Qursaǵyńyzda bala bolsa…

31 qańtar 2019 11171 0
Оqý rejımi

Bala súıý – Allanyń áıel adamdarǵa bergen eń úlken nyǵmetteriniń biri. Bala boıǵa bitkennen toǵyz aıǵa deıingi kezeń – ári jaǵymdy, ári qıyn, ári jaýapkershiligi mol mańyzdy kezeń. Eger áıel bul kezde sheteldik serıaldardy kóp kórse bala jeńiltek bolyp ósedi, eger eki saǵat boıy telefonmen bos áńgime aıtsa, bala da óskende ósekke qumar bolady, t.s.s. Sebebi, sábı jatyrda jatyp-aq bárin estıdi, bárin sezedi.

Mine, sondyqtan deni saý, aqyldy, eldiń azamaty, Allanyń izgi quldarynyń biri bolar urpaqty ómirge ákelgińiz kelse kelesi aıtylǵandardy oryndańyz:

1. ALLAǴA ShÚKIRShILIK ETIŃIZ.

Keıbir áıelder «dál qazir týǵym kelmep edi», «endi qalaı asyraımyz?» dep jaǵdaıyn oılap qınalyp jatady. Ár adamnyń rızyq-nesibesin Allanyń ózi beredi. Sondyqtan Allanyń bul syıyna raqmet aıtyńyz. Bir balaǵa zar bolyp júrgender qanshama, oılap kórińizshi…

2. SABYRLYLYQ TANYTYŃYZ.

Árıne, aıaǵy aýyr kelinshek fızıkalyq ta, psıhologııalyq ta qıynshylyqtarǵa kezigedi. Alaıda, sabyrlylyq tanytyp, táýbe etińiz.

3. QURAN OQYŃYZ.

Quran oqý nemese tyńdaý ananyń da, balanyń da densaýlyǵyna óte paıdaly, ári rýhanı damýyna da jaqsy áser etedi.

4. DUǴA ETIŃIZ.

Alladan deni saý, ımandy ári sanaly urpaq tilep myna duǵany oqyńyz: «Bir kezderi Imrannyń áıeli: «Ýa, Rabbym! Shynynda, sen qursaǵymdaǵy balamdy (dúnıelik isterden) tolyq azat etip, bir Ózińe (ıaǵnı, Ózińniń jolyńa) basy bútin ataıtyndyǵyma sert berdim! (Osy názirimdi) menen qabyletkeısiń! Shúbásiz, Sen bárin estýshi ári bárin biletin sheksiz ilim ıesisiń», – dep minájat etken edi»[1].

5. DENSAÝLYǴYŃYZǴA JAÝAPKERShILIKPEN QARAŃYZ.

Durys tamaqtanyp (kókónis pen jemis-jıdekterdi kóp jep, gazdalǵan sýsyndardy, kofe men qoıý shaı ishpeńiz!), ýaqytyly tynyǵýmen qatar, dárigerdiń aıtqandaryn oryndaý da ózińizdiń de, balańyzdyń da densaýlyǵynyń jaqsy bolýyna áser etedi.

6. KÓBIREK QIMYLDAŃYZ.

«Maǵan kóp qımyldaýǵa bolmaıdy» dep jatyp alǵan durys emes (eger «ýgroza» bolmasa). Taza aýada kóbirek serýendep, úı sharýasyn da ádettegideı atqaryp jıirek qımyldaǵan paıdalyraq (burynǵydaı otyn, sý tasyp, kirdi qolmen jýyp, qazanǵa ot jaǵyp, tandyrǵa nan jabatyn áıelder kemde-kem shyǵar).

7. ShASh BOIaMAŃYZ.

Shash boıaýlarynda adam densaýlyǵyna zııandy hımııalyq zattar kóp. Sondyqtan (tym bolmasa) júktilik kezinde balaǵa zııany tımeý úshin shashty boıamaǵan durys.

[1] «Álı Imran» súresi, 35-aıat

Pіkіrler Kіrý