Jaratylystyń qos qupııasy

13 shіlde 2018 1164 0
Оqý rejımi

Qazirgi tańda ǵalymdardyń kópshiligi zertteý jumystarynyń nátıjesinde qasıetti Quranǵa kelip júginýde. Barlyq suraqqa Qurannan jaýap tabylýda. Buǵan dálel jeterlik. Ár salanyń ǵalymdary zertteýler júrgize kele Quran kárimdegi aıtylǵan ǵalamnyń, dúnıeniń jaratylýyna t.b. toqtalady. Degenmen olardyń ashqan jańalyqtary qasıetti Quranda aıtylǵanyna eriksiz tańdanasyz. Óıtkeni Quranda Allah taǵalanyń qudiretin kórsetetin aqıqattar kóp.

Tarıhtan belgili, Muhammed paıǵambarymyz (s.a.s.) Mekkede ósti. Ol kezde shaharda ǵylym, oqý-aǵartý oryndary, medreseler sonymen qosa jaratylys ǵylymdary (astronomııa, hımııa, fızıka) bolmady. Muhammed (s.a.s.) te oqý-jazý bilmegen. Biraq oǵan Allahtan jetken qasıetti Quranda qazirge deıingi ǵylymı tujyrymdardyń bárine túsinik berile bastady. Sebebi ǵylymnyń damýy sheksiz. Ǵylym damyǵan saıyn Qurandaǵy aqıqattar ashyla bermek. Mysaly, «Ánbııa» súresiniń 30-aıatynda bylaı delingen:

«Áýelde kók pen jer birtutas edi. Biz ekeýiniń arasyn ajyrattyq. Jandy maqluqattardyń barlyǵyn sýdan jarattyq».

AQSh- tyń ataqty geology professor Alfred Korner bul aıattyń aǵylshynsha aýdarmasyn oqyp, qatty tańǵalady. Sońynda AQSh-ta ótken bir ǵylymı sımpozıýmda:

«Bul ǵylymı jańalyq Elektrondyq esepteý mashınalary men tehnıkanyń sońǵy jetistikteri arqyly ǵana jaqynda ashyldy. Budan HIV ǵasyr buryn ómir súrgen ári ıadrolyq fızıka týraly eshteńe bilmeıtin adamnyń, ıaǵnı, paıǵambardyń jer men aspan deneleriniń bir ýaqytta jaratylǵanyn aqylmen tanyp bilýi tańǵalarlyq. Anyǵynda onyń muny bilýi múmkin emes edi», - dep tujyrym jasaı kele, Qurandy Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) jazbaǵanyn bylaı dep moıyndaıdy:

«Bul aqıqat Allahtyń kókten túsirgen nury».

«Fýssılat» súresinde kóktiń, álem jaratylmaı turyp áýelde tútin tárizdes bolǵandyǵy aıtylady. Bul ǵylymı maǵlumatty qazirgi ǵylym tolyq qýattap otyr. Ǵylymı kózqaras boıynsha, ǵalam gaz tárizdes pishinde bolǵan. Keıinnen ıadrolyq reaktsııalar (kózge kórinbeıtin zattyq ózgerister) nátıjesinde gazdy pishinnen (temperatýrasy joǵarǵy ystyq plazma túrinen) sýynyp, ártúrli pishindi ıelengen. Bizdiń kún júıemiz de osyndaı bólinistiń nátıjesinde paıda boldy. Jerdegi toqsan eki zattyń kóbisi kún men aıda tabylyp otyrǵany belgili jaıt. Budan Quranda aıtylǵan «Álemdegi barlyq zattyń negizi bir» degen tujyrymdamanyń aqıqat ekenin kóremiz.  

Tokıodaǵy observatorııanyń dırektory professor Edıshı Kazan juldyzdardyń gaz tárizdi zat pen tútinnen paıda bolǵanyn aıtady. Al bul aqıqat «Fýssılat» súresiniń 11-12 aıattarynda jáne «Fýrqan» súresiniń 61-aıatynda jazylǵan:

«Sosyn kókke jóneldi. Ol bir tútin edi. Sonda oǵan ári jerge: «Ekeýiń de erikti ne eriksiz túrde kelińder» dedi. Ekeýi de: «Boı usynǵan túrde keldik» dedi. Olardy jeti kók etip, eki kúnde jasady. Sondaı-aq ár kóktiń mindetin ózine bildirdi. Jaqyn kókti juldyzdarmen áshekeıledik ári qorǵaýǵa aldyq. Osy tym ústem, tolyq bilýshi Allahtyń taǵdyry» (Fýssılat súresi, 11-12);

«Sondaı mol ıgilik ıesi Allah aspandaǵy juldyzdardyń ornyn jaratyp, onda bir jaryq (kún) jáne sáýle berýshi aıdy jaratty» (Fýrqan súresi, 61).

Joǵarydaǵy jazylǵan Allah sózin mysalǵa keltire otyryp, tómendegi tujyrymdy jasaıdy:

«Men ǵalamdy zertteýdiń jańa tásilin taptym. Qazir biz teleskoptar arqyly aspan deneleriniń negizgi massasymen birigýin kóre alamyz. Sondyqtan Qurannyń kómegimen aldaǵy ýaqytta ǵalamdy zertteýdiń tıimdi jolyn tabatynymyzǵa senimdimin».

Al jer qyrtysyn zertteýshi professor Polmen Quran jaıly bylaı deıdi:

«Bul – ǵajap kitap, onda ótkenimiz de, bolashaǵymyz da baıandalǵan. Men Shyǵys elderiniń damýyn uzaq ýaqyt zerttedim. Sol dáýirdegi ǵylymı jetistikterdi jaqsy bilemin. Bul ilim nuryn Muhammedke Allahtyń ózi túsirgenin shyn júregimmen moıyndaımyn».

Endi joǵaryda keltirilgen «Ánbııa» súresiniń «Jandy maqluqattardyń bárin sýdan jarattyq» degen aıatqa keleıik.

Qazirgi ǵylymı jetistikter tiri organızm úshin sýdyń mańyzy zor ekendigin dáleldep otyr. Sý búkil bıologııalyq, bıohımııalyq, hımııalyq reaktsııalar úshin qajet. Óıtkeni sý – búkil tabıǵattyń, ómirdiń, tirshiliktiń negizgi Elementi, qaınar kózi.

Adamnyń, jan-janýarlardyń uryqtary suıyq zattardan quralady. Atalyq uryq pen analyq uryq qosylyp Embrıonǵa aınalǵannan keıin, onyń ósip-jetilý protsesteri jatyr ishindegi sýda ótedi. Bul jandy maqulyqtardyń sýdan jaratylatyndyǵy aqıqat degen sóz.

Jerdiń úsh shıregi, ıaǵnı 4/3 bóligi, ıaǵnı 75 paıyzy sýdan, al adamnyń tiri jasýshalarynyń odan da kóp bóligi, naqtylaı aıtsaq 80 paıyzy, ¾ sýdan turady. Sýdyń negizgi qasıetiniń biri dep ózenderdiń, teńizderdiń, muhıttardyń temperatýrasyn turaqty ustap turýyn aıtýǵa bolady. Bunyń ózi ondaǵy tirshiliktiń, ómirdiń negizgi sharty bolyp tabylady. Sýdyń mundaı ǵalamdyq qasıeti Allahtyń qudiretttiligin, hıkmetin kórsetedi. Qurannyń qasıettiligine nazar aýdaraıyq, qysqa (lakonıkalyq) aıattarda da az sózben álemniń mańyzdy qupııalary, syrlary týraly aıtylady. Osy keltirilgen bir aıattyń ózi Qurannyń asyl, qasıetti kitap ekendigin, al Muhammedtiń (s.a.s.) paıǵambar ekendigin dáleldeıdi. 

Baqytjan Ótkelbaev,
"Áziret Sultan" meshitiniń naıb ımamy 

Tegter: jaratylys
Pіkіrler Kіrý