YQYLAS – JÚREKTIŃ ShYNAIYLYǴY HÁM NIETTIŃ TAZALYǴY

05 jeltoqsan 2023 1348 0
Оqý rejımi

«Yqylas» uǵymy arab tilinen sózbe-sóz aýdarǵanda tazalyq, taza ustaý degendi bildiredi. Termındik maǵynasyna kelsek, adam balasynyń ekijúzdilik, rııashyldyq jáne kúpirlik sııaqty túrli jaǵymsyz qasıetterden alshaq bolyp, Alla Taǵalaǵa shynaıy qulshylyq etýge degen umtylysy. Amaldarymyzdyń qabyl bolýy ne qabyl bolmaýy osy shynaıylyqpen tikeleı baılanysty.

Qurannyń kóptegen aıattarynda yqylas jaıly bylaı dep keledi:

«Áıtpese olarǵa da haq dindi shyn kóńilden tolyq qabyldap, «taýhıd» senimimen bir Allaǵa rııasyz qulshylyq etý, namazdy kemeline keltirip, aqsatpaı ýaqytyly oqý jáne zeketterin tolyq óteý buıyrylǵan edi. Naǵyz týra, minsiz din, mine, osy!» («ál-Báıına» súresi, 5 aıat).

Sondaı-aq olarǵa: «Meniń namazym da, ózge qulshylyqtarym da, tirshiligim de, ólimim de álemderdiń (kúlli jaratylystyń) Rabbysy bir Allaǵa arnalady», – dep aıt («ál-Án'am» súresi, 162 aıat).

(Ýa, Muhammed!) «Biz saǵan osynaý Kitapty aqıqattyń naq ózi etip, laıyqty túrde túsirýdemiz. Endeshe, osynaý haq dindi shyn júrekten tolyq qabyldap, bar yqylasyńmen bir Allaǵa ǵana qulshylyq et! Esterińde bolsyn (kúpirlikten, ekijúzdilikten hám dúnıelik maqsattan ada bolǵan, tek ıman, qulshylyq ári boısunýdan turatyn) shynaıy, kirshiksiz din bir Allaǵa ǵana laıyq. ...» («áz-Zýmár» súresi, 2-3 aıattar).

Osy jáne ózge de aıattarda Allaǵa shynaıy yqylaspen qulshylyq etýdiń mańyzdylyǵy aıtylady. Jaratýshy Iemiz bir qudsı hadıste: «Ózi istegen amalyna Menen basqany ortaq qylǵan adamdy da, onyń serik qosqan nársesin de Men qabyldamaı keri qaıtaramyn» dep eskertedi.

Demek, Alladan basqa bireýge jaqyn bolý nıetimen nemese adamdar tarapynan maqtaý alý úshin jasalǵan ǵıbadattyń kez-kelgen túri aqyrette paıdasyz bolary sózsiz.

Eger pendeniń ǵıbadaty osy ómirdiń ıgilikterine baǵyttalsa, onda Alla Taǵala mundaı kúsh-jigerdiń máńgilik ómirde paıdasyzdyǵyn kórsetedi:

«Kimde-kim (istegen ıgi isteri arqyly) osy dúnıe men onyń sán-saltanatyn ǵana qalasa, olarǵa dúnıede istegen ıgi isteriniń qarymyn tolyq qaıtaramyz. Bul dúnıede olardyń enshisi kemitilmeıdi. Alaıda aqırette olarǵa tozaq otynan basqa esh nárse buıyrmaıdy. Olardyń jalǵan dúnıede istegen búkil isteri, tipti jaqsylyqtaryna deıin dúnıede qalyp, aqıret turǵysynan zaıa ketti, istegen barlyq isi túkke turǵysyz bolyp qaldy» («Hýd» súresi, 15-16 aıattar).

Bul jerde adamdar ózderiniń salıhaly isteri arqyly dúnıelik paıdaǵa qol jetkizgisi keletin jaǵdaılar (mysaly, aqsha, bılik, áleýmettik mártebe) týraly sóz bolyp tur.

Asyl dinimiz boıynsha Alla Taǵaladan basqa bireýge jasalǵan ǵıbadat ımansyzdyqpen qatar eń aýyr kúná bolyp tabylatyn kópqudaıshyldyqpen (shırk) teń. Alaıda, dúnıelik ıgilikter úshin is-áreketterdi kórsetýdiń nemese oryndaýdyń paıdasyzdyǵy men kúnáharlyǵynyń dárejesi, kóbinese mundaı amaldardy jasaý kezindegi nıetpen tikeleı baılanysty.

Keıbir jaǵdaılarda bul pendeniń ımanynyń álsizdigin kórsetetin aıqyn nárse:

«Adamdar arasynda Allaǵa tek qara basynyń paıdasy úshin súlesoq qulshylyq etetinder bar. Mundaı adam maqsatyna jetip, jaqsylyqqa kenelse, jany jaı taýyp, máz bolady. Al qandaı da bir synaqqa, qıyndyqqa tap bolsa, birden syrt aınalyp, jaltara qalady. Sóıtip, dúnıede de, aqırette de bar jaqsy jaqsylyqtan qaǵylyp, ońbaı zııan shegedi. Mine, ońbaı zııan shegý degen – osy» («ál-Haj» súresi, 11 aıat).

Keıbir jaǵdaılarda taza dúnıelik maqsattardyń qatar júrýi senýshiniń shynaıylyǵynyń kúıine áser etýine jáne sáıkesinshe ol úshin ılahı saýaptyń tómendeýine sebep bolady.

Basqa adamdardyń jasaǵan amaldarynyń yqylas dárejesin anyqtaýǵa baǵyttalǵan kez-kelgen áreketter múldem maǵynasyz jáne dushpandyqtan basqa eshnársege ákelmeıdi. Demek, ózgelerdi ańdymaı, kerisinshe, ózimizge saq bolǵanymyz abzal.

Osy oraıda Rabbymyzdyń kelesi sózderi bizge eskertý bolyp tabylady:

«... Alla kimniń Ózine laıyqty túrde taǵzym etetinin ári qarsy kelýden ımenetinin óte jaqsy biledi» («án-Nájm» súresi, 32 aıat).

Shákárim Qudaıberdiuly atamyzdyń:

«Bireýdiń minin kórgenshe,

Jamandyǵyn tergenshe,

Óz oıyńdy mazalap,

Óz boıyńdy tazalap,

Ózińmen alys ólgenshe!», degen óleń joldary da osymen baılanysty bolsa kerek.

Alla barshamyzdy yqylasty quldaryńnyń qatarynan etip, kez-kelgen amalymyzdy shynaıy yqylaspen oryndap, taǵat-ǵıbadattarymyzdyń, duǵa-tilekterimizdiń qabyl bolýyn násip etsin. Ámın!

Sábıt Erejepov

«Kóktal» meshitiniń bas ımamy

Pіkіrler Kіrý