Tilazar balany jazalaýdyń 8 erejesi

13 qarasha 2019 535 0
Оqý rejımi

Balany durys tárbıeleý maqsatynda olarǵa kúsh qoldaný qanshalyqty durys? Balany qolmen jaı ǵana túrtip qalýdyń ózi bala pıhologııasyna keri áser etedi-mis. Alaıda psıholg  balany «shapalaqpen» urý balaǵa qatty zııanyn tıgizbeıdi, kerisinshe ol júgensiz ketken balalardy tezge salýdyń taptyrmas tásili kórinedi.

Shapalaqpen tartyp qalý – ol urǵan bolyp sanalmaıdy. Sábıdiń quıryǵynan aqyryn ǵana urý «bolmaıdy», «durys emes» degen belgini bildiredi. Máselen, eki-úsh jastaǵy bala kóp nárselerdi túsinbeı jatady, osy kezde quıryǵynan shapalaqpen uryp qalý «joq bolmaıdy» degen uǵymdy onyń sanasyna jetkizedi. Keıbir balalar uzaq túsindirýden góri, qysqa ǵana shapalaqpen ǵana tezge ońaı túsedi.

Eger ata-ana balany sol baıaǵy bir sebeppen ǵana shapalaqpen ura berse, onda tárbıeleýdiń bul ádisi tyǵyryqqa tireldi degen sóz. Mundaı jaǵdaıda ata-ana balasyn tezge salýdyń basqasha ádisin tańdaýy tıis.

Belgili bir jasta shapalaqpen uryp qalýdyń eshqandaı máni bolmaı qalýy múmkin. Bala eseıgen saıyn, onyń oılaý júıesi de damı túsedi. Shamamen alty-jeti jasqa tolǵan balalarǵa aıtyp túsindirý ádisi qoldanylady. Al eger osy aqylmen aıtý óziniń járdemin tıgizbese, onda qandaı da bir qosymsha sharalardy qabyldaýǵa týra keledi. Alaıda, fızıkalyq kúsh kórsetý ata-ananyń bedelin túsireri bek múmkin. Sondyqtan da balany tezge salatyn túrli tásilderdi nazarda ustaǵan jón.

1. MÁJBÚRLEÝDIŃ MAŃYZDYLYǴY TÝRALY

Balany qandaı da bir nársege májbúrleı otyryp jazalaýǵa, atap aıtsaq eden jýý, artyq mátindi kóshirip jazý, buryshqa turǵyzýǵa bolady ma?! Biraq balanyń reaktsııasy da ishinara ata-anany tyǵyryqqa tireıdi.

Kópshilik ata-analar biz balamyzdy jazaladyq, buryshqa turǵyzdyq t.b., alaıda ol soǵan da kónbeıdi deıdi. Eger bala sol jaǵdaıda kóndikse, bul reaktsııa oǵash bolar edi. Árıne, bala jazaǵa moıyn usynbaıdy, jylaıdy, burtııady, alaıda bul psıhologııalyq turǵydan qalypty protsess.

Eń bastysy balany tyńdaý qajet. Balaǵa qoldanylǵan jaza kúreske aınalsa, onda oǵan qaıta aınalyp kelýdiń qajettiligi shamaly.

2. BALANY PLANShETSIZ QALDYRÝ

Bala ata-anasyna tolyq táýeldi, kópshilik balalar kámfıt, planshet jáne basqa da syılyqtardy esh qaıtarymsyz ala alady. Eger bala ata-anasyn tyńdamaǵan jaǵdaılarda olardy «qymbat» syılyqsyz qaldyryp jazalaýǵa bolady. Árıne, buǵan balalar qarsylyq tanytady, jylaıdy, túrli ersi qylyqtar jasaıdy. Biraq eger bala ózdiginen baryp teledıdardy qosyp nemese planshetti  alyp qasaryspasa, bul jaza túri óziniń oń nátıjesin beredi.

3. JAZALAÝDYŃ AÝYR ARTILLERIIaSY

Anasy balany jaza qoldaný úshin onymen ýaqytsha sóılespeı qoıady. Máselen, mektepten kele jatqanda: «Seniń ádepsiz qylyǵyń úshin senimen sóılespeımin...»,-dep eń qajetti sózderdi aıtýmen  ǵana shekteledi.

Bul jaza óziniń nátıjesin beredi. Biraq ol psıhologııalyq turǵydan aýyr. Balanyń álemi onyń ata-anasy, otbasy. Dál osy kezde bala álemde jalǵyz qalǵandaı kúı keshedi. Jazanyń mundaı aýyr túrin  sheshim tappaǵan, basqa ádister óziniń nátıjesin bermegen kezde ǵana paıdalaný qajet.

4. BALANY MAQTAÝDY UMYTPAŃYZ

Bala kishkentaı bolǵan kezde ony maqtap, kótermeleı otyryp tezge salý eń tıimdi tásilderdiń bir. Bala eresekterterdi tyńdamaı mazasyzdanyp, shekten shyqqan kezde ata-ana ony shapalaqpen tartyp qalyp jatady. Balaǵa maqtaý aıtý onyń júıkesin tynyshtandyrady. Sondyqtan da balany maqtap jáne kótermelep otyrý onyń minez-qulqynyń jaqsarýyna da óziniń oń áserin tıgizedi.

5. EShTEME ÁSER ETPEI QOISA

Balany tezge salýǵa eshqandaı qural áser etpeı qoıdy degen ata-analar shaǵymyn psıhologtar jıi estip jatady. Alaıda protsess barysynda balany tezge salýdyń durys ádisi qoldanylmaǵyndyǵy anyqtalady. Keı kezderi psıhologtyń kómeginsiz tyǵyryqtan shyǵý múmkin bolmaı qalady. Sondyqtan da balany jan-jaqty emdetip, tıisinshe sharalar qabyldaý qajet.

6. ÓZIŃDI QOLǴA ALA BILÝ

Kóptegen analar balasynyń jónsiz qylyqtaryna kóz jumyp, shydap baǵady. Alaıda ol temir adam emes ǵoı, kúnderdiń kúninde shydamnyń shegi bitedi. Osy kezde isti aqylǵa jeńdirý qajet, áıtpese jaǵdaı qaıǵyly aıaqtalýy múmkin.

Ata-ana shekten shyǵyp, ol qylyǵy úshin keıin balasynan keshirim suraıtyn jaıttar oryn alady. Bala ata-ananyń áreketi durys pa, burys pa túsinbeıdi. Eger burys bolsa, nege talap etedi? Bul balanyń psıhologııasyna qatty áser etedi.

7. ÁRBIR OTBASYNYŃ ÓZINIŃ ÁDISI BAR

Ata-analar balasynyń ereksheligin jaqsy túsinýi kerek. Anasynyń jarty saǵat sóılespeı qoıýy bala úshin tragedııa, al keıbiri ony qalypty jaǵdaı qabyldaıdy.

Eger bala sezimtal jáne aqyldy bolsa, onymen barynsha jumsaq qarym-qatynas ornatqan durys, ony  jazalaýdyń ornyna maqtap, túsindirip jiberý kerek. Sezimtal bala jaǵdaıdy ózi túsinip, qateligin moıyndaıdy.

Jalpy bala tárbıesinde biz olardy tezge salý joldarynyń tıimdiligine nazar aýdarýymyzdyń mańyzdylyǵy zor.

8. BALANYŃ KÓZINShE TÁRBIE MÁSELESIN TALQYLAMAÝ

Ata-analar balalarynyń kózinshe bala tárıbesine qatysty máseleni talqylamaýy kerek. Máselen balaǵa daýys kóterý, kámpıt bermeý, buryshqa tyrǵyzyp qoǵan kezde, otbasyndaǵy ekinshi eresek adam balany jaqtap shyǵý jaǵdaılary balanyń minez-qulqyn tipten nasharlatyp jiberedi. Balada kimdiki durys, anamdiki me, ákemdike me degen suraq týyndaıdy. Eń durysy oqıǵaǵa aralaspaý kerek. Jaǵdaıdy jeke qalǵanda talqylap, ortaq til tabýǵa tyrysý qajet.

Pіkіrler Kіrý