Realızatsııaǵa saýda jasaýǵa bola ma?

11 mamyr 2023 3634 0
Оqý rejımi

Ássálámý ǵáláıkým! Saýdagerden deldal retinde taýar satyp alyp, onyń aqysyn taýardy ótkizgennen keıin ǵana berýge bola ma? Iaǵnı, taýardy ótkize almasam, saýdagerdiń ózine qaıtaryp berý nıetimen (shartymen) alýǵa bola ma?


Ответ

Realızatsııa arqyly satý (prodaja rod realızatsııý) degenimiz satyp alýshy satýshydan alǵan taýardyń aqysyn, taýardy basqa bireýge ótkizgennen keıin ǵana qaıtarýdy bildiredi. Mundaı kelisim shartty jasaǵan satyp alýshy satyp alǵan men satqan baǵalarynyń arasyndaǵy aıyrmashylyq arqyly paıda kóredi. Oǵan qosa, bul kelisimshart boıynsha satyp alýshy taýardy ózgege ótkize almasa, birinshi saýdagerge eshqandaı aqy tólemeı alǵan zattaryn keri qaıtarady.

Ádildikti tý etken Islam dininde saýdanyń bul túrine qatysty birneshe sharttar qarastyrylǵan. Atalmysh kelisimshart durys bolý úshin kelesi sharttar oryndalýy qajet:

1. Taýardyń aqysy tek satylǵannan keıin beriletini kelisimshartta kórsetilmeýi kerek. Sharıǵatymyz taýar aqysyn ne qolma-qol birden tólenýin nemese naqty merzimdi belgilep bólip tóleý arqyly taǵaıyndaýdy buıyrady. Eger aqy beriletin ýaqyt naqty aıtylmaǵan bolsa, mundaı kelisimshart durys bolyp sanalmaıdy[1].

Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi:

يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا إِذَا تَدَايَنْتُمْ بِدَيْنٍ إِلَى أَجَلٍ مُسَمًّى فَاكْتُبُوهُ

«Ýa, ıman keltirgender! Bir-birine belgili merzimge deıin qaryz bergenderińde (taýardy bólip tóleýge keliskenderińde) ony jazyp qoıyńdar»[2].

Alaıda, eki tarap taýardy qolma-qol satýǵa kelisip bolǵannan keıin, taýar ıesi aqyny talap etpeı, biraz ýaqyt ótkennen keıin alýy kelisimshartqa zııan tıgizbeıdi[3] (taýar aqysy satylǵannan keıin ǵana beriletini kelisimshart jasalýdan buryn nemese odan keıin de aıtylsa bolady. Biraq satýshyǵa ol ýaqytqa deıin kútip, taýardyń qunyn suramaýy mindet bolyp sanalmaıdy. Aqysyn qalaǵan ýaqytta talap ete alady).

2. Satyp alýshy taýardy ótkize almasa, zattardy keri qaıtarýǵa eki taraptyń əýel basta ózara sharttaspaýy qajet. Bundaı shart –  satyp alýshyǵa paıda keltirgenimen, satýshyǵa zııan tıgizedi. Ondaı sharttardy jasaýǵa dinimiz tyıym salady[4]. Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men səlemi bolsyn) bylaı dedi:

لا شرطان في بيع

«Saýdada eki shart qosýǵa bolmaıdy».[5]

Bundaı shart jasalmasa da, saýdager taýaryn keri alsa bolady. Biraq bul eki taraptyń razylyǵy arqyly ǵana júzege asady. Atalmysh əreketti dinimizde «ıqolə» – saýdany taraptardyń kelisimi arqyly buzý dep ataıdy. Iaǵnı, satýshy zatty keri alýǵa mindetti emes. Eger ol taýardy keri alýdan bas tartsa, satyp alýshy ótkize almaǵan taýar qunyn óteýge mindetteledi. Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men səlemi bolsyn):

من أقال مسلما أقاله الله عثرته

«Kimde-kim (saýda jasaǵanyna ókingen musylmannyń saýdasyn) ıqolə jasaýǵa (keri qaıtarýǵa) kelisse, Alla ondaı kisiniń kúnəsin jýyp shaıady».[6]

Demek, zattyń qunyń ony satqannan keıin ǵana beremin, al ony ótkize almasam, keri qaıtaramyn dep shart qoıýǵa bolmaıdy.

Bul saýda túriniń durys bolýdyń bir joly: eki tarap taýar baǵasyn naqty əri berilý jolyn birinshi shartta kórsetilgendeı durys taǵaıyndap, taýar ótpegen jaǵdaıda keri qaıtarýdy shart etpeý kerek. Osy boıynsha kelisimshart jasalsa, satýshynyń taýar aqysyn satylǵannan keıin ǵana alýynda esh aǵattyq joq. Sol sııaqty, satyp alýshy taýardy ótkize almasa, saýdagerdiń ruqsatymen ony keri qaıtarsa bolady. Degenmen, satýshy aqysyn alý úshin taýary qashan satylady dep kútýge jəne satylmaǵan jaǵdaıda taýardy qaıtyp alýǵa mindetti bolyp sanalmaıdy.

Eń ońaı jol – bul məselede «hııar shart» (belgili ýaqyt aralyǵynda saýdany buzýǵa múmkindik beretin tańdaý erkin) qoldaný. Realızatsııa arqyly satý kelisimshartyn jasaǵan kezde, satyp alýshy satýshyǵa bylaı deıdi: «Bul taýardy satyp aldym, biraq saýdany buzý quqyǵyn 10 kún ishinde (mysalǵa) paıdalaný shartymen». Satýshy buǵan kelisse, satyp alǵan kisi atalmysh merzim ishinde sata almasa, taýardy keri qaıtara alady. Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men səlemi bolsyn) saýda jasaǵanda kóp aldanyp, keıinnen kóp ókinetin sahabaǵa bylaı dep shyǵar jol kórsetken eken:

إذا أنت بایعت فقل لا خلابة ثم أنت في كل سلعة ابتعتھا بالخیار ثلاث لیال

 فإذا رضیت أمسكھا و إن سخطت فارددھا على صاحبھا

«Bireýden bir nərse satyp alsań, «aldaý bolmasyn» dep aıt. Osydan son ərbir satyp alǵan zatynda úsh kún tańdaý erkiń bolady. Taýardy unatsań, ózińde qaldyr. Al kóńiliń túsip unatpasań, keri qaıtar».[7]

Qorytyndy: Realızatsııa arqyly saýda júrgizýdi «hııar shart» arqyly nemese odan aldyn joǵaryda kórsetilgen eki shartty eskerip júzege asyrýǵa bolady. Atalmysh sharttar oryndalmaıtyn bolsa, bundaı saýdaǵa barmaǵan jón.

  Darhanuly Tamırlan
Astana qalasy boıynsha pətýaǵa jaýapty maman

 

[1] Mýhammad Takı Ýsmanı Fıkhýl-Býıýǵ, 1tom, 538 bet

[2] «Baqara» súresi, 283-aıat

[3] Mýhammad Takı Ýsmanı Fıkhýl-Býıýǵ, 1tom, 534 bet

[4] Mýhammad Takı Ýsmanı Fıkhýl-Býıýǵ, 1tom, 937 bet

[5] Ábý Daýt 3504, Tırmızı 1234

[6] Ábý Dáýit 3460.

[7] Ibn Mája

Pіkіrler Kіrý