Qysta qandaı taǵam jeý kerek?

19 qarasha 2018 1319 0
Оqý rejımi

Myńdaǵan jyl boıynda adam aǵzasy ózi ómir súretin ortaǵa tolyqtaı beıimdeldi. Jáne onyń týǵan ashanasy ǵana aǵzasyn qanaǵattandyra alady eken. Al, tórt birdeı maýsymdy ótkeretin bizder tamaqtaný jaǵyna kelgende talǵampaz bolýymyz kerek. Iaǵnı, qys, kóktem, jaz, kúz mezgilderinde taǵam ratsıonyna ózgerister engizip turýdy umytpańyz.

Máselen, jeltoqsan aıynyń birinshi juldyzy men sáýir aıynyń birinshi juldyzyna deıin tómendegi taǵamdardy serik etkenińiz jón. Bul – mamandardyń irikteýi.

Ashytylǵan qyryqqabat

Onyń quramynda V, S, K dárýmenderi bar. Ashý úderisi qyryqqabatty sút jáne sirke sýy qyshqyldarymen baıytady. Al, bul qyshqyldar as qorytýdyń jaqsarýyna áserin tıgizedi.

D dárýmenine baı azyq-túlikter: jumyrtqa, balyq, balyq ýyldyryǵy (ıkra), baýyr, sary maı jáne sút. Bul taǵamdar ımmýnıtetti kóterip, teri jaǵdaıyn, kózdiń kórýin, este saqtaý qabiletin jaqsartady. Negizinde, sút ónimderi men balyq barlyq maýsymda asa qajet. Alaıda, qysta teńiz balyqtarynyń Energetıkalyq qundylyǵy artyp, sút maıly bola túsedi.

Muzdatylǵan jıdekter. Konservatsııalaý – ótken onjyldyqtyń jańalyǵy. Burynǵy kezderi adamdar kúzde pisken jemis-jıdekti konservileýmen nemese qaqtaýmen aınalysatyn. Al, dıetolog mamandar jıdekterdi tońazytqyshta qatyryp saqtaý olardan tosap jasaǵannan, keptirgennen áldeqaıda paıdaly degendi aıtady. Muzdatylǵan jıdekter tosapqa qaraǵanda paıdaly zattaryn kóbirek saqtap qalady.

Múkjıdek. Qurǵaq, salqyn jerde saqtalatyn qysqy jıdekter bir aı boıy boıyndaǵy qunaryn saqtap tura alady. Múkjıdektiń quramynda S jáne RR dárýmenderi kóp kezdesedi, onan basqa, óte kúshti antıoksıdanttyq qasıetke ıe.

Kók-sókter. Kınzanyń, bazılıktiń, aqjelkenniń, askóktiń keptirilgen japyraqtary jańadan terilgen kezindegideı óte paıdaly.

Jemister men kókónister. Almanyń qysqy sorttary, sábiz, qyzylsha, pııaz, tamyr sabaqtar – qysqy tamaqtyń sultandary osylar.

Ekzotıkalyq jemister. Ekzotıkalyq jemisterdi shamadan tys jeý allergııalyq aýrýlardy týdyrýy múmkin. Biraq, bas tartýǵa bolmaıdy. Kıvı, avokado, feıoha jáne tsıtrýstyq jemister S dárýmeniniń negizgi kózi sanalady. Al, S dárýmeniniń sýyq tııýmen jáne kárilikpen qalaı kúresetindigin ózińiz de jaqsy bilesiz.

Atalǵan taǵamdarmen dostasa otyryp, qytymyr qystan aman shyǵyńyz!

Aıgerim Smatýllaeva

Pіkіrler Kіrý