Óz danalyǵymen bildirgendigi aıtylyp qoıǵan.

Sonymen qatar, qurmada aǵzaǵa tez sińetin jáne de jyldam ydyraýshy qant shyryny bar. Ol aǵzanyń belsendiligin arttyryp, jylý kúshimen qamtamasyz etip otyrady. Qurmadaǵy qant shyryny aǵzada qant quramyn mólsherden asyrýshy kádimgi qanttan, glıýkozadan aıyrmashylyǵy kóp.  Qan quramyndaǵy qanttyń kóterilýi birneshe syrqaty bar jandar úshin óte qaýipti, sonyń ishinde qant dıabeti kezinde. Qan quramynda qanttyń kóbeıýi ish- qurlysqa zııanyn tıgizedi. Eń birinshi búırektiń, kózdiń, júrek bulshyq etiniń júıke talshyqtarynyń qyzmeti buzylady.

Qanttyń kóbeıýi nátıjesinde kóptegen aýrýlardyń aýyr túriniń sebebi jáne de kórý qabiletinen aırylýǵa, múshelerdiń jansyzdanýyna, búırek aýrýyna jáne de qant dıabetiniń aýyr túrine aparýy múmkin.

Qurmada kóptegen dárýmender men mıneraldy zattar bar. Olar jasunyqqa (kletchatka), maıǵa jáne aqýyzdarǵa baı. Qurmada mıneraldy zattardan natrıı, kalıı, kaltsıı, magnıı, temir, kúkirt, fosfor jáne hlor bar. Sonymen qatar, qurmanyń dáninde A dárýmeni, betakarotın, B1, B2, B3 jáne B6 dárýmenderi bar. Júkti áıeldiń aǵzasyna jáne jalpy adamnyń aǵzasyna qurmadaǵy dárýmender men mıneraldy zattardyń qalaı áser beretindigine birneshe mysal keltiremiz:

- Qurma 50 paıyz qanttan quralǵan. Sondyqtan da óte nárli. Ol aǵzada tez taralady, qant shyryny júıke júıeni tynyshtandyrady.  Qurma mıdyń qyzmetine óte paıdaly, sebebi 2.2 paıyzy aqýyzdan turady. Sondaı- aq A, V1 jáne V2 dárýmenderine baı. Aqýyzdar aǵzany juqpaly aýrýdan qorǵaýshy qyzmetin atqarady. A dárýmeni kóz bulshyq etterin jaqsartady, súıek jáne tisti qataıtady. V1 dárýmeni aqýyzdardy, kómirsýlardy jáne maılardy joıyp, aǵzadaǵy jasýshalardyń jańarýyn qamtamasyz etedi.

- Qurmanyń nárliligi tuqymdaǵy adam aǵzasyna qajetti mıneraldy zattardyń quramyna baılanysty. Mysaly, júkti jáne bala emizetin áıelderge eń qajeti zat – fole qyshqyly. Bul qyshqyl aǵzadaǵy jańa jasýshanyń túzilýine qatysýshy mańyzdy dárýmen. Amın qyshqyly – jasýsha jańarý kezindegi aǵzadaǵy túzýshi jabdyq bolyp tabylady. Júktilik kezinde bul qyshqylǵa degen qajettilik eki ese artady. V9 jetispegen kezde aǵzadaǵy Erıtrotsıtterdiń mólsheri kóbeıedi, alaıda olardyń qurylymdyq belsendiligi tómendeıdi de qan azdyqqa aparady. Sondaı- aq, bul qyshqyl (folıevaıa kıslota) jasýshanyń bólinýi kezinde jáne de jasýshanyń qurylýy kezinde ári náresteniń anasynyń jatyrynda damýy kezinde ana aǵzasy osy qyshqylǵa muqtaj bolady. Al qurma V9 (folıevaıa kıslota) dárýmenine óte baı.

- Júktilik kezinde kóptegen áıelderdiń biraz ýaqyt júrekteri aınyp jáne de fızıologııalyq ózgeriste júredi. Nátıjesinde aǵzaǵa kalıı jetispeýshiligi bastalady. Osy kezde júkti áıel quramynda osy Elementi bar tamaqtar jeýi tıis. Kalıı qurmada kóp mólsherde bar deýge bolady, ol bolashaq ananyń aǵzasyndaǵy sýdyń tepe-teńdigin saqtaýǵa kómektesedi. Kalıı aǵzaǵa mıǵa qajetti ottegini alýǵa kómektesedi jáne de oıdyń sergektigin qamtamasyz etedi. Munymen qosa, aǵzaǵa qajetti sýdy jáne de búırektegi qaldyqtar men zárdiń shyǵýyn retteıdi. Aǵzadaǵy jetkilikti kalıı joǵary qan qysymyn boldyrmaı, deneniń terisine jaqsy áser beredi.

- Temir – qurmadaǵy taǵy da bir mıneral. Ol qannyń qyzyl jasýshalaryndaǵy Erıtrotsıtter túzshi gemoglobınniń jumysyn retteıdi. Qan azdyqtyń aldyn alady jáne de balanyń durys jetilýine kómek beredi. Erıtrotsıtter ottegi men kómirqyshqyldy almastyrýda mańyzdy ról atqarady. Qurma temirge baı, sondyqtan da kúnine 15 qurmadan artyq jegen adam aǵzaǵa qajetti temirdi alǵan bolady.

- Qurmada kezdesetin kaltsıı jáne fosfat qańqa men tireýish ári qozǵaǵysh apparattarynyń durys qalyptasýyn qamtmasyz etedi. Bul jemisti úzbeı jeý aǵzany synǵysh súıek pen osteoporozdan saqtaıdy.

- Ǵalymdar qurmanyń adamnyń júıke talshyqtarynyń qyzmetiniń jaqsarýyna tıgizetin áserin erekshe aıtyp ótedi. V6 dárýmeniniń adam aǵzasyna beretin áserin zerttegen Berkeleı ýnıversıtetiniń dárigerleri qurmanyń quramyndaǵy V6 dárýmeni, júıke júıesin jaqsartyp, quramyndaǵy magnııdiń bulshyq ettiń jumysynda mańyzy zor ekendigin anyqtady. Sonymen qatar, qurmanyń quramyndaǵy magnıı búırekke eń paıdaly zat. Kúnine 2-3 tal qurma jegen adam aǵzasyna qajetti magnııdiń táýliktik mólsherin alǵan bolady.

- Quramyndaǵy V1 dárýmeni júıke júıesiniń qalypty qyzmetin saý qalpynda saqtaýǵa kómektesedi. Sondaı- aq, V2 dárýmeni aǵzadaǵy kómirteginiń tasymaldanýyna kómektesedi. V1 jáne V2 dárýmenderi aǵzadaǵy aqýyzdardyń, kómirtektiń jáne maılardyń ydyraýyn qamtamasyz etip, jasýshalardyń jańaryp otyrýyna ári aǵzany kerekti kúsh- qýatpen qamtamasyz etedi.

- Áıel adamnyń júktiligi kezinde A dárýmenine qajettilik bolady. Qurmanyń quramyndaǵy A dárýmeni ımmýnıtetti nyǵaıtyp, aǵzanyń syrtqy áserlerge tótep berýshiligin arttyrady jáne de kózdiń kórýin jaqsartyp, súıek pen tisterdi qataıtady. Betakorotın isik týdyrýshy jasýshalardyń boldyrmaýyna septigin tıgizip, aǵzaǵa zııan beretin molekýlalardyń jumysyn qadaǵalaýshy qyzmetin atqarady.

Qurmanyń taǵy da bir ereksheligi aqýzdyń kóp mólsherde bolýy. Aqýyz ózge jemisterde mundaı kólemde bolmaıtyny belgili. Osy bir ereksheliginiń arqasynda qurmalar aǵzadaǵy dertterge, juqpaly aýrýlarǵa qarsy turyp, jasýsha qyzmetin jaqsartyp, aǵzadaǵy sýdy rettep otyrady. Mysaly: et óte qunarly as bolyp tabylady. Alaıda ol adam aǵzasyna qurmanyń beretin dárýmenderin bere almaıdy. Ásirese jańa pisken kezinde bul jemis dárýmender men mıneraldarǵa baı bolady. Sonymen qatar, qazirgi tańda et adam aǵzasyna qaýipsiz deýge kelmeıdi, bul aýyr tamaq jáne de onyń qorytylýyna kóp ýaqyt qajet. Sondaı- aq adam aǵzasynda ýyt pen holesterınniń jınalýyna áserin tıgizedi. Qurma ózge ósimdikter men jemister sekildi aǵzaǵa paıdalyraq bolyp tabylady.

Joǵarydaǵy zertteýler Qudiretti Alla Taǵalanyń sheksiz ilimi men meıiriminiń kórsetkishi bolyp tabylady. Qurmanyń júktilik kezindegi paıdasy jáne onyń hımııalyq quramyndaǵy ana aǵzasyna qajetti zattar tek zamanaýı medıtsına damyǵan sońǵy jyldary ǵana anyqtalyp otyrsa, bul jemistiń paıdasy jaıly on tórt ǵasyr buryn Quran adamdarǵa jar salǵan.

 


[1] «Márııam súresi», 23-26 aıattar.

Pіkіrler Kіrý