BETAShAR - IýNESKO-NYŃ MÁDENI MURALAR TIZIMINE ENDI
Qazaq halqynyń ejelden kele jatqan salt-dástúriniń - betashar IýNESKO-nyń Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń Reprezentatıvtik tizimine endi.
Paragvaı astanasy Asýnsonda IýNESKO-nyń Materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý komıtetiniń otyrysynda qazaqtyń ejelgi salttarynyń biri Betashar Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń Reprezentatıvtik tizimine engizildi.
Betashar — qazaqtyń kelin túsirgende jasalatyn saltynyń biri. Jańa túsken kelinniń betin ashyp, kópshilikke tanystyrý - halqymyzdyń qurmetteıtin, ejelden kele jatqan dástúri. Jańa túsken kelindi shymyldyq ishinde basyna oramal taǵyp otyrǵyzyp, jaqyn qyz-kelinshekterden ózge eshkimdi kirgizbeıdi. Erteńine shymyldyq ishinde otyrǵan jas kelinniń basyn, betin kórsetpeı, oramal jaýyp, eki jaǵynan eki abysyny súıep alyp shyǵady. Kelinniń betin ashýǵa arnaıy kelgen aqyn kelinge ata-enesin, úı-ishin, tolyqtaı jyrǵa qosyp tanystyryp shyǵady. Olardyń bedelin marjan jyrmen aıta otyryp, olardyń árqaısysyna jekeleı sálem salǵyzǵan. Qandaı bolmasyn, betashardaǵy óleń shýmaqtary halyqtyń ónegesinen, ádep-ǵurpynan kórinis beretini de shyndyq.
Búgingi kúni de betashar jyry ár jerde ártúrli aıtylady. Bir qyzyǵy, siz ben biz kóp jaǵdaıda betashardyń toı ústinde oryndalatynynyń kýási bolyp júrmiz. Ótkenge kóz júgirter bolsaq, kelinniń betin óz týǵan ata-anasynyń kózinshe ashatynyn qaı jerden kóremiz? Ol azdaı, búginginiń betasharynda kelinniń betin oramalmen emes, tormen ǵana bederlengen, qaı jaǵynan qarasańyz da, barlyǵy anyq kórinetin fatamen jamylyp shyǵatyn kezder de az emes. «Betashar» degen sózdiń mán-maǵynasyna barlap kórińizshi?! Jas kelinniń betine aq oramal jabylǵandyqtan, aqyn dombyrasymen ashqanda ǵana jınalǵan týys-týǵan kelinniń júzin kórý kerek. Sol sebepten bul dástúr «betashar» atalady. Onda búginginiń betasharyna qandaı ataý bersek jarasady?.. Jalpy, mundaı salt-joralǵy bizde bolǵan ba? Joǵaryda aıtqanymyzdaı, betashar dástúri ár jerde árqalaı oryndalatynyn eskersek, qaısysy bizdiń ulttyq sanamyzǵa sáıkes, mádenıetimizdiń aınasy bola alady? Barlyǵymyz da qyz uzatyp, kelin túsirip, ulan-asyr toı ótkizip jatyrmyz. Tek onyń qandaı deńgeıde ótý kerektigin oılap, bas qatyryp júrip, qalaı ótý kerektigin esten shyǵaryp jatamyz. Munyńyz burys desek, «ol ońtústikte solaı ótedi» dep renish bildiretin kezder de joq emes. Dástúrimizdi saqtap, kóziniń qarashyǵyndaı kórip otyrǵan ońtústik halqyna keıde kózqarasymyz da ózgeshe órbıdi. Olardyń ádet-ǵurpy dep bóletin salt-dástúr bizdiki emes pe? Álde atam qazaq dástúrimiz jer-jerde ártúrli bolsyn degen be eken? Jer-jerge bólinetindeı salt-dástúrimiz, mádenıetimiz til biliminde qarastyrylatyn «dıalekt» bolǵany ma? Olaı bolsa, árbir jerdiń jergilikti turǵyndary ár halyq bolyp ketkeni me? Biz eshqashanda bólinbegen, bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaratyn batyr halyqtyń urpaǵy emes pe edik?! Ádet-ǵuryptarymyzdy berik ustanyp, dástúrimizdiń sabaqtastyǵyn úzbeı kele jatqan, qyzyna qyryq úıden tyıý aıtyp, kelinniń júris-turysyna erekshe mán beretin qazaq degen halyqpyz ǵoı! Qaımaǵy buzylmaǵan halqymyzdyń dástúrin búgin qalpyn buzyp alsaq, erteńgi kúnimizdiń elesi bulyńǵyr bolmaq. Árbir otbasy óz úıinen salt-dástúrimizdi ustanar bolsa ǵana, qazaq degen halyqtyń urpaǵy ekenimizdi maqtanyshpen aıta alamyz.
«Betashar» degen qasıetti uǵymnyń qadirine jete bileıik!
Kelinniń ár qadamynan urpaǵymyzdyń bolashaǵy aıqyndalmaq!
