Úılenýge daıynsyz ba?

Otaý qurar jastar úılenýdi bir kúndik mereke dep túsinbeı, qasıetti shańyraqtyń qudiretin tanyp, ómirlik mańyzdy qadam jasamas buryn aldyn ala daıyndalýy qajet. Sebebi, otbasylyq ómir adamnyń jas shaǵynan dəm-tuzy taýsylar ýaqyt aralyǵyn qamtıtyn mańyzdy ǵumyrlyq ólshem. Birde kúrdeli, birde qońyr salqyn, endi birde aspany ashyq bolatyn osy uzaq jyldardy ərkim-aq jaıly jarmen ótkizýdi kókseıdi. Jar tańdaýda da jańylysyp, barmaq tisteıtinder kóp. Sondyqtan kez kelgen adam ómirlik serikti tańdaýda myna məselelerdi bilýi kerek.

KIMDERMEN ÚILENÝGE BOLMAIDY

Úılenýge sheshim qabyldaǵan musylman kimdermen úılenýge bolmaıtynyn jaqsy bilgeni durys. Əıtpese, úlken qatelikke urynary sózsiz. Sondyqtan buny jastarymyzdyń esine sala ketýdi jón kórip otyrmyz. Islam dini boıynsha er azamattyń nekelesýine bolmaıtyn əıelder myna eki topta qarastyrylady: 1. Məńgilik haram bolǵan əıelder. 2. Ýaqytsha haram bolǵan əıelder.

1. Məńgilik haram bolǵan əıelder

Er azamattyń úılenýine tyıym salynǵan, ol úshin úılený turǵysynan məńgilikke haram sanalatyn əıelder qan jaǵynan, sút emý jolymen jəne otaý qurý sebebimen úshke bólinedi. Bul Quranda bylaı aıtylǵan: «Senderge óz analaryńmen, týǵan qyzdaryńmen, əpke-qaryndastaryńmen, əkelerińniń əpke-qaryndastarymen, analaryńnyń əpke-sińlilerimen, týǵan baýyrlaryńnyń qyzdarymen, əpke-qaryndastaryńnyń qyzdarymen, sút analaryńmen, emshektes əpke-qaryndastaryńmen, qaıyn enelerińmen jəne jaqyndasyp qoıǵan əıelderińnen týǵan qoldaryńdaǵy ógeı qyzdaryńmen nekelesý haram etildi. Al jaqyndaspaı turyp ajyrasyp ketken əıelderińniń qyzdaryna úılenseńder kúnə bolmaıdy. Sondaı-aq, sender úshin bel balalaryńnyń jubaılaryna úılený, həm apaly-sińili eki qyzdy birdeı əıeldikke alý haram etildi. Al budan buryn (nadandyq dəýirinde) bolǵan is boldy. Rasynda, Alla óte keshirimdi, erekshe meıirimdi».

Endi osy aıatta aıtylǵandardy jeke-jeke qarastyraıyq:

a. Qan jolymen haram bolǵandar: 

• Analary: óziniń týǵan anasy, əjeleri.
• Qyzdary: týǵan qyzdary, nemereleri, shóbereleri.
• Baýyrlary: týǵan baýyrlary, bir əkeden nemese bir anadan týǵan baýyrlary.
• Əke jaǵynan əpke-qaryndastary: əkesiniń nemese atasynyń týǵan əpkeleri men qaryndastary.
• Naǵashy əpke-qaryndastary: anasynyń nemese əjeleriniń qyz baýyrlary.
• Baýyrlarynyń qyzdary: óziniń týǵan baýyrlarynyń qyzdary.

ə. Sút emý jolymen haram bolǵandar:

Er jigit sút anasymen jəne onyń qyzdarymen úılene almaıdy. Sondaı-aq qyz balaǵa da sút anasynyń ulymen turmys qurýyna ruqsat joq. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul jaıynda bylaı degen: «Qan jolymen haram bolǵandar sút jolymen de haram bolady».

Iaǵnı kisige nemere qyzymen, əpkesimen, naǵashy əpkesimen, baýyrlarynyń qyzdarymen úılenýiniń haram bolǵany sııaqty sút baýyrlarymen, sút əke-sheshesiniń baýyrlarymen, sút baýyrlarynyń balalarymen úılený de haram sanalady. Sút emý jolymen haram bolý úkimi naqtylanýy úshin sút emýdiń səbı shaqta iske asýy kerek. Imam Aǵzamnyń kózqarasy boıynsha, sút emetin səbı shaq eki jarym jyl dep esepteledi. Sút bala bolý úshin osy ýaqyt aralyǵynda bir mərte bolsa da toıyp emý jetkilikti. Iaǵnı səbı eki jarym jasyna deıin eń azy bir mərte basqa ananyń sútin toıyp emse, sol ana men onyń kúıeýi səbıdiń sút əke-sheshesi sanalyp, olardyń balalary men baýyrlary səbıdiń sút baýyrlary sanatyna enedi.

b. Otaý qurý nətıjesinde paıda bolǵan haramdyq

1. Qaıyn analar: er azamat qaıyn analary, qaıyn əjelerine úılene almaıdy.
2. Ógeı qyzdary: əıeliniń burynǵy kúıeýinen tapqan qyzdarymen de úılenýine tyıym salynǵan. (Er kisi men əıeldiń nekesi qıylǵan, biraq tósek qatynasy bolmaı turyp ajyrasyp ketse, onda ógeı qyzyna úılenýine ruqsat).
3. Kelinder: uldary men nemereleriniń əıelderine úılenýge bolmaıdy.
4. Ógeı analary: ógeı analarymen de məńgilikke úılenýge bolmaıdy.

Mine, osy joǵarydaǵy toptarda aıtylǵandar məńgilikke bir-birine úılenbeýine sheshi shyǵarylǵandar. Al, endi bir-birine úılenýi ýaqytsha haram bolǵandardy qarastyraıyq.

2. Úılenýi ýaqytsha haram bolǵan əıelder

a) Əıeliniń əpke-sińlileri: er azamatqa baldyzdarymen, qaıyn apalarymen úılenýine ruqsat joq. Biraq əıelimen ajyrasyp ketse nemese əıeli kóz jumsa ruqsat etiledi.
ə) Əıeliniń naǵashy əpkeleri jəne əıeliniń əpke-qaryndastarynyń qyzdary: Er azamatqa bularmen de úılenýge bolmaıdy. Biraq joǵarydaǵy jaǵdaıdaǵydaı əıelimen ajyrassa nemese əıeli ómirden ozsa, atalmysh əıeldermen úılenýine shek qoıylmaıdy.
b) Kez kelgen nekeli əıel: bireýdiń nekesindegi əıel kúıeýimen ajyrassa nemese kúıeýi qaıtys bolsa ǵana basqa kisi ony əıeldikke ala alady.
v) Múshrik əıel: múshrik əıel təýbe etip, Islamdy qabyldasa, onymen nekelesýge ruqsat bar.
g) Óziniń úsh ret talaq aıtyp, ajyrasqan əıeli: Eger er kisi óz əıelimen úsh ret talaq aıtyp ajyrassa, onda əıeli basqa er kisimen nekesin qıdyryp, sosyn qaıta ajyraspaıynsha, óz kúıeýine qosyla almaıdy.

JAR TAŃDAÝ

Kisi ómirinde úlken jaýapkershilikti qajet etetin istiń biri – jar tańdaý. Kishigirim aýylda turatyndar úshin jar tańdaý asa qıynǵa soǵa qoımas. Sebebi, aýyldastar bir-birin burynnan tanıdy. Jastar da bir-biriniń ósken ortasyn, otbasy jaǵdaıyn, týǵan-týystaryn, minez-qulqyn azdy-kópti biledi. Al aýyldan jyraqta júrgen jastar úshin ómirlik jar tańdaýda keıbir kedergilerdiń týyndaıtyny jasyryn emes.

1. Ata-ananyń pikiri

Qazirgi kezde ata-analardyń kóbi balalary eseıe bastaǵanda jar tańdaýdy olardyń óz erikterine qaldyryp, erkin kózqaras sheńberinde tərbıeleıdi. Tipti, keıde «Úılenetin sensiń, ózińe unasa bolǵany» dep əńgime arasynda aıtyp otyrady. Osyny estip ósken qyz nemese ul úılenýge sheshim qabyldarda «Ata-anam meniń isime aralaspaıdy. Maǵan unaǵany olarǵa da unaıdy» dep túsinip, óziniń qalaýyndaǵy jaspen otbasyn qurýǵa bekinedi. Osylaısha eki jas kóńil jarastyryp, shańyraq kótermekke nıettengen soń kúıeý jigitti nemese qalyńdyqty unatpaǵan ata-analary olardyń úılenýine qarsy shyǵýy múmkin. Eń ókinishtisi, kóńili qalaǵan adamyn «Otbasym qarsy bolmaıdy» dep úmittendirip, keıin ata-anasyn renjitpeý úshin úılenýden bas tartýlary jastar arasynda az ushyraspaıdy. Sondyqtan otbasyn qurýdy josparlaǵan adamyna kesip eshteńe aıtpaı turyp, bul isti aldyn-ala ata-anasymen aqyldasyp, sheship alǵan durys. Əıtpese, mundaı jaǵdaı qarsy jaqtaǵy jasqa qatty soqqy bolyp, kóńili qalýy múmkin.

2. Eki jasty týystarynyń tanystyrýy

Keıbir otbasynda ata-analary nemese týystarynyń erjetken ulyna nemese boıjetken qyzyna «Saǵan qalyńdyqty (kúıeýdi) ózimiz taýyp beremiz» deıtin jaǵdaılar da oryn alady. Osylaısha ózderiniń dostarynyń nemese jekjat-juraǵattarynyń balalarymen tanystyryp jatady. Mundaı kezde jastyń ózindik kózqarasy, talǵamy ekinshi satyǵa túsip, ata-anasynyń tańdaýy basymdyqqa ıe bolady. Basynan ótken osyndaı jaǵdaıdy ýnıversıtetti endi ǵana bitirgen jigit bylaı baıandaıdy: «Ata-anam maǵan «Saǵan jaqsy qalyńdyq taýyp qoıdyq. Ekeýińdi tanystyraıyq» dedi. Əkemniń eski dostarynyń biriniń qyzy eken. Úılerine qonaqqa bardyq. Qyzdy tek qana dastarhan basynda kórdim. Úıge kelgen soń ata-anam qyz jaıly pikirimdi surady. Bir aýyz tildespegen, tipti alǵash ret kórgen qyz týraly ne deıin?». Keıde mundaı jaǵdaıda jastar ata-anasyn renjitpeý úshin «Sizderge unasa bolǵany» dep úılenýge kelisim beredi. Ókinishke oraı, kóbinese mundaı juptyń arasynda súıispenshilik emes, kerisinshe túsinispeýshilik beleń alady. Atalmysh oqıǵadaǵy jigit ata-anasynyń qolqalaýymen úılenip, biraq, bir jyldyń ishinde ajyrasqanyn tilge tıek etken edi.

3. Dostarynyń tanystyrýy

Tanystyrǵan dostary eki jastyń minez-qulqyn, erekshelikterin, bir-birine úıleser-úılespesin óte jaqsy bilmese, keıin arada týyndaıtyn túsinispeýshilikter úlken məselelerge jol ashýy múmkin. Sondyqtan, aradaǵy adamdar eki jaqty da óte jaqsy tanyp, əri jastarǵa aldyn-ala bir-biri jaıly durys məlimetter bergeni abzal. Sonda ǵana mundaı jastar tez arada bir-birine úırenisip ketedi. Sonymen qatar, dostarynyń «Budan artyq jar tappaısyń» dep qolqalaýy da jastardyń tańdaýyna kedergi keltiredi. Mundaı keńesterdiń sońy jastardy kezdesip turýǵa ıtermeleıdi. Ondaıda jastar «Biraz júreıin, eger unamasa bas tarta salarmyn» dep oılaıdy. Birneshe mərte kezdeskennen keıin birin-biri «Úmittendirip, aqyrynda kóńilin qaldyrmaı-aq qoıaıyn» degen oımen úılene salady. Bir-birin jaqsy tanymaı shańyraq kóterýdiń sońy «əttegen-aı» degizip barmaq tistetedi. Al eki jas tanysyp-bilisken bolsa, mundaı ókinishterge urynbas edi. Sondyqtan úılenbes buryn eki jastyń bir-biri jaıly məlimet alyp, bir-birin tanýy, ortaq tustary men minez-qulqynyń bir-birine saı keler-kelmesin bilgeni jaqsy.

Shámshat Ádilbaeva