Jynystyq qatynas kezde ózgeni qııaldaý kúná ma?

08 qańtar 2019 666 0
Оqý rejımi

Sálemetsizder me? Kúıeýimmen jynystyq qatynas barysynda, ózge erkekti oılap ketemin keıde. Osynym kúná ma? 


Ответ

Sálemetpiz. Sizdiń suraǵyńyzǵa tikeleı jaýap bermes buryn adamnyń oıyna keletin qııal máselesine bir toqtalyp ótsek. Imam Náýaı (r.a) jalpy adam qııaly týraly: «Eger adam aqylyna turaqsyz oılar kelip-ketip jatsa, onda ol oı adamǵa esh zııanyn keltirmeıdi. Buǵan ǵalymdar bir aýyzdan kelisken de. Sebebi, adam ol syndy oılardy baqylap tura almaıdy. Ol syndy oılardyń kelýine de tosqaýyl bola almaıdy»[1],– degen.

Imam Náýaıdiń bul sózi Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s):

إِنَّ اللَّهَ تَجَاوَزَ لأُمَّتِي مَا حَدَّثَتْ بِهِ أَنفُسَهَا مَا لَمْ يَتَكَلَّمُوا أَوْ يَعمَلُوا بِهِ

«Rasynda, Alla meniń úmmetimniń sózge ulasyp, amalǵa aspaǵan, tek oıymen ǵana shektelgen nárseler úshin keshirimmen qarady»[2],– degen hadısine súıengen.

Al, endi sizdiń suraǵyńyzdaı aıtylǵandaı adam óz aqylynda ózi qalyptastyratyn qııalǵa kelsek, jalpy ǵalymdar, onyń ishinde Hanafı mázhabynyń ǵulamalary qııaldaýdyń bul túrin kúná dep tanyǵan. Bul sózimizdi ǵalymdarymyzdyń kelesi sózderimen órbitsek:

Hanafı mázhabynyń iri ókili Ibn Abıdın (r.a) aıtady: «Bizdiń mázhabtyń qaǵıdalaryna eń jaqyny – bul nárseniń halal emestigi. Sebebi, qatynas kezinde jubaıyn bóten adam dep qııaldaý – áıeliniń halal táni arqyly kúnáli isti qııaldaý bolyp tabylady».[3]

Málıkı mázhabynyń ǵalymy Ibn Haj ál-Málıkı (r.a): «Ondaı qııaldy óz boıynda ispen, ózgelerdiń janynda sózben qoshtamaýy kerek. Bul syndy jıirkenishti is adamdar arasynda kóp baıqalatyn bolǵan. Onyń mysaly: bir adam ekinshi bir áıeldi kórip, súısingeninen keıin, úıine kelip óz áıelimen qosylǵanda, áıelin álgi bóten áıel dep qııaldaýy. Bul – zınanyń bir túri. Ǵalymdarymyz bunyń mysalyn qolyna bir ydysty alyp sý ishken adamǵa teńegen. Álgi adam qolyna alǵan ydystaǵy sýdy sharap dep qııaldap ishse, ondaǵy sý ol úshin haramǵa aınalady. Bul da sol sııaqty. Qııaldaýdyń bul túri tek erkekterge tán emes. Áıelder de bul tusta erkekter syndy...»[4], – deıdi.

Hanbalı mázhabynyń ǵalymy Ibn Mýflıh Hanbalı (r.a) bul másele boıynsha bylaı deıdi: «Ibn Aqıl (r.a) «ár-Rıǵaıa ál-kýbra» atty eńbeginde: Eger áıelimen qosylý barysynda ózine haram bolǵan basqa áıeldi qııaldaıtyn bolsa, kúná jasaǵan bolady. Al, eger turaqsyz oı bolsa, kóbine kúná bolmaıdy».[5]

Imam Náýaı (r.a) aıtady: «Oıǵa keletin turaqsyz oılarǵa keshirim jasalýynyń sebebi – ol oılardan qashyp bolmaıtyndyǵynan. Alaıda, ol oılardyń únemi kele berýinen saqtanýǵa bolady. Sol úshin de jıi qııaldaý men júrekti soǵan daǵdylandyrý haram bolady»[6].

Bul syndy qııaldarmen synaqqa ushyraǵan adam kelesi keńesterge súıense bolady:

  • Osy qııaldarǵa jeteleıtin kıno, serıal, romantıkalyq kitap, gazet-jýrnal, áńgimelerden alys bolý. Imam Ǵazalı (r.a) aıtady: «Qandaı da bir orynsyz oıdyń emi – oǵan aparatyn joldy jaýyp tastaý. Iaǵnı, ol oıǵa aparatyn sebepterdi toqtatý. Eger sebep tyıylmasa onyń saldary jalǵasyn taba bermek»[7].
  • Belgili duǵalardy, onyń ishinde jynystyq qatynasqa qatysty duǵalardy oqý. Mysalǵa:

الَّلهُمَّ جَنِّبْنَا الشَّيْطَانَ ، وَجَنِّبِ الشَّيطَانَ مَا رَزَقتَنَا

«Ýa, Alla! Bige shaıtandy jýytpa, ári shaıtandy bizge bergen rızyǵyńa (balaǵa) jýytpa»[8] degen syndy duǵalar.

  • Qııaldaǵy lázzatty qolda bar lázzatpen aıyrbastamaýy. Sebebi, erli-zaıyptynyń árqaısysynyń bir-birin tolyq qamtamasyz etetin nárseleri bar. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtady:

إذا رأى أحدكم امرأة حسناء فأعجبته فليأت أهله، فإن البضع واحد ومعها مثل الذي معها

«Eger qaısy biriń ádemi áıeldi kórip, onyń sulýlyǵyna tánti bolsa, úıine (áıeline) barsyn, sebebi kúntımes birdeı-aq, oda bary onda da bar»[9]. Bul tusta erkek pen áıel birdeı.

  • Erińiz de siz sııaqty qııaldasa, sizben bola tura ózgeni armandasa, álbette bul jáıt sizdi razy qylmasy haq. Endeshe, ózińizge qalamaǵandy ózgege de qalamańyz.
  • Senimdi ári sizge nasıhat aıtyp týralyqqa bastaıdy-aý degen adamyńyzben aqyldasyp kórińiz.

 

Aıbek Ábdiqadyr
Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy

 


[1] «Ázkar» atty kitabynan.
[2] Býharı, Mýslım.
[3] Hashııat Ibn Abıdın.
[4] Mádhal
[5] Ál-Ádáb ásh-sharǵııa
[6] Ázkar
[7] Ihııa ýlýmıd-dın
[8] Býharı, Mýslım
[9] Tarıh Baǵdadı, Sýıýtı

Pіkіrler Kіrý