Namaz oqymaǵan adam kápir ma?

12 shіlde 2018 728 0
Оqý rejımi

Namazdyń ıslamdaǵy ornyn aıta ketseńiz. Keıbir jandar «kápir men múminniń arasyndaǵy perde – namaz» degen hadıske súıenip, namaz oqymaıtyn adamdardy kápirge shyǵarady. Bul qanshalyq durys?


Ответ

Bes ýaqyt namaz árbir balıǵat jasyna jetken, aqyl-esi saý barlyq musylmanǵa paryz. Onyń pa­ryz­dy­ǵy Qu­ran, sún­net já­ne ıj­maǵ dá­lel­de­ri­men anyq­tal­ǵan. Qu­ran­nyń kóp­te­gen je­rin­de: «Na­maz oqyń­dar já­ne ze­ket be­riń­der», – degen aıattarmen na­maz­dyń óte ma­ńyz­dy pa­ryz eken­di­gi bil­diril­gen. Olar­dyń keıbi­ri my­na­lar: «Bar­lyq na­maz­dar­dy já­ne or­ta na­maz­dy saq­tań­dar»[1], «Ra­syn­da, na­maz bel­gi­len­gen ar­naıy ýa­qyt­tar­da pa­ryz etil­di»[2], «Alaıda, olar bar­lyq bu­rys din­der­den boıyn aý­laq us­tap, shy­naıy túr­de Allah­qa qul­shy­lyq etý­den, na­maz­dy tup-tý­ra oqý­dan já­ne ze­ket be­rý­den óz­ge nár­se­ge ámir etil­me­gen bo­la­tyn»,[3]«Na­maz­dy to­lyq oqyń­dar...»[4].

«Ibn Omar­dan (r.a.) rıýaıat etil­gen bir ha­dıs­te Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı deıdi: «Is­lam bes nár­se­den tu­ra­dy: Allah­tan bas­qa qu­daı joq já­ne Mu­ham­med Allah­tyń El­shi­si eke­ni­ne kýá­lik etý, na­maz oqý, ze­ket be­rý, sha­ma­sy kel­se qa­jy­lyq­qa ba­rý já­ne Ra­ma­zan ora­za­syn us­taý»[5]. So­ny­men qa­tar, kúl­li Is­lam ǵa­lym­da­ry bir kún­de bes ýa­qyt na­maz­dyń pa­ryz­ ekenin biraýyzdan maquldaıdy.

Bes ýa­qyt na­maz­dy or­ny­men oqyp, úl­ken kú­ná ja­sa­ma­ǵan adam­nyń ki­shi kú­ná­la­ry ke­shi­ri­le­ti­ni jaıly da aıat­tar men ha­dıs­ter bar. Qu­ran­da by­laı deıdi: «(Eı, Mu­ham­med!) Sa­ǵan ýahı etil­gen ki­tap­ty oqyp, na­maz­dy oryn­da. Kú­dik­siz na­maz ar­syz­dyq pen ja­man­dyq­tan tyıady»[6].

Ha­zi­re­ti Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) sa­ha­ba­lar­ǵa: «Sen­der­diń ara­la­ryń­nan bir adam­nyń esi­gi­niń al­dyn­da ózen aǵyp, ol sol ózen­ge kú­ni­ne bes ret sho­myl­sa, ol adam­da kir qa­la­ ma?» – dep su­ra­ǵan­da, sa­ha­ba­lar: «Joq qal­maıdy», – dep jaýap qaıyra­dy. Son­da Allah El­shi­si (s.ǵ.s.): «Sý­dyń kir­di ta­za­laıty­nyn­daı bes ýa­qyt na­maz da kú­ná­lar­dy ta­za­laıdy»[7], – degen.

Aqy­ret­te esep­ke tar­tyl­ǵan­da, adam balasynan, eń al­dy­men, na­maz su­ra­la­dy. Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı deıdi: «Adam­dar­dyń qııa­met kú­nin­de al­ǵash esep­ke tar­ty­latyn ama­ly men is-áre­ke­ti – na­maz». Uly Rab­by­myz ha­bar­dar bo­la tu­ra pe­rish­te­le­ri­ne by­laı deıdi: «Qu­lym­nyń pa­ryz na­ma­zy­na qa­rań­dar. Ony to­lyq oryn­da­p pa, ke­mis­ti­gi bar ma»? Eger onyń pa­ryz na­maz­da­ry to­lyq bol­sa, na­maz saýaby to­lyq­taı ja­zy­la­dy. Eger pa­ryz na­maz­da­ryn­da nuq­san­dyq bol­sa, Allah Ta­ǵa­la by­laı deıdi: «Qu­lym ná­pil (sún­net) na­maz­da­ryn to­lyq oqy­ǵan ba eken?». Eger ol sún­net na­maz­da­ryn to­lyq oqy­ǵan bol­sa, Allah Ta­ǵa­la: «Qu­lym­nyń nuq­san pa­ryz na­maz­da­ryn ná­pil­der­men tol­ty­ryń­dar», – deıdi. Odan keıin pa­ryz bol­ǵan bas­qa amal­dar da osy­laısha esep­ke tar­ty­la­dy»[8].

Mine namaz osyndaı mańyzdy ǵıbadat. Al suraqtaǵy namaz oqymaıtyn adamnyń úkimine keler bolsaq, muny ekige bólip qaraý kerek. Kimde-kim na­maz­dyń pa­ryz­dy­ǵyn bile tura te­ris­ke shy­ǵarsa, din­nen shy­ǵa­dy. Óıtke­ni, na­maz aı­qyn aıat, ha­dıs já­ne ıj­maǵ dá­lel­de­ri­men anyq­tal­ǵan. Al jal­qaý­lyq, nem­qu­raıly­lyq se­be­bi­men na­maz­dy tas­ta­ǵan jan kúnáhar bo­la­dy. Biraq, kápir bolmaıdy.

Na­maz oqy­maý – dú­nıe men aqy­ret aza­by­na se­bep. Aqy­ret­te­gi azap tý­ra­ly Qu­ran­da by­laı aıty­la­dy: «Olar ján­nat­ta tu­ryp kú­náhar­lar­dan: «Sa­qar ja­han­nam­ǵa tú­sý­le­ri­ńe nen­deı se­bep bol­dy?», – dep su­raıdy. Son­da olar: «Biz na­maz oqy­maı­tyn edik», – dep jaýap qa­ta­dy».[9] Ha­zi­re­ti Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.): «Ádeıi na­maz­dy tas­ta­ǵan adam­ǵa Allah pen Paı­ǵam­bar­dyń kó­me­gi bol­maıdy»,[10] – deıdi. Sondaı-aq, «Kim­de-kim ju­ma na­ma­zy­na nem­qu­raıly­lyq­pen qa­rap, ony úsh ret tárk et­se, Allah Ta­ǵa­la onyń jú­re­gi­ne mór ba­sa­dy», ­– deıdi.[11]

Imam Aǵ­zam mázha­by boıyn­sha, jal­qaý­lyq ja­sap, na­maz­dy tas­ta­ǵan adam, na­maz­dyń pa­ryz­dy­ǵyn te­ris­ke shy­ǵar­maıyn­sha, din­nen shyq­paıdy. Bi­raq kú­ná­har bo­la­dy.[12]

Joǵarydaǵy: «Kisi men shırktiń, kúpirliktiń arasyndaǵy perde – namaz»[13] – degen hadısti týra maǵynasynda «namaz oqymaǵan adam kápir» dep túsinýge bolmaıdy. Keı ǵalymdar hadıstegi kúpirlikti «namazdy jalqaýlyqpen oqymaı júrgen adamdy emes, onyń paryzdyǵyna ıman keltirmegen adamdy kápir bolady» dep joramaldaǵan. Sondaı-aq bul hadısti bylaı da túsinýge bolady. Namazdyń paryzdyǵyn bile tura, jalqaýlanyp tárk qylǵan adam kúpirlikke qaraı alǵashqy qadamyn basqan bolady. Hadıste «Namaz – dinniń tiregi» delingen. Namazdy jalqaýlanyp tárk qylýǵa daǵdylanǵan adam bara-bara basqa da paryzdardy tastaýǵa beıim turady. Sebebi, eń uly paryzdy tastaǵan adamǵa dinniń basqa da mindetterine salǵyrt qarap, olardy basy bútin tárk qylý álde qaıda ońaı. Keıinnen bul isi ony kúpirlikke ákep soqtyrýy múmkin. Olaı deıtinimiz árbir kúnáda kúpirlikke aparar jol bolady. Kisiniń júregi kúná arqyly qaraıa bastaıdy. Júregindegi osy daq táýba etpegen saıyn ulǵaıa beredi. Aqyrynda táýbe etý qıynǵa soǵyp, kisi kúpirlikke quldılaıdy. Ǵumyr boıy qaza etken namazyn óteýge erinedi, táýbe etýge qajyr-qaıraty da jetpeıdi.

Ondaı adamǵa ǵumyr boıy oqymaǵan namazdary úshin táýba etip, qazasyn ótegennen góri namazdyń paryzdyǵyn, tipti aqyrettegi azapqa túspes úshin sanasynan tozaqty tipten joqqa shyǵaryp, kúpirlikti tańdaýy ońaıyraq bolady. Mysaly, býhgalterlik qyzmette otyryp urlyq jasaǵan nemese esebin durys toltyrmaǵan adam keıde komıssııa aldynda kúnási men kinásin jabý úshin qujattar turǵan bólmeni órtep jiberetini tárizdi namazyna nemquraıly qaraǵan adam úshin de táýbe etip, kinásin moıyndaǵannan kóri júregindegi álsiz ımanyn jaǵyp jiberip, tozaqty joqqa shyǵarý arqyly kúpirlikke quldılaǵan álde qaıda nápsisine jeńil ári ońaı bolýy múmkin.

Mine, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) namazdy tárk etýdiń jetkizer jerin kórsetý úshin: «Kisi men shırktiń, kúpirliktiń arasyndaǵy perde – namaz», – dep ádeıi osyndaı aýyr eskertýin jasaǵan. Áıtpese, Allaǵa ıman keltirgen, qulshylyqtyń paryzdyǵyna shynaıy sengen adamdar da namazdy jalqaýlyqtan t.b. sebeptermen tárk etýi múmkin. Qalaı bolǵanda da bul hadısti negizge alyp, aınalamyzdaǵy namaz oqymaǵandardy jappaı kápirge shyǵarýǵa bolmaıdy. Bulaı sanaý asa qaýipti. Alla Elshisi: «Kimde-kim baýyryna: «Eı, Kápir!», – dese, al ol adam shynymen kápir bolmasa, onda aıtqan adamnyń ózi kápir bolady», – degen.

Dinimizde «namaz oqymaǵan adam birden kápir bolady, sózsiz tek tozaqqa barady» dep kesip aıtqan úkim joq. Árıne namazǵa salǵyrt qarap, jalqaýlanyp tárk etý kisini tozaqqa laıyq etetin aýyr kúná. Alaıda, ondaı adamǵa jazasyn berip azaptaıtyn da, kúnásin keshirip basqasha úkim berý de Allanyń quzyryndaǵy dúnıe. Bul jaıly Alla elshisi (s.ǵ.s.) ýbadatý ıbn Samıt rıýaıat etken hadıste bylaı deıdi: «Alla Taǵala quldaryna bes ýaqyt namazdy paryz etti. Kimde-kim namazdyń qadir-qasıetin kemsitpesten, onyń eshbirin qaza etpeı, tolyq oryndaıtyn bolsa, Allanyń ony jumaqqa kirgizýge ýádesi bar. Al ony oryndamaǵan adamǵa Allanyń ondaı ýádesi joq. Qalasa ony azaptaıdy, qalasa jumaǵyna kirgizedi.»[14]

[1] Baqara, 2/238.
[2] Nısa, 4/103.
[3] Báııána, 98/5.
[4] Haj, 22/78.
[5] Býharı, Iman, 1,2; Mýslım, Iman, 19-22.
[6] Ankabýt, 29/45.
[7] Býharı, Máýaqıt, 6; Mýslım, Másajıd, 283; Tırmızı, Ábad, 80, 90; Nasaı, Salat, 7.
[8] Tırmızı, Salat; 118.
[9] Múddássır, 74/40-43.
[10] Býharı, Maýaqıt, 15, 34; Nasaı, Salat, 15.
[11] Nasaı, Jýma, 2; Tırmızı, Jýma, 7; Ibn Maja, Iqama, 93.
[12] Ibn Abıdın, I. 32.
[13] Sahıh Mýslım, 1-tom, 88-bet. «Dárý Ihıa'ıt-týrasıl-arabı» baspasy, Báırýt.
[14] Sýnanýl-Báıhaqıl-kýbra, 2-tom, 8-bet. «Darýl-Baz» baspasy, Mekke qalasy, 1994 j.
Tegter: namaz
Pіkіrler Kіrý