Súıýdiń kórki teńinde

11 shіlde 2018 969 0
Оqý rejımi

Boıjetip, uzatylatyn qyzdyń óz teńin taýyp qosylýy Islam quqyǵynda «káfaát» dep atalǵan. Ardaqty paıǵambarymyz (s.a.s.) bir sózinde áıel zatyn óz teńine qosýdy ósıet etken. Demek, qyzdy uzatpaı turyp kúıeý jigit pen qalyńdyqtyń bir-birine teń, álde teń emestigin anyqtap alýdyń máni zor. Bul dinimizdiń jaratylysy názik qyz balaǵa qorǵan bolýynyń belgisi.

Dinimiz qashan da áıel balasynyń jaratylysyn eskerip, oǵan erekshe qamqorlyq tanytqan. Er kisiniń úılenýi sátsizdikke ushyrasa, ajyrasýy oǵan pálendeı qıyndyq týdyrta qoımaýy múmkin. Al ómirde joly jińishke áıel adamǵa mundaı jaǵdaı úlken soqqy bolady. Sondyqtan osyny áý bastan eskergen dinimiz qyz balanyń opyq jep qalmaýy úshin teńine qosýǵa úlken mán bergen.

Keıbir musylman ǵulamalary eki jastyń bir-birine degen laıyqtyǵyn salystyrýdyń qajeti joq degen de pikir bildirgen. Olardyń kózqarasy boıynsha, otbasyn quratyn jastardyń musylman bolýy jáne úı bolýǵa eshqandaı kederginiń bolmaýy jetkilikti. Dálel retinde olar «Hujýrat» súresiniń 13-aıatynda aıtylǵan «Álbette, senderdiń Allahtyń aldyndaǵy eń qurmettileriń – taqýalaryń» degen aıat pen

النَّاسُ سَوَاسِيَةٌ كَأَسْنَانِ الْمُشْطِ لَا فَضْلَ لِعَرَبِيٍّ عَلَى عَجَمِيٍّ إنَّمَا الْفَضْلُ بِالتَّقْوَى

«Adamdar taraqtyń tisindeı bir-birimen teń. Arabtyń basqa ulttan artyqshylyǵy joq. Artyqshylyq tek taqýalyqta».

لَا فَضْلَ لِعَرَبِيٍّ عَلَى أَعْجَمِيٍّ وَ لَا لِعَجَمِيٍّ عَلَى عَرَبِيٍّ وَ لَا لِأَحْمَرَ عَلَى أَسْوَدَ وَ لَا لِأَسْوَدَ عَلَى أَحْمَرَ إِلَّا بِالتَّقْوَى

«Arabtyń basqa ulttan, basqa ulttyń arabtan, qyzyl tústiniń qara tústiden, qara tústiniń qyzyl tústiden taqýalyǵynan basqa eshqandaı artyqshylyǵy joq», – degen hadısterin negizge alady (Ahmed ıbn Hanbál, Músnád, V, 411).

Sondaı-aq, Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) kezinde bolǵan keıbir oqıǵalardy da dálel retinde alǵa tartady. Mysaly, bir kúni qara násildi sahaba Bilál Habashı (r.a.) ansarlyq bir otbasynyń qyzyn aıttyrady. Álgi otbasy qara násildi sahabany qyzyna teń kórmegendikten, kelisim bermeıdi.

Muny estigen Rasýlallah (s.a.s.):

«Olarǵa baryp: Allah elshisi qyzdaryńdy maǵan bersin dep jatyr dep aıt», – deıdi.

Degenmen jigittiń qyzǵa laıyqtyǵyn mólsherlep-tarazylaýdyń qajeti joq deıtin ǵulamalardyń sany az. Ǵulamalardyń basym bóligi qyzdy teńine berýdi qoldaıdy. Buny nekeniń sharty bolmaǵanmen, qajetti jaǵdaılardyń biri dep qarastyrady. Sebebi Allah elshisi (s.a.s.) bir kúni haziret Alıǵa (r.a.) bylaı degen:

«ثَلَاثَةٌ يَا عَلِيُّ لَا تُؤَخِّرْهَا: الصَّلَاةَ إِذَا أَتَتْ وَ الْجَنَازَةَ إِذَا حَضَرَتْ وَ الْأَيِّمَ إِذَا وَجَدَتْ كُفُوًا»

«Ýa, Alı, úsh nárseni keshiktirme: Ýaqyty kirgende namazdy, daıyn bolǵan kezde janazany, teńi tabylǵanda qyzdy»(Tırmızı, Salá, 13).

Al kelesi hadısinde bylaı deıdi:

«Áıelderdi óz teńine qosyńdar. Olardy ýálıleri (ata-anasy nemese ata-anasy bolmaǵan jaǵdaıda solardyń ornyndaǵy jaqyndary) úılendirsin. On dırhamnan az máhir joq» (áz-Záılaı, Nasbýr-raıá, III, 196-bet, 1973 j.).

Mine, osy hadısterdi basshylyqqa alǵan ǵulamalar qyzdy laıyqty orynǵa uzatý kerek deıdi. Súnnetti berik ustanǵan ıisi musylman halqymyz da «teńi kelse tegin ber» dep, qyzdyń teńin tabýyn qosh kórgen.

Hanafı mázhabyndaǵylar teńdikti mynadaı alty jaǵdaıda qarastyrǵan: dindarlyq, Islam, bas bostandyq, tegi, turmys jaǵdaıy jáne mamandyq.

Al, Shafıǵı mázhabyndaǵylar din, bas bostandyq, tegi men boıynda kemistikterdiń bolmaýy sııaqty qasıetter boıynsha belgileıdi.

Hanbálı mázhabyndaǵylar din, bas bostandyq, tegi, turmystyq jaǵdaı men mamandyqta teńdiktiń qajet ekenin aıtsa, Malıkı mázhabyndaǵylar tek qana din men boıynda kemistikterdiń bolmaýy jaǵdaıyn qarastyrady.

Hanafı mázhaby boıynsha qyzdyń teńi bolý úshin jigittiń boıynan myna qasıetter talap etiledi:

1. Dindarlyq: dinniń negizderine nemquraıly qaraıtyn, minezi ur da jyq, kúnáǵa beıim jigit dinine berik, ar-namysyn kóziniń qarashyǵyndaı saqtaıtyn salıqaly qyzdyń teńi emes.

2. Islam: Bul jerdegi negizgi másele kúıeý jigittiń musylmandyǵyna baılanysty emes, kúıeý jigittiń ákesi men atasynyń musylman bolý-bolmaýyna qatysty týyndaıdy. Sebebi kúıeý jigittiń musylman bolýy nekeniń shartyna jatady. Eger kúıeý jigit musylman bolmasa, onda dinimiz boıynsha musylman qyz onymen turmys qura almaıdy. Bul – nekeniń sharty. Al qyzdyń teńin izdeýde Islam máselesi qyzdyń baratyn jerinde ateıst nemese basqa dindegi kisilerdiń bolmaýyn talap etedi. Sebebi mundaı otbasy musylman otbasynan shyqqan qyzdyń teńi emes.

3. Bas bostandyq: Kópshiliktiń pikiri boıynsha, bas bostandyǵy joq qul erikti qyzdyń teńi bola almaıdy.

4. Tegi: Bul jerde mázhab ǵalymdary arab qyzynyń basqa ultqa berilmeıtinin aıtqan. Elimizdegi qojalardyń tek qana qojadan qyz alýy nemese qyzdaryn tek qana qojaǵa berýi osydan kelip shyǵady. Biraq sahabalar men alǵashqy musylmandardyń kezeńinde basqa ulttarǵa qyz berý oqıǵalary oryn alǵan. Sondyqtan bul tórtinshi máseleni kópshiliktiń bári birdeı qoldamaǵan desek te bolady.

5. Turmys jaǵdaıy: Erli-zaıyptylardyń arasynda kelispeýshilikter bolmaýy úshin ǵalymdar buny da mańyzdy sanattardyń qataryna qosady. Sebebi otaǵasynyń qalyńdyqty asyraı alatyndaı dúnıesiniń bolǵanyn qup kórgen. Shyn máninde eger qalyńdyq baqýatty jerdiń qyzy bolyp, kúıeýi túgi joq kedeı bolsa, onda áıeli kúıeýin mensinbeýi múmkin. Bul jaǵdaıda otbasynyń basqarylýy qıyndap, kelispeýshilikter týyndaıdy. Biraq taqýa qyz ben er jigit úshin bul asa úlken másele emes. Sebebi Paıǵambarymyz (s.a.s.) kedeı kezinde aýqatty áıel Hadısha anamyzǵa úılengen. Olar parasattylyq pen salıqalylyqtyń arqasynda ómirdegi eń baqytty jupqa aınalǵan.

6. Mamandyq: Belgili bir mamandyq ıelený de kisiniń rýhanı óristeýine sep bolady. Ǵalymdardyń pikirinshe, kúıeý jigittiń mamandyǵy qalyńdyqtyń mamandyǵynan joǵary turyp, otbasyn asyraýdy óz moınymen kótere alsa, qyzdy uzatýǵa laıyq bolǵany. Sonymen qatar kúıeý jigittiń bilimi qalyńdyqtyń parasat-paıymynan joǵary turǵany óte quptarlyq jaıt. Sonda otaǵasynyń sózi de ótimdi bolmaq. Bilim máselesi ári dinı jaǵynan, ári jalpy mádenıet jaǵynan da qarastyrylǵany abzal.

Jalpy alǵanda, ár jigit pen qyzǵa ómirde óz teńin taýyp qosylýy asa mańyzdy. Bul otbasynyń jarasymdylyǵy men tatýlyǵyn saqtap qalýda aıtarlyqtaı ról atqarady. Sondyqtan úılenetin jastarǵa máseleniń osy tusyna da mán berýi olardyń durys sheshim qabyldaýyna yqpal eteri sózsiz.

Sh. Ádilbaeva

Pіkіrler Kіrý