Ustazǵa qurmet - shákirtke mindet

05 qazan 2019 271 0
Оqý rejımi

Ár adam esi kire bastaǵannan dúnıeni tanyp-bilýge, úırenýge talpy-nady. Bir qyzyǵy, bul dúnıeden habarsyz jańa týǵan sábıden eseıe kele, álemdi aýzyna qaratqan dana da, oıshyl da shyǵady. Osynaý aqyl tolystyryp, bilimin shyńdaý saparyn-da ol bir adamǵa erekshe qaryzdar ekenin sezinedi. Ol - ustaz.

Islam dininde ilim úıretýshi ustazdyń orny joǵary baǵalanǵan. Ilim úıretý - eń saýapty ári qadirli is bolyp eseptelgen. Qasıetti Quranda: «Aıtshy, biletinder men bilmeıtinder teń be?» («Zúmár» súresi, 9-aıat), - delinip, kózi ashyq, bilimdi adamnyń tuǵyry qashanda bıik turatyndyǵy aıtylsa, hadısterde de ilim úıretýshini árdaıym syılap, qurmetteý kerektigi eskertilgen.

Súıikti paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) hadısterinde: «Ilim úırenińizder, ilimge qajetti baıyptylyq pen baısaldylyqty da qosa úırenińizder. Sizderge ilim úıretken kisini qurmetteńizder, syılańyzdar» (Haısamı, M. Záýáıd, Ilm, 1/129, 30);

«Nadandardyń arasyndaǵy ǵalym - ólilerdiń arasyndaǵy tiri sekildi» (Káshfýl-hafa, ál-Ajlýnı);

«Sadaqanyń eń jaqsysy - ilim úırenip, ony basqalarǵa úıretý» (Tırmızı, Ilm, 7);

«Adam qaıtys bolǵanda, amal dápteri jabylady. Myna úsh kisiniń ǵana saýaby jalǵasa beredi: artynan duǵa joldaıtyn ıgi urpaq qaldyrǵan, el ıgiligine jaraıtyn dúnıe saldyrǵan, artyna ilim qaldyrǵan adam» (Súnán, Ibn Majá), - dep, ilim úıretýshiniń saýaby eki dúnıede de toqtaýsyz ekendigin bildirip, ǵalymdardy syılaýǵa, ustazdarǵa qurmetpen qaraýǵa shaqyrǵan.

Anyǵynda «ustaz» degen kim? Ustaz - shákirtin ómirge baýlýshy, oǵan ómirlik azyq bolarlyq paıdaly bilim men janyna izgiliktiń nárin egýshi, jaqsy men jamandy, obal men saýapty úıretip, adamgershilik qasıetterdi sińirýshi, óziniń tájirıbesimen bólisetin janashyry ári aqylshysy. Bir sózben aıtqanda, búgingi qoǵamdy erteń alǵa súıreıtin ozyq oıly adam tárbıeleýshi, óz ýaqytyn aıamaı, ózgeniń baqytyn aıalaýshy.

«Adamnyń adamshylyǵy jaqsy ustazdan» (Abaı) demekshi, tarıhta aqyl-parasaty mol tulǵalardyń kópshiligi ustazyna erekshe qurmetpen qarap, árdaıym sondaı bir izetpen eske alǵan. Aıtalyq, Eskendir Zulqarnaıyn - Arıstoteldi, Abylaı han - Tóle bıdi, Shákárim - Abaıdy, Berdaq - Kúnqojany, Jambyl - Súıinbaıdy ózine aqylshy ári ustaz tutqan. «Ustazy jaqsynyń ustamy jaqsy» degendeı, olar ózderiniń ómirde baǵyndyrǵan zor asýlaryna ustazdarynyń sińirgen eńbegi kóp ekenin jaqsy túsingen. Máselen, Eskendir Zulqarnaıyn óz ustazyn «Men ustazyma ákemnen kem qaryzdar emespin. Ákemnen ómirdi alsam, Arıstotelden sol ómirge kerektiniń bárin aldym» dep eske alatyn bolǵan.

Rasynda, ustazǵa qurmet - shákirtke syn. Ejelgi Úndistannyń ádeptilik kodeksi - «Maný baptarynda»: «Shákirt óziniń usta-zyna tósekte jatyp, tamaq iship otyryp nemese odan alysta turyp ıakı júzin basqa jaqqa buryp jaýap bermeýi, áńgimelespeýi tıis. Eger ustaz túregelip tursa, ol da tik turyp, ıba bildirýge tıis», - deýi oı salarlyq (Ádeptaný. U.Asylov, J. Nusqabaıuly. Mektep baspasy, 2003. B.82.).

Erterekte musylman áleminde ǵalym-darǵa, ustazǵa degen syı-qurmet joǵary bolǵan. Uzaq jyl bilim jınaýdyń, bilgenin basqalarǵa úıretýdiń, kitap jazý sekildi oqý-aǵartý isimen aınalysýdyń bedeli bıik turǵan. Óıtkeni ustazdar bul iske saýap turǵysynan kóbirek mán berip, qoǵam tárbıesine ózderiniń jaýapty ekenin tereń sezingen. Pándi úıretýmen ǵana shektelmeı, shákirtterine ómirlik durys aqyl-keńes berip, adamgershilik pen ımandylyqqa qatar baýlyǵan, júris-turys, minezimen jaqsy úlgi-ónege kórsetken. Qajet kezinde shákirtiniń dáristen tys jaǵdaılaryna da alańdaýshylyq tanytý arqyly shyn janashyrlyq tanytqan. Oqý, bilim, ǵylym, mádenıet, adamgershilik, ádep, tárbıe - bárin ustazdan úırengen shákirt ustazdy óz ata-anasynan kem qadirlemegen. Ustazynyń alǵysyn almasa, alǵan iliminiń berekesin kóre almaıtyndyǵyna sengen. Tipti ustazdy qatty qurmettegeni sonsha - esigin qaǵýdyń ózin ádepsizdikke balap, syrtta turyp, shyqqanyn kútken. Shákirt ustazyna ǵana emes, onyń jaqyndaryna da qurmetpen qaraǵan. Ustazynyń úı jaǵyna aıaq sozyp jatýdyń ózin tárbıesizdik dep bilgen. Ustazy ómirden ozǵan jaǵdaıda, ata-anasyna duǵa etkenindeı, ony da qaıyrly, ıgi duǵasyna qosqan. Tómendegi mysaldar sonyń aıǵaǵy:

Shaǵbı (r.a.) aıtady: «Bir janaza namazyn oqyǵannan keıin Záıd ıbn Sabıtke (r.a.) qashyryn jaqyndattym. Osy kezde Abdýllah ıbn Abbas (r.a.) kelip, úzeńgini ustap bergisi keldi. Buny kórgende, Záıd: «Áı, Paıǵambarymyzdyń kókesiniń balasy, áýre bolma, úzeńgini jiber», - dedi. Ibn Abbas: «Joq, bizge ǵalymdardy qurmetteý buıyrylǵan», - dedi. Buny estigende, Záıd (r.a.) dereý Ibn Abbastyń (r.a.) qolyn súıip: «Olaı bolsa, bizge de Paıǵambarymyzdyń eń jaqyn týystaryna (áhli-báıt) osylaı qurmet kórsetý buıyrylǵan», - dedi» (Ǵazalı, Ihııa, 1/1).

Hazreti Álı (r.a.): «Kim maǵan bir árip úıretse, sonyń quly bolýǵa barmyn», - dep, bir árip úıretken adamnyń ózi úlken qurmetke laıyq ekendigin bildirgen.

Imam Aǵzam Ábý Hanıfa: «Aramyzdy jeti kóshe bolǵanyna qaramastan, ustazym Hammadtyń úı jaǵyna ádepsizdik bolmasyn dep eshqashan aıaǵymdy sozyp jatyp kórgen emespin. Qansha jyldan beri ár namazdarymnan keıin ata-anammen qosa ustazymdy da qaıyrly duǵama qosyp kelemin», - dep, ózin ilimge baýlyǵan, ádep pen tárbıe úıretken ustazyna ómir boıy qaltqysyz qurmet jasap, únemi jaqsylyq tilep ótkendigin aıtqan.

Imam Shafıǵı bir malshyny kórgende, izetpen ornynan túregeledi. Qasyndaǵylar: «Malshyǵa sonsha qurmet kórsetkenińiz qalaı?», - dep suraǵanda, «Bul kisi kezinde qansha kitapty qarap taba almaǵan bir máseleniń jaýabyn maǵan úıretip edi, sondyqtan bir ret te bolsa ustazdyq jasaǵan kisige qurmet kórsetýdi ózime mindet dep bilemin», - dep jaýap bergen.

Buqara ǵalymdarynyń biri medresede sabaq berip otyryp qaıta-qaıta ornynan turady. Sebebin suraǵanda: «Ashyq turǵan esikten ustazymnyń oınap júrgen balasy álsin-álsin boı kórsetip qala berdi. Ustazyma qurmet retinde ár kóringen saıyn men ornymnan turdym», - dep, ustazdyń jaqyndary men bala-shaǵasyn da qurmetteıtindigin kórsetken («Tánbıhýl muǵtarıın» (Islamdaǵy aıtýly kisilerdiń ósıetteri), Imam Shaǵranı).

Bul mysaldar musylmandardyń ilim úıretýshini qanshalyqty baǵalap, ustazǵa qanshalyqty zor qurmetpen qaraǵanyn kórsetedi.

Pіkіrler Kіrý