Júregińizdi «óltirmeńiz»!

26 naýryz 2019 11319 0
Оqý rejımi

Júrek ımannyń mekeni bolǵandyqtan, ımannyń kúsheıýi  júrekti nurlandyrsa, ımannyń álsireýi júrekti aýrýǵa dýshar etedi. Júrektiń «ólýine» sebep bolatyn birneshe sebepter bar.

Júregińizdi óltiretin eń birinshi nárse paıdasyz sózder sóıleý. Bos áńgime, tipti paıdasyz bir sózdiń ózi sizdiń aǵzańyz ben ımanyńyzǵa úlken zııan alyp keledi.  Maǵrýf ál-Karhı bylaı deıdi: «Eger bir qul paıdasyz bos sózder sóıleı bastasa, Alla Taǵala sol qulynan Óziniń járdemin alystatady».

Al, Málık ıbn Dınar bos sózdiń zııany týraly: «Eger sen óz deneńdegi álsizdikti, júregińdegi qattylyqty, rızyǵyńnyń kemigenin seze bastasań, onda bilip qoı, sen bos sózder sóılegensiń», – deıdi. Bir aýyz bos sózdiń ózi adamdy ne jannattyq, ne tozaqtyq qyla alady. Bul týraly asyl Paıǵambyrymyzdyń (s.ǵ.s.) ózi: «Aqıqatynda, qul ózi baıqamastan Alla Taǵalaǵa unamdy nárse aıtýy múmkin, osy úshin Alla Taǵala onyń dárejesin kóteredi. Aqıqatynda, qul baıqaýsyzda Alla Taǵalanyń ashýyn týdyratyn sóz aıtyp qoıýy múmkin, osy úshin Alla Taǵala ony tozaqqa tastaıdy»,[1] –  degen.

Iyǵymyzdaǵy eki perishte bizdiń aýyzymyzdan shyqqan ár sózdi, tipti ár áripti de amal dápterimizge jazyp otyrady. Jaratýshy Iemiz bul týraly qasıetti Quranda: «Aýzynan bir sóz shyǵarsa-aq boldy, aldynda ańdýshy daıyn»[2], - dep baıandaıdy. Esep kúninde sol amal dápterimiz tarazyǵa tartylyp, usynylady. Alla Taǵala bizdiń bos sózderimizge razy bolady dep oılaısyz ba? Eger, bos sózdiń ózi bizge osynshama zııan bolsa, aıtýǵa tıym salynǵan ósek, ótirik, jala jabý sııaqty sózder bizderdi qandaı azapqa salatynyn oılaýdyń ózi qorqynyshty. Ańdamaı aıtylǵan bir sózdiń ózi bizdi oıymyzǵa kelmeıtin azapqa dýshar etýi múmkin. Onyń aldyn alý úshin aıtqaly turǵan sózińizdi súzgiden ótkizip alý kerek: meniń bul sózderdi aıtýym maǵan nemese basqa adamdarǵa paıda beredi me? Sol sózderdi odan da jaqsy sózdermen almastyrsam qalaı bolady? Eger sol sózderdi aıtpasam, budan da jaqsy bolar ma eken? Álde, múldem úndemeı qoıa salýym kerek pe? Iá, úndemeseńiz barlyq báleniń aldyn alǵan bolar edińiz. «Úndemegen úıdeı báleden qutylatynyn» dana halqymyz beker aıtpasa kerek...

Júrekti óltiretin ekinshi nárse – kóz salý. Quranda, «Nur» súresiniń 30-31–aıattarynda Alla Taǵala bylaı deıdi: «(Muhammed Ǵ.S.) Múminderge aıt: (Bógde áıelderge qaraýdan) kózderin saqtasyn. Ári uıatty jerlerin (zınadan) qorǵasyn. Bul olar úshin óte jaqsy. Ras Alla, olardyń ne istegenderinen habar alýshy. Múmin áıelderge de aıt: «(Bógde erlerden) kózderin saqtasyn. Ári uıatty jerlerin (zınadan) qorǵasyn. Sondaı-aq zeınetterin kórsetpesin...». Bizdi Jaratqan Alla, bizge neniń zııan, neniń paıdaly ekenin biledi emes pe?!  Haziret Álı (r.a.) bylaı deıdi: «Rasýlalla (s.ǵ.s.) maǵan bylaı dedi: «Qaıta-qaıta qarama. Alǵashqy qaraǵanyń eshteńe etpese de, ekinshi qaraǵanyń kúná bolyp jazylady»[3]. Bul hadıste Paıǵambarymyz bir ret qaraýdyń kúná emes, ekinshi ret qaraýdyń kúná ekenin túsindirgen. Demek, sol ekinshi qaraý júrekti óltiretin «ý» bolyp tabylady. Árbir qaraǵanymyz úshin jaýap beremiz, bizdi  aldymyzda úlken esep kútip tur. Ár adam ózin erikti túrde haramnan saqtaı alady, óıtkeni: «Alla (T.) kisige shamasy keletin mindetti ǵana júkteıdi; istegen jaqsylyǵy óz paıdasyna da, jamandyǵy zııanyna»[4].

Júrekti óltiretin úshinshi nárse – paıdasyz istermen aınalysý. Ómirimizde berilgen ár sekýnd, ár mınýt úshin erteń suraý bar. Bos ýaqytyńyzdy qalaı paıdalanyp júrsiz? Jasaǵan ár isińiz sizge osy dúnıede de, aqyrette de paıda keltiredi me?  Bir ǵana mysal. Áleýmettik jelige paıdasyz bir sýret, vıdeo salsańyz da, paıdasyz bir bos sóz jazsańyz da ol úshin jaýap beresiz. Tek ózińiz úshin ǵana emes, paıdasyz dúnıelerdi taratyp, basqa adamdardyń sol sózderdi oqýyna, sýretterdi, vıdeolardy kórýi úshin zaıa ketken ýaqyty úshin de jaýap beretin siz bolasyz.  Luqman Hákimnen tereń bilim men joǵary dárejege qalaı jetkendigi týraly suraǵanda ol: «Únemi shyndyqty aıttym, amanatqa qııanat jasamadym jáne paıdasyz isterden aýlaq boldym», – degen eken. Mine, osy danalyqtyń ózi bizderge sabaq.

Júregińizdi óltirýden aýlaq bolamyn deseńiz, ortańyzdy  paıdasyz adamdardan tazartyńyz, óıtkeni: «Sol kúni taqýalardan basqa dostar, bir-birine dushpan bolady»[5]. Sharıǵatymyz ár adamǵa jaqsymen, ǵalym kisimen joldas bolýdy  jáne aınalysyndaǵy ózine tirshilikte de, qulshylyqta da paıda bermeıtin adamdardan aýlaq bolýdy buıyrady. Dostyń qandaı bolatynyn Alla Taǵalanyń Ózi qasıetti Quranda: «Senderdiń shynaıy dostaryń Alla jáne onyń elshisi jáne namazdy tolyq oryndaıtyn, zeket beretin, ári rýkýǵ qylýshy musylmandar…»,[6] - dep úkim etken. Joǵarydaǵy aıattyń úkimi boıynsha – musylman musylmanǵa dos. Iaǵnı, qazaqtyń «dosyna qarap adamyn tany» deýi tegin emes. Óıtkeni dosyń qandaı bolsa, sen sondaısyń. Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Adam óz dosynyń dininde. Sondyqtan, árbiriń óz jaqyn dostaryńnyń kim ekenine qarasyn!»[7] – degeni aıtylady.

Endeshe, júregińizdi óltiretin barlyq zııandy ádetterden erterek qutylýdy qolǵa alyńyz. Alla razy bolatyn sózder sóıleńiz, Alla adal etken nárselerge ǵana qarańyz, Alla buıyrǵan saýapty amaldar jasańyz jáne Allany eske salatyn, jaqsylyqqa bastaıtyn adamdarmen ǵana joldas bolyńyz. Sonda ǵana júregińizdi «ólýden» saqtaı alasyz.

Laýra Qanatqyzy


[1] Buharı.
[2] «Qaf» súresi, 18-aıat.
[3] Ahmad ıbn Hanbal, Músnad, III/304.
[4] «Baqara» súresi, 286-aıat.
[5] «Zýhrýf» súresi, 67-aıat.
[6] «Máıda» súresi, 55-56 – aıattar.
[7] Ábý Dáýid, Tırmızı.

Pіkіrler Kіrý