Juma kúni tabysqa kenelýge bolady

24 qańtar 2019 1671 0
Оqý rejımi

Juma – qasıetti kún. Bul kúni ata-anadan bastap, aǵaıyn-týys pen dos-jarandy quttyqtap, izgi tilek bildirip jatamyz. Ol da bolsa jumanyń qasıeti jaıly estip-bilgenimizden bolsa kerek.

Máselen, Ábý Hýraıradan (r.a.) «Bul kúni bir ýaqyt bar. Musylman pende sol sátte suraǵan duǵasyn Alla Taǵala beredi...»[1]jáne «Kún kóterilgen eń jaqsy kún – juma. Juma kúni Adam jaratyldy, juma kúni jánnatqa kirdi jáne juma kúni odan shyqty...»[2] jetken hadıster bar.

Mine, sondyqtan juma kúni kóp duǵa-tilek isteýge áreket etemiz. Sizdermen jumanyń kóptegen qasıetiniń birin bóliskim kelip otyr. Quran Kárimde «Juma» súresi bar. Atalmysh súrede: «Al, namaz aıaqtalǵanda, jer betine (baratyn jerlerińe) tarqalyńdar da Allanyń keńshiligin izdeńder ári murattaryńa jetýleriń úshin Allany kóp eske alyńdar»[3] dep ámir etilgen.

Osy, aıatqa qatysty tápsir ǵulamasy Ibn Kasır eńbeginde mynadaı áńgime bar. Tápsirshi bylaı deıdi: Ǵulama tabıǵın ırak bın Malık (r.a.) juma namazyn oqyp bolǵan soń, meshit qaqpasynyń aldynda turyp: «Ýa, Alla! Rasynda, Seniń jumaǵa shaqyrýyńa jaýap berdim, paryzyńdy oqydym. Sondaı-aq, Óziń ámir etkenińdeı jer betine óz jumysyna ketip baram. Maǵan Óz keńshiligińmen rızyq-nesibe bere gór. Rasynda, sen eń qaıyrly rızyq Berýshisiń» dep duǵa etetin edi» deıdi.

Demek, juma namazyn oqyp bolǵan soń jasalǵan eńbek tabysty bolmaq. Mańyzdy sharýalaryńyzdy juma qulshylyǵynan keıin jasasańyz, Quran aıatynda «..Allanyń keńshiligin izdeńder...» dep ýáde etilgendeı, isińiz bereketti de berekeli bolady. Tabysty kúnniń oljasynan qur qalmańyz. 

 


[1] Buharı.
[2] Mýslım.
[3] «Juma» súresi, 10-aıat.

Rýslan Qambarov

Tegter: juma
Pіkіrler Kіrý