Sol qol satyp alamyn

10 shіlde 2018 796 0
Оqý rejımi

Qol satyp alamyn degen jarnamany oqyǵanda, alǵash ázil shyǵar degen oımen ózimniń jaıdarlana kúlip otyrǵanymdy ańǵardym. Kelesi mezette tańdana bastadym. Joq, ázil-qaljyńǵa uqsamaıdy. Jarnama gazettiń birinshi betine jarııalanǵan. Ári, birden kózge túserdeı áripterin úlken etip, arnaıy qursaýdyń ishine jarqyrata kórsetipti. Qaıtalap, anyqtap oqı bastadym. Mátin oryssha. Sózbe sóz maǵynasy mynandaı: «25-30 jas aralyǵyndaǵy er adamnyń sol qolyn satyp almyn. Qolyn satýshynyń qany I grýppa bolýy shart. Qoldyń qunynyna 1 mln AQSh dollary kóleminde qolma-qol esep aıyrady. Deldal arqyly bolsa oǵan jeke 100 myń dollar tólenedi.» Áldeneshe ret oqydym. Aýmaı osylaı dep jazylǵan. «Oıpyr-aı!» dep sóılep otyrǵanymdy da baıqamappyn. Shynymen de ras bolǵany ma? «Páter satyp alamyn, máshıne satyp alamyn, mebil satyp alamyn, mal satyp alamyn... taýsylmaıtyn t.t.-dy satyp alamyn» degenge etimiz úırengen kezde, mynaý qol satyp alamyn degen qaıdan shyqty? Óziniń baǵasy anaý! Taban astynda dollarmen mıllıoner, teńgemen mıllıarder bolyp shyǵa kelesiń. Oıpyraı, á! Jarnamanyń tómengi jaǵyna kóz tastadym. Úıdiń, jumystyń telefondary, mobıl, Elektrondyq baılanys túp-túgel jazylǵan. «Áı, myna qyzyqty qarańdar!» degen únim shyǵyp ketti. Jan-jaǵyma qaraımyn. Úıde menen ózge eshkim joq eken. Telefondy qolǵa aldym. Qyzyq bolsyn, habarlasyp kóreıin. Iá, mynaý jarnamaǵa men ózim de sap-saı ekenmin. Jasym, 29-da, qanymnyń grýppasy da bir.Sol qolymdy kóterip kórdim. Bulshyq etteri bileýlengen, kók tamyrlary kóz tartyp, bilek túkteri jyltyraǵan, tyrnaqtary kúp-kúreń ádemi qol ózime qarap turaǵan sekildi: «Meni satpaqsyń ba?» dep. Júregim úlpildep, mańdaıymnan sýyq ter burq etti. Baı bolsam degen qýanyshtan ba, álde syńar qol bolyp qalatyn qorynyshtan ba, bilmedim. Sál ańtarylyp qaldym. Sol qolym joq, biraq mıllıonermin. Mıllıon dol..l..l...a...r! Ishteı eseptep kórem. O, ómir boıy taýsylmaıtyn aqasha ǵoı. Biraq nege ekeni belgisiz, qolymdy qımaıtyn sekildimin. Jarnamany taǵy bir oqyp shyqqanda basyma bir qýanyshty oı jarq ete qaldy. Deldal bolyp kórý kerek. Iá, 100 myń dollar da az aqsha emes. Mine, tabylǵan aqyl! Telefondy qaıta qolǵa aldym. Jańa júregim úlpildep, sýyq ter shyqsa, endi saýsaqtarym dirildep, kózim jasaýyrady. Jarnamanyń jumys telefonynan avtomatty daýys estilidi. «Siz barlyq maǵlumatty emaılden alǵanyńyz jón» Dereý kómpıtirimdi qosyp, emaıli de ashtym. Ras-eı! «Sol qol satyp alamyn» degen mátin qazaqsha, oryssha, aǵylshynsha qatar jazylǵan. Uzyn yrǵasy mynanadaı: «Aty jasyryn saqtalýǵa tıis, ataqty baı, dańqty sheneýnik Pálen Túgenebish Degenbavtyń jalǵyz uly Eren myrza motosportqa qatysyp júrip, jol shetindegi jartasqa janaı ótkende sol qolyn ıyǵynan juldyrǵan. Neke toıyna 2 aı qalǵanda. Sondyqtan jasandy emes, jandy qol qajet. Qolyn satýǵa kelisken azamat qaladaǵy transplantatsııa jasaıtyn emhanaǵa kelip, densaýlyǵyn teksertken soń, qoly jaramdy dep tabylsa, resmı shartqa otyrady. Sodan keıin jeke shotyna qolma-qol mıllıon dollar aýdarylyp, bank kitapshasy qolyna tabys etilgen soń, hırýrgııalyq jolmen sol qoly qolsyz qalǵan myrzanyń ıyǵyna transplantatsııalyq ádispen jalǵanady. Qol satýshy jaraqaty jazylǵansha emhananyń tegin kútiminde bolady. Deldal arqyly kelgen «qol satýshy» bolsa, dál osylaısha kelisken soń, deldaldyń jeke shotyna júz myń dollar aýdarylady. Barlyq quqyqtar zań boıynsha qorǵalady. Bolǵan úrdisterdi qupııa ustaýǵa ýáde alynady.» Taǵy da júregim úlpildeı jóneldi. Saǵatyma qaradym. Tańǵy 8.20. Jarnamalyq gazet búgingi. Kilentti buryn tabýǵa úlgerýim kerek. Jol shetine shyǵyp, «Momyshuly» aıaldamasyna birinshi kelgen 566-avtobsqa ilindim. Qolymda «Rek-taımnyń» 2004 jylǵy mamyrdyń 24-kúngi, 23 sany. Esikke taıaý oryndyqtaǵy ózim qatarly jigittiń janyna otyra qaldym. Kóz qyrymdy salsam, atan jilikti, shoqpar qoldy jumysshy jigit ekeni kórinip tur. Ol da maǵan bet burdy. Osy sátti qalt jibermeı: «Zamandas, kenet baı bolyp shyǵa kelýge qalaı qaraısyń?» dedim. Beıtanys jigit sabyrly jymıdy: «Qarsy emespin». «Ondaı bolsa, mıllıon dollardy bir-aq kúnde tabasyń» dedim, «Meniń aıtqanyma kónseń...» Ol maǵan senimsiz keıippen, nemquraıly kóz tastady: «Ondaı sumdyq aqshany biz oıǵa da almaımyz. Jol jóndeýde ystyqqa kúıip júrip aıyna 50 myń teńge tabam. Páter jaldaýdan qalǵany, tamaqqa ázer jetedi...» Kókeıimde «mine, naǵyz kilent!» degen dáme jyltyń ete tústi. Máselege tike kóshtim. Atyn surap aldym. «Áı, Ramazan! Mıllon dollar tapsań, júz myńyna qala mańynan jer satyp alasyń, júz myńyna ádemi bir baspana, qalǵanyn qalaı aınaldyryp kóbeıtem deseń, óz erkińde. Ómir boıy aqshadan tarshylyq kórmeısiń.» Ramazan ol neǵylǵan aqsha aıtsańshy, endi degen keıippen nazaryn tikti. Meniń de ańdyp otyrǵanym sol ǵoı, jarnamalyq gazetten oqyǵanymdy maıyn tamyza aıtyp berdim. Ramazan óte jaqsy túsingenin bildirip, basyn ızep otyr. Dámem zoraıa tústi. «Ramazan, basqa kilentten buryn úlgerýimiz qajet, kettik, qazir!» Onyń jeńinen ustap alyp, ornymnan turdym. Ramazan tapjylar emes. Betine, qarasam kózi úreıge tolyp, kúnge kúıgen kúreń mańdaıyn búrshik ter jaýypty. Erini ázer qımyldap: «Jo... joq! Qolymdy bere almaımyn! Ondaı aqshanyń maǵan keregi joq!» dep, men qazir-aq alyp keterdeı sol qolyn oń qolymen qapsyra ustap alypty... Sonymen alǵashqy kilentim sátsiz aıaqtaldy. Biraq úmitim zor. Basyma bir tamasha aqyl kele qaldy. Bul saýdaǵa jumyssyzdar tez kónýi ábden múmkin. Sáken Seıfýllın atyndaǵy kóshege qaraı tarttym. Tólebıden tómen joldyń eki jaǵyn súzip kelem... Tús aýǵan kezde 23 kilentke sóılesip úlgerippin. Joq, jeme-jemge kelgende bireýi de kónbedi. Bir tańǵalǵanym báriniń jaýabynyń uqsastyǵy. «Sholaq qol, múgedek mıllıoner bolǵansha, sap-saý qoldarymmen kedeı bolǵanym artyq....» Kesh bata kúni boıy jóndi jumys tappaı shıryǵyp turǵan bir jigitke kelip, aıta-aıta jattap alǵan jarnamamdy sýdyratyp shyqtym. Álgi jumyssyz asa bir shattyqqa kenelgendeı jaıdarlana kúlip maǵan tónip keldi. Men de qýanǵanymnan «Iá, sát!» dep jiberippin. Kelesi kezekte kózimniń oty jarq ete túsip, jol jıegine qulap bara jatqanymdy baıqadym. Ol betime qaraı eńkeıgende, taǵy urady eken dep qolymmen jasqana berdim. Biraq, urmady, qulaǵyma taman aýzyn taqap: «Aqymaq, men mıllıon dollaryńa bir qolymdy emes, bir saýsaǵymdy da satpaımyn! Kózime kórinbeı joǵal!» dedi.

Úıge ólmishi bop sharashap kep, tósekke jata bere uıqyǵa ketippin. Tań atqansha adam qusap sóılep, jan ushyra qashyp júrgen ne túrli qoldardy qýyp, jete almaı shaldyqqan halde azapty tús kórip, bastyrylyp ázer oıandym. Oıana sala, baıaǵy jarnama sýmań etip, kókeıime kirip keldi. Sonymen qabat bir tyń oı da qatarlasa qaldy. Áp, bárekeldi dep, shapshań kıinip syrtqa júgirdim. Basqa deldaldan buryn úlgerýim qajet. Aqsaı-2 shaǵyn aýdanyndaǵy bazardyń aldynda eki aıaǵy joq, jıyrmalardaǵy bir qaıyrshy tájik otyratyny esimde. Mine, bundaı suranysqa osyndaı beıshara qaıyrshy birden kelisedi. Kesheden beri neǵyp esimde bolmaǵan. Ol aıtqanymdaı dál kúndegi ornynda, tizelerine teri qapshyq kıgizgen sholaq aıaǵymen alasa arbasynda otyr eken. Anda-sanda: «Qudaı úshin, bratııa» dep, alaqanyn jaıyp qoıady. Taıap kelip, bir jaǵy baıqaý úshin shyp-shymyr, jalpaq alaqanyna 50 teńgelikti tastadym. 5 teńgege qanaǵattanyp úırengen ol maǵan rıza keıippen kóz toqtatyp, «Qudaı joldyńdy ońǵarsyn!» dep betin sıpady. Men de osy mezetti qalt jibermeı jarnamamdy jaıyp saldym. Men sózimdi aıaqtar kezde onyń eki kózinen jasy sorǵalap, jylaı bastady. Saýdaǵa kelisti, qýanǵanynan jylap otyr dep, jaqsyǵa jorydym. Biraq.... ol jasyn tıyp, qos alaqanymen kózin basyp otyryp maǵan bylaı dedi: «Baýyrym, maǵan osyndaı baı bireý eki aıaǵymdy salyp berse, men oǵan ómir boıy basy-baıly jalshy bolyp óter edim. Átteń, eki aıaǵym bolsa, aqshanyń betine túkirer edim!» dedi. Jarnamamnyń kúli kókke ushqandaı sendelip turmyn. Kesheden bergi oqıǵalarǵa aqylym jetpeıtin tárizdi... Bul adamdar shynymen sonsha aqshaǵa bir múshesin qımaǵany ma, álde...

A. Hamzategi

Tegter: sol qol
Pіkіrler Kіrý