Shubattyń emdik qasıetteri
Shubat — túıe sútinen daıyndalatyn sýsyn. Shubatty bir qorlandyryp alady da, odan ári eshqandaı ashytqysyz ashyta beredi. Dástúrli qazaq qoǵamynda shubatty torsyqta nemese aǵash kúbide ashytqan. Ol bir táýlikte óz babyna keledi. Shubatqa arnalǵan torsyqty túıe moınaǵynan jasaıdy. Shubat ashytqannan keıin, ony adamǵa berer aldynda shaıqap, kópirshigin jaqsylap aralastyryp usynady. Túıe súti, bul túlik sýdy az paıdalanǵandyqtan, maıly bolyp keledi. Qýaty men darýlyq qasıeti qymyzdan kem emes. Qymyzda 499-528 kkal bolsa, shubatta 789-991 kkal bolady. Shubat quramynda maı, ár túrli vıtamınder men tuzdar kóp bolady. Shubatty Mańǵystaý obl. Tushybek bulaǵyndaǵy emdeý ornynda ókpe aýrýlaryn emdeýge paıdalanǵan.
Túıe sútiniń hımııalyq quramy: 86,5 paıyzy sýdan, 14,5 paıyzy qurǵaq zattan turady. Onyń ishinde súttiń maılylyǵy— 5,0, belok — 3,6, kazeın — 2,8, albýmın — 0,6, globýlın — 0,2, mıneraldy zattar — 0,9 paıyz. Ásirese, qos órkeshti qazaq túıeleriniń súti emdik qasıetimen qundy sanalady. Arýanalardyń sútinde maılylyq 4,9 paıyzdan 6 paıyzǵa jetedi, al, belok 3,9 paıyzdan kem emes. Súttiń belogy men maılylyǵynyń tepe-teńdigi shubattyń qunaryn arttyrady. Amın qyshqylynyń quramy da jetkilikti.
Túıe sútinin udaıy paıdalanǵanda ishki múshelerdiń qyzmetin rettep, adamdy semirtedi. Qazaq emshileri túıe sútin naýqastardy emdeýge qoldanady. Jasy ulǵaıǵan qarttarǵa, aýrý saldarynan dene qýaty tómendegen naýqastarǵa bir mezgil shubat ishkizedi. Shubatty ishken soń adam denesi balbyrap terleıdi, uıqysy jaqsarady, sergıdi, birtindep semiredi. Shubatqa qosa baǵlan etimen sorpalaný da jaqsy áser etedi.
Em bolatyn aýrýlary
1.Keńirdekshelerdiń sozylmaly qabynýyn (jelókpe) kúshálá shubatymen emdeý jaqsy nátıje beredi. Ol úshin 2-3 tal kúsháláni (túgi qyrylǵan) túıe súti quıylǵan sabaǵa salyp, ábden pisip, jylydaı orap, tún asyrǵan soń, bir keseden kúnine úsh ret ishedi. Osylaı 2-3 aı jalǵastyrsa, syrqat adam saýyǵyp ketedi. Muny «kúshálá shubat» deıdi.
2.Asqazan men ishek joldaryna qara jel baılanyp, as qorytý nasharlaǵanda halyq emshileri shaı tosaby arqyly emdeıdi. Ol úshin ishi tazalanyp jýylǵan syrly sháınekke sý quıyp, tas shaı, qalampyr, qara burysh, tuz salyp, tezek otyna shymyrlatyp qaınatady. Sháýgimdegi dári-dármekterdiń nili shyqqan kezde, eki kesedeı túıeniń shıki sútin qosyp, qaıta qaınatady. Ábden demdelgen qyzyl kúreń shaıǵa qaımaq, sary maı kosady da, bir ret bir-eki kese ishedi. Bul emdi osylaı bir mezgil jasaıdy (júrek aýrýy bar adamdar baıqap ishkeni jón).
Paıdalaný mólsheri jaǵdaıǵa qaraı bolady. Túıe sútiniń quramynda maı, belok, túrli vıtamınder jáne qant bar.
